Selleks, et õppimine õigusteaduskonnas kulgeks edukalt, on vajalik teada peamisi õppetööd puudutavaid reegleid. Järgnevalt tutvustame olulisemaid õppekorralduslikke küsimusi, millega üliõpilased õpingute jooksul kokku puutuvad. Täpsemat infot saab küsida õppekorralduse spetsialistidelt.
Lisaks edastab õigusteaduskond jooksvalt vajalikku õppekorralduslikku informatsiooni kursusepõhiste listide kaudu.
Õpingute aluseks on õppekava, mis koosneb erinevatest õppeainetest. Õppeainetele registreerumine toimub õppeinfosüsteemis (ÕIS). Sügissemestri õppeainetele registreerimine algab 15. mail ja kevadsemestri õppeainetele 15. detsembril ning lõpeb vastava semestri alguseks. Sessioonõppe üliõpilased saavad valitud ainetele registreeruda õppetöö algusest (esimesest sessioonist) alates kahe nädala jooksul.
Esimese semestri üliõpilased saavad sügissemestri ainetele registreeruda kahe nädala jooksul semestri alguses.
Päevaõppes on üliõpilasel õigus tühistada ainele registreerumine enne kolmanda kontaktõppe toimumist. Sessioonõppe üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest.
Üliõpilane lubatakse eksamile, kui ta on registreerunud õppeainele ja täitnud kõik eksamile pääsemise tingimused. Üliõpilane saab valida vähemalt kahe korralise eksamiaja vahel. Ühel semestril saab sama aine eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam ja järeleksam). Kui mõlemad sooritatakse negatiivsele tulemusele, peab järgnevate semestrite jooksul uuesti ainele registreeruma ning aine uuesti läbima. Loe eksamite sooritamise kohta täpsemalt siit.
Üliõpilane peab täitma õppekava, millele ta on immatrikuleeritud ja selle täitmist kontrollitakse. Täiskoormusega õppides täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava arvestuslikust mahust vähemalt 75% (45 EAP õppeaastas), osakoormusega õppides jääb õppemaht 50% ja 75% vahele (30 - 44 EAP õppeaastas). Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool osakoormusega õppesse. Osakoormusega õppimine on tasuline. Osakoormusega õppe nõudeid mittetäitev üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu.
Täiskoormusega õppivad üliõpilased võivad taotleda õppelaenu, õppetoetusi ja õppepuhkust. Osakoormusega õppivad üliõpilased ei saa reeglina taotleda õppelaenu ega õppetoetusi, küll aga laieneb neile õigus õppepuhkusele.
Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppides õppetasu maksmise kohustust ei ole, kui üliõpilane täidab õppekava kohaselt täitmisele kuuluvat õppe mahtu. Täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP semestris ja 60 EAP õppeaastas. Täiskoormusega õppival üliõpilasel tekib kohustus maksta õppetasu juhul, kui täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri alguseks täitmata rohkem kui 6 ainepunkti (EAP). Õppetasu makstakse jooksval semestril iga eelmisel semestritel üle 6 EAP puudu jäänud ainepunkti eest.
Eestikeelsel õppekaval makstakse õppetasu ainepunkti hinna alusel. Ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt. See tähendab, et ainepunkte võib koguda ühel semestril rohkem ja teisel vähem (näiteks 32 ja 28 EAP eri semestritel). Loe täpsemalt siit.
Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustustest ja seda reguleerivad ülikooliseadus ning Tartu ülikooli õppekorralduseeskiri (punktid 168-178). Akadeemilist puhkust võimaldatakse a) omal soovil b) tervislikel põhjustel c) seoses kaitseväeteenistusse asumisega d) seoses lapse hooldamisega. Rohkem informatsiooni leiad siit.
Vastavalt õppekorralduseeskirjale võivad täiskoormuses õppivad üliõpilased taotleda õpingute pikendamist (õppe lõpukuupäeva edasilükkamist) akadeemilise mahajäämuse likvideerimiseks 12 kuu ulatuses. Osakoormusega õppe üliõpilastel on võimalus õpinguid pikendada osakoormusega õppes õpitud aja võrra.
Õpingute pikendamise taotlus tuleb esitada enne õppe lõpukuupäeva möödumist. Õpingute pikendamine vormistatakse üliõpilase avalduse alusel direktori korraldusega. Rohkem informatsiooni leiad siit.
Õppepuhkust võivad üliõpilased ja eksternid taotleda vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele. Õppepuhkust on võimalik saada koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeval säilitatakse töötajale keskmine töötasu ja ülejäänud 10 kalendripäeva on tasustamata puhkus.Õppe lõpetamiseks on võimalik ühekordselt saada täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse töötajale töötasu alammäära (miinimumpalka). Kui lõpetamine ebaõnnestub, siis järgmisel aastal puhkust õppe lõpetamiseks enam õigus saada ei ole. Säilib õigus iga-aastasele 30 kalendripäevasele õppepuhkusele. Tõendi õppimise ja õppesessioonide kohta saate küsida õppekorralduse spetsialistilt.
Eksmatrikuleerimine on üliõpilase nimekirjast väljaarvamine. Õpingute jätkamine on võimalik eksternina, reimmatrikuleerudes või uuesti sisse astudes. Eksmatrikuleermise võimalike põhjuste kohta loe täpsemalt siit.
Ekstern ei ole üliõpilane, kuid tal on lubatud täita õppekava, sh sooritada eksameid ja arvestusi või kaitsta lõputöö või sooritada lõpueksam.
Eksterniks võib tulla iga soovija, kelle on vastavale õppekavale õppima asumiseks vajalik haridustase ja täidetud vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused (nt eeldusainete nõue magistriõppes). Eksterni staatuse saamiseks tuleb esitada avaldus, milles on toodud läbitavate õppeainete loetelu. Õigusteaduskond soovitab eksterni avalduse esitada semestri algusest arvates kahe nädala jooksul, et üliõpilasel oleks võimalik täies mahus läbitavate ainete õppetöös osaleda. Eksterni staatus antakse korraga semestriks või aastaks.Avaldus üheks semestriksAvaldus üheks õppeaastaks
Eksterniga sõlmitakse leping ning ekstern maksab õppetasu vastavalt lepingus märgitud õppeainete mahule ainepunkti hinna alusel (va doktoriõppes, kus tasutakse semestritasu). Õppeprodekaan võib eksterni vabastada õppetasu maksmisest juhul, kui ekstern kaitseb lõputööd või sooritab lõpueksamit.
Ekstern saab vabade õppekohtade olemasolul taotleda immatrikuleerimist osakoormusega õppesse, kui õppekava arvestuslikust mahust on täidetud vähemalt 50% või täiskoormusega õppesse, kui õppekava arvestuslikust mahust on täidetud vähemalt 75%. Vabu õppekohti saab täita semestri algusest arvates nelja nädala jooksul
Parema kasutuskogemuse tagamiseks kasutame küpsiseid. TÜ välisveeb ei töötle ega kogu isikuandmeid. Välisveeb kasutab FB Pixeli ja Google Analyticsi teenust. Loe lähemalt andmekaitsetingimustest.