Menetluspraktika juhend
1. Menetluspraktika sooritamise tingimused, aeg ja koht
1.1. Menetluspraktika on magistriõppe kohustuslik aine. Menetluspraktikat sooritada sooviv üliõpilane registreerub ÕIS-s ainele Menetluspraktika.
1.2. Menetluspraktika toimumise koha valib üliõpilane. Praktika tuleb üldjuhul sooritada ametiasutuses või muus institutsioonis, mille põhiülesandeks on õigusalane tegevus (nt kohus, prokuratuur, advokatuur, notariaat, ministeerium, Riigikantselei, linna- või vallavalitsus, Õiguskantsleri Kantselei, korrakaitseasutus). Üliõpilane võib kokkuleppel praktika üldjuhendajaga sooritada praktika ka mujal, kui praktikajuhendajaks on õigusteaduses vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omav isik. Vajadusel võib üliõpilane praktikakohta vahetada või viibida praktikal kahes praktikakohas. Kokkuleppel praktika üldjuhendajaga võib menetluspraktika läbida välismaal.
1.3. Praktika kestab vähemalt kuus nädalat. Päevase õppe üliõpilased sooritavad praktika akadeemilises kalendris ettenähtud perioodil. Kokkuleppel praktika üldjuhendajaga võib menetluspraktika sooritada ka muul ajal, kui see ei sega õppetööd. Avatud ülikooli üliõpilased suunatakse praktikale nende endi valitud ajal.
1.4. Enne praktikale minekut väljastatakse üliõpilasele suunamiskiri. Kui üliõpilane sooritab praktika oma töökohas, väljastab teaduskond üliõpilasele menetluspraktika perioodi kohta kinnituskirja.
2. Menetluspraktika eesmärgid
Menetluspraktika eesmärkideks on:
1) ülikoolis õpitud teadmiste kinnistamine ning kasutamine praktilises juristitöös;
2) tutvumine õiguse rakendamise praktiliste probleemidega;
3) õigusvaidluste lahendamise oskuste omandamine;
4) õigusdokumentide koostamise oskuse omandamine;
5) võimalusel tutvumine kohtumenetlustega.
3. Menetluspraktika sisu
3.1. Praktika eesmärkide täitmiseks peab üliõpilane:
3.1.1. rakendama maksimaalselt oma oskusi praktikajuhendaja antud ülesannete täitmisel;
3.1.2. täitma praktikaülesandeid kohusetundlikult ja vastutustundega;
3.1.3. kasutama kõiki praktikakohas pakutavaid võimalusi uute teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks.
3.2. Üliõpilane peab kinni pidama praktikakoha töökorralduse reeglitest ja täitma praktikajuhendaja korraldusi.
4. Menetluspraktika aruanne ja praktikajuhendaja arvamus
4.1. Üliõpilane esitab menetluspraktika aruande akadeemilises kalendris ettenähtud ajal. Teaduskonna Tartu osas esitatakse aruanne osakonda lähtuvalt magistritöö valdkonnast, Tallinna osas esitatakse aruanne dekanaati.
4.2. Aruanne peab sisaldama:
4.2.1. õigusalaste praktikaülesannete lühikirjeldust;
4.2.2. praktika käigus lahendatud või üles kerkinud õiguslike probleemide analüüsi ja ülevaadet üliõpilase panusest nende lahendamisel;
4.2.3. kokkuvõtet praktika tulemuslikkuse kohta.
4.3. Aruande sisulise osa maht on 7–10 lk ning see vormistatakse vastavalt Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste kirjalikele töödele esitatavatele nõuetele.
4.4. Aruandele peab olema lisatud teaduskonnast väljastatud suunamis- või kinnituskiri ning suletud ümbrikus praktikajuhendaja kirjalik arvamus.
4.5. Praktikajuhendaja arvamus kajastab:
4.5.1. üliõpilase teoreetiliste teadmiste rakendamise oskust;
4.5.2. hinnangut üliõpilase töössesuhtumisele ja töödistsipliinile;
4.5.3. üliõpilase suhtlemisoskust ja läbisaamist kolleegidega;
4.5.4. koondhinnangut selle kohta, kas üliõpilane saavutas praktikale seatud eesmärgid.
5. Menetluspraktika hindamine
5.1. Menetluspraktikat hindab teaduskonna Tartu osas õppetooli juhataja ja teaduskonna Tallinna osas instituudi juhataja asetäitja moodustatud komisjon, kuhu kuulub vähemalt kaks õigusteaduskonna korralist õppejõudu. Menetluspraktika hindamisviisiks on mitteeristav hindamine. Praktika hindamise aluseks on menetluspraktika aruanne, praktikajuhendaja kirjalik arvamus ning menetluspraktika aruande suuline kaitsmine.
5.2. Menetluspraktika aruande suuline kaitsmine toimub komisjoni ees akadeemilises kalendris ettenähtud tähtaja jooksul teaduskonna Tartu osas osakonna juhataja ja teaduskonna Tallinna osas instituudi juhataja asetäitja määratud ajal. Üliõpilane kannab aruande kaitsmisel omal valikul ette mõne olulisema aruandes käsitletud õigusliku probleemi koos omapoolse analüüsi ja seisukohtadega (ettekande kestus on 7–10 minutit) ning vastab komisjoni küsimustele.
5.3. Menetluspraktika loetakse arvestatuks, kui menetluspraktika ainele registreerunud üliõpilane on esitanud tähtaegselt nii sisulistele kui vormistuslikele nõuetele vastava praktikaaruande koos praktikajuhendaja kirjaliku arvamusega, üliõpilane on kaitsnud suuliselt praktikaaruande ning ta on nähtuvalt praktikaaruandest, praktikajuhendaja kirjalikust arvamusest ja praktikaaruande suulise kaitsmise tulemustest täitnud oma võimaluste piires kõik praktika eesmärgid.
5.4. Lisaks eelmises punktis nimetatud tingimuste täitmata jätmisele ei loeta menetluspraktikat arvestatuks, kui praktikakoht või praktikajuhendaja haridustase ei vasta käesoleva juhendi punktis 1.2. nimetatud tingimustele.
5.5. Üliõpilane, kes on jätnud praktikaaruande või praktikajuhendaja arvamuse mõjuval põhjusel tähtaegselt esitamata, võib esitada aruande või praktikajuhendaja arvamuse praktika üldjuhendaja määratud tähtajaks. Tähtaja eiramise korral loetakse praktika mittearvestatuks.
5.6. Üliõpilasel, kes ei saanud haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu menetluspraktika aruande suulisel kaitsmisel osaleda, on õigus taotleda teaduskonna Tartu osas osakonna juhatajalt ja teaduskonna Tallinna osas instituudi juhataja asetäitjalt samal semestril uue kaitsmisaja määramist. Üliõpilane, kelle menetluspraktika jäeti arvestamata üksnes praktikaaruande vormistuslike puuduste tõttu, võib esitada praktikaaruande parandatud kujul komisjoni määratud tähtajaks. Vormistuslikele nõuetele vastava töö esitamisel loeb komisjon menetluspraktika arvestatuks.
6. Praktika üldjuhendaja
6.1. Dekaan määrab õigusteaduskonna korraliste õppejõudude seast praktika üldjuhendajad (Tartus ja Tallinnas).
6.2. Praktika üldjuhendaja on menetluspraktika aine vastutav õppejõud.
Vastu võetud õigusteaduskonna nõukogu otsusega 08.04.2014