Skip to main content

Karistusõiguse Jutla

Karistusõiguse Jutla on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna veebiseminaride sari. Seminarid toimuvad regulaarselt umbes korra kuus tööpäeva sees kestusega ca kaks tundi. Seminaridel esinevad olenevalt teemast TÜ õigusteaduskonna õppejõud või külalised väljastpoolt. Publikuks on Tartu Ülikooli õppejõud ja üliõpilased, praktiseerivad juristid ja sõltuvalt teemast muud huvilised. Jutlad toimuvad reeglina samal Zoomi lingil.

Jutla Zoom

Erandjuhtudel toimuvad Jutlad etteregistreerimisega. Sellisel juhul saadetakse osalemise link registreerunutele enne Jutla toimumist. 

Jutlad toimuvad reaalajas, st neid ei lindistata ega jagata ka slaide. Jutla üks eesmärke on olla vabas vormis ja avatud kaartidega akadeemiline arutelu. See pole koolitus, vaid jutla.

Jutla taustast

Jutla sai alguse sellest, et karistusõiguse osakond tundis huvi erinevate teemade vastu ja kutsus endale külalisi nendel teemadel rääkima. Ajapikku jõudsime tõdemuseni, et head asja ei saa ainult endale hoida ning hakkasime kutsuma ka kolleege, üliõpilasi ning peagi ka huvilisi väljastpoolt teaduskonda ning ülikooli. Nõnda sündis Jutla oma praeguses formaadis, kuid seegi pole kivisse raiutud. Mõttes mõlguvad väitlused, ümarlauad, konverentsid – on üksnes aja küsimus kuni mõni neist jõuab teostuseni. 

Anneli Soo
Jutla logost
Karistussüsteemi sattumine on ühele allakäigu algus, teisele uus võimalus. Jutlas uurib karistusõiguse osakond, kuidas seada trepi astmed nii, et see kulgeks enamiku jaoks ülespoole.

Toimunud Jutlad

Neljapäev, 20. jaanuar kell 10.00. "Enne ja pärast: alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform 2018"

Jutlas käsitletakse, kuidas toimus alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform, kuidas noorte õigusrikkujatega tegelevad ametnikud reformi näevad ning millised on olnud reformi positiivsed tagajärjed ja kitsaskohad. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Anna Markina, Jaan Ginter ja Katre Luhamaa annavad ülevaate tehtud uuringust. Seejärel peab prokurör Annika Vanatoa elust enesest võetud näidete põhjal loengu sellest, kuidas alaealiste erikohtlemise praktika reformi tulemusena muutus.

Reede, 10. detsember kell 10.00. Oliver Nääs - „Efektiivse kaitseõiguse teostamisest praktikas“

EIÕK ja PS tagavad kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguse kaitsjale ja efektiivsele kaitsele. Tegemist on ausa menetluse ühe olulisema nurgakiviga. Samas ei ole siseriiklik seadusandlus ja menetluspraktika aga alati sellised, mis võimaldavad kaitset efektiivselt teostada. Ettekandes käsitletakse efektiivse kaitseõiguse teostamise praktilisi probleeme nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses.

Reede, 3. detsember kell 10.00. Peeter Roosma - „Millest kõneleb Euroopa Inimõiguste Kohus?“

Ettekanne käsitleb sissejuhatavalt uuemaid üldiseid arenguid EIKs; põhiosas tutvustatakse viimaste aastate karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega seonduvat praktikat - seda eelkõige Eesti suhtes tehtud lahendite ning suurkoja lahendite pinnalt, lisades ka huvitavamaid palu kodade jurisprudentsist.

Neljapäev, 14. oktoober kell 10.00. Inna Ombler - „Eesti Vabariigi vastaste ja riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisega seotud süütegude menetlemise praktika“

Jutuks tulevad KarS 15. ptk 2. jaos kirjeldatud Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteod, sh seminaris antakse ülevaate sellest, millisesse riigivastasesse tegevusse ning kuidas on seni Eestis  karistusõiguslikult sekkutud, sh süüdimõistmiste statistikast. Seminaris räägitakse sellest, milliste väljakutsetega  tuleb arvestada riigi julgeolekut ohustavate kuritegude menetlemisel. Samuti kõneletakse riigisaladuse- ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumisega seotud kuritegudest ning salateavet puudutavate kriminaalmenetluste praktilistest probleemidest.

Teisipäev, 1. juuni kell 14.00. Talis Bachmann - „Noppeid õigusrelevantsetest psühholoogiaartiklitest 2020-2021: ütluste usaldusväärsuse aspekt“
 
Ettekandes tulevad vaatluse alla värskete uurimuste tulemused laiast maailmast. Käsitleme mälupõhiste ütluste usaldusväärsust, isiku sisendatavust ja valetamist.

Neljapäev, 20. mai kell 10.00. Velmar Brett "Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest?"

  • Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest? 
  • Oportuniteediga (KrMS § 202) lõpetamise tähendus isikule 
  • Istungite avalikkuse piiramine 
  • Kriminaalasja materjalidega tutvumine 
  • Teiste Euroopa Liidu riikide kohtuotsuste arvestamine kohtuotsuse tegemisel 
  • Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamine 
  • Reformatio in peius põhimõtte arvestamisest kohtupraktikas 
  • Lahendid, milles Riigikohus on küsinud ja saanud Euroopa Kohtult eelotsused

Reede, 14. mai kell 10.00. Mario Truu - „Riigikohtu praktika karistusõiguses“

Riigikohtu panust Eesti karistusõiguse kujundamisel on raske üle hinnata. Võib isegi öelda, et kriminaalkolleegiumi seisukohad kipuvad päris kiiresti saama suisa dogmadeks (ükskõik kas jagada neid või mitte). Seepärast peaks iga karistus- ja kriminaalmenetlusõigusest huvitunu olema nendega kursis. Seminarides kõneletakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimase aasta praktikast materiaal- ja menetlusõiguses. Juttu tuleb muu hulgas sellest, miks ühel või teisel juhul otsustati just nii ja milliseid suundumusi võib täheldada. Näiteks saavad vastuse järgmised küsimused: Millal liialdab politseinik võimuga? Millal võib kellegi kaitseks sõita teisele autoga otsa? Mida tähendab narkokäitlejate suure varalise kasu saamise eesmärk?  Mida arvata sellest, kui kinnipeetav lubab vanglavalvurile pudrukausi pähe kinni lüüa? Miks ei ole võimalik omistada kellelegi jalaluumurdu, kui see on põhjustatud rusikahoobiga näkku?

Reede, 7. mai kell 14.00. Kaie Rosin - „Euroopa Liidu karistusõigus“

Seminaril tuleb juttu sellest, kuidas Euroopa Liidu õigus liikmesriikide karistusõigust lähendab. Seminaril keskendutakse materiaalõigusele.

Reede, 9. aprill kell 10.00. Silvia Kaugia - „Lähisuhtevägivald: tuntud või tundmatu?“

Ettekandes võetakse tähelepanu alla küsimused, millele võib esmapilgul tunduda lihtne vastata: kas naistevastane vägivald on probleem?; kas vägivald on alati äratuntav?; millised on perevägivalla intervallid ja vigastuste iseloom ohvritel?; kas ja kui karmilt tuleb vägivallatsejat karistada? Ettekandja tähelepanekud põhinevad läbiviidud sotsioloogilistel uurimustel.

Reede, 5. märts kell 14.00. Markus Kärner - "Kuidas sünnib EL õigusakt?"
 
Euroopa Liidu õigus mõjutab Eesti õigust, sealjuures kriminaalõigust, üha enam ja enam. Sageli ei pruugi õiguse kohaldaja isegi tajuda, et ta kohaldab Euroopa Liidu õigust. Näiteks kohaldatakse kriminaalmenetluses Euroopa Liidu õigust, kui isikule ei tagata tõlget mõnest menetlusdokumendist, talle ei näidata vahistamisel tõendeid, kahtlusi ei tõlgendata tema kasuks, ta mõistetakse süüdi rahapesus jpm. Kriminaalmenetlust, kus Euroopa Liidu õigust üldse ei kohaldata, sisuliselt ei olegi. Seega tuleb riigisisese õiguse kõrvale nii mõnigi kord tuleb kõrvale võtta ka Euroopa Liidu õigusakt ning võib-olla küsida isegi selle tõlgendamise kohta eelotsust. Seetõttu ongi paslik küsida, et „kuidas saab moos kommi sisse“ ehk kuidas näeb välja Euroopa Liidu direktiivi või määruse koostamine alustades õigusakti eelnõust, lõpetades triloogide ja viimaste komade paika panemisega. Milline on seal Eesti roll? Kas meie hääl loeb? Kuidas näevad välja läbirääkimised? Mida tähendab constructive ambiguity? Märksõnadeks on seejuures kompromiss, kompromiss ja kompromiss.   

Reede, 5. veebruar kell 10.00. Anna Markina - “Taastavast õigusest”

Viimastel aastatel räägitakse Eestis palju taastavast õigusest kui karistava mõtteviisi alternatiivist. 2018. a suurendati alaealiste erikohtlemise reformi tulemusena oluliselt taastava õiguse põhimõtete rakendamist alaealiste õigusrikkumistele reageerimisel. Lepitusmenetluse näol on võimalik taastava õiguse põhimõtteid kriminaalmenetluses rakendada alates 2007. aasta veebruarist. 2020. aastal laiendati taastava õiguse rakendamise võimalusi, luues Eestis taastava õiguse vabatahtlike vahendajate võrgustik. Vabatahtlik konfliktivahendaja on neutraalne abistaja, kes aitab asjaosalistel turvaliselt protsessis osaleda.

#continuing education
IT Law

Continuing Education Programme in Information Technology Law

Share
03.12.2021
#continuing education
Lisa õpingutele vinti!

Lifelong Learning in the School of Law

Share
02.12.2021