Menetluspraktika juhend
1. MENETLUSPRAKTIKA SOORITAMISE TINGIMUSED, AEG JA KOHT
1.1 Menetluspraktika on magistriõppe kohustuslik aine. Menetluspraktikat sooritada sooviv üliõpilane registreerub ÕIS-s ainele Menetluspraktika.
1.2 Menetluspraktika toimumise koha valib üliõpilane. Praktika tuleb üldjuhul sooritada ametiasutuses või muus institutsioonis, mille põhiülesandeks on õigusalane tegevus nagu nt kohus, prokuratuur, advokatuur, notariaat, valitsusasutus, Riigikantselei, KOV asutuse õigusteenistus, Õiguskantsleri Kantselei, korrakaitseasutus, äriühingu juriidiline osakond, EL asutused.
1.2.1 Erandina võib üliõpilane praktika üldjuhendaja loal sooritada praktika ka mujal, kui p-s 1.2. nimetatud asutus, kui praktika sisuks on õigusalane tegevus.
1.2.2 Vajadusel võib üliõpilane praktikakohta vahetada või viibida praktikal kahes praktikakohas, vormistades nõuetele vastava suunamis- või kinnituskirja- vt p 1.5.
1.2.3 Menetluspraktika läbimine välismaal tuleb kooskõlastada praktika üldjuhendajaga.
1.2.4 Oma /tavapärasel/ töökohal praktika läbimiseks peab üliõpilane saama loa praktika üldjuhendajalt vastavalt Tartus või Tallinnas.
1.3 Menetluspraktika juhendajaks praktikakohas võib olla üldjuhul õigusteaduses vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omav isik.
1.4 Praktika kestab vähemalt kuus nädalat. Praktika toimub üliõpilase vabalt valitud ajal tingimusel, et see ei takista osalemist auditoorses õppetöös.
1.5 Enne praktikale minekut väljastab üliõpilasele suunamiskirja õigusteaduskonna õppekorralduse spetsialist vastavalt kas Tallinnas või Tartus. Kui üliõpilane sooritab praktika oma töökohas, edastab õppekorralduse spetsialist üliõpilasele kinnituskirja vormi, mis täidetakse praktikakoha poolt.
2. MENETLUSPRAKTIKA EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID
2.1 Menetluspraktika eesmärgid on:
2.1.1 ülikoolis õpitud teadmiste ja üldoskuste kinnistamine ning kasutamine praktilises juristitöös;
2.1.2 praktikakoha töökeskkonnas õiguse rakendamiseks vajalike praktiliste oskuste omandamine;
2.1.3 osalemine õiguse rakendamise praktiliste probleemide lahendamises;
2.1.4 õigusvaidluste lahendamise oskuste omandamine;
2.1.5 keerulisemate õigusdokumentide koostamise oskuse omandamine;
2.1.6 võimalusel tutvumine kohtumenetlustega või muu sarnase menetlusega; ja
2.1.7 võimaldada tudengil tulevikus teha teadlikum karjäärivalik.
2.2 Menetluspraktika õpiväljundid on:
2.2.1 tudeng kasutab omandatud teadmisi töökeskkonnas;
2.2.2 tudeng rakendab juristina töötamiseks vajalikke üldoskusi;
2.2.3 tudeng on võimeline analüüsima praktikakohale iseloomulikke õiguslikke probleeme ja suudab pakkuda lahendamise viise.
3. MENETLUSPRAKTIKA SISU
3.1 Praktika eesmärkide täitmiseks peab üliõpilane:
3.1.1 rakendama maksimaalselt oma oskusi praktikajuhendaja antud ülesannete täitmisel;
3.1.2 täitma praktikaülesandeid kohusetundlikult ja vastutustundega ja
3.1.3. kasutama kõiki praktikakohas pakutavaid võimalusi uute teadmiste ja praktiliste oskuste omandamiseks.
3.2 Üliõpilane peab kinni pidama praktikakoha töökorralduse reeglitest.
4. MENETLUSPRAKTIKA ARUANNE JA PRAKTIKAJUHENDAJA ARVAMUS
4.1 Üliõpilane esitab menetluspraktika aruande akadeemilises kalendris ettenähtud ajal elektroonilises vormis.
4.2 Aruandele lisaks esitab tudeng praktikajuhendaja elektroonilises vormis arvamuse ja suunamiskirja või praktikakoha poolt täidetud kinnituskirja. Erandina võib allkirjastatud arvamuse esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.3 Aruanne peab sisaldama:
4.3.1. praktikakoha üldist kirjeldust;
4.3.2. õigusalaste praktikaülesannete lühikirjeldust;
4.3.3. praktika käigus lahendatud või üles kerkinud õiguslike probleemi(de) analüüsi ja ülevaadet üliõpilase panusest probleemi(de) lahendamisel ning
4.3.4. kokkuvõtet selle kohta, kas üliõpilane saavutas p-s 2.2 seatud õpiväljundid.
4.4 Aruande sisulise osa maht on 7-10 lk ning see vormistatakse vastavalt Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste kirjalikele töödele esitatavatele nõuetele.
4.5 Praktikajuhendaja arvamus kajastab:
4.5.1 üliõpilase teoreetiliste teadmiste rakendamise oskust;
4.5.2 hinnangut üliõpilase töösse suhtumisele ja töödistsipliinile;
4.5.3 üliõpilase suhtlemisoskust ja läbisaamist kolleegidega ja
4.5.4 koondhinnangut selle kohta, kas üliõpilane saavutas p-s 2.2 loetletud õpiväljundid.
5. MENETLUSPRAKTIKA HINDAMINE
5.1 Menetluspraktikat hindab osakonna juhataja või osakonna juhataja asetäitja poolt määratud õppejõud. Menetluspraktika hindamisviisiks on mitteeristav hindamine. Praktika hindamise aluseks on menetluspraktika aruanne ja praktikajuhendaja arvamus.
5.2 Kui menetluspraktika aruande sisus esineb kõrvaldatavaid puudusi, võib komisjon anda üliõpilasele võimaluse täiendada aruande sisu suuliselt p-s 5.3 sätestatud kaitsmisel. Kui menetluspraktika aruandel on vormistuslikke puudusi, määrab komisjon puuduste parandamiseks tähtaja.
5.3. Menetluspraktika aruande hindamine toimub akadeemilises kalendris ettenähtud tähtaja jooksul.
5.4. Menetluspraktika loetakse arvestatuks, kui üliõpilane:
5.4.1. on esitanud tähtaegselt sisu- ja vorminõuetele vastava praktikaaruande koos ettenähtud lisadega, aruandes puuduste esinemise korral aga on teaduskonna komisjoni hinnangul aruandes esinenud sisulised või vormilised puudused kõrvaldanud (vt 5.2 ja 5.3);
5.4.2. on praktikajuhendaja ja komisjoni arvamuse kohaselt täitnud praktika eesmärgid ja saavutanud vajalikud õpiväljundid vähemalt rahuldaval tasemel (vt 2.1 ja 2.2).
5.5. Üliõpilane, kes on jätnud praktikaaruande või praktikajuhendaja arvamuse mõjuval põhjusel tähtaegselt esitamata, võib esitada aruande või praktikajuhendaja arvamuse praktika üldjuhendaja määratud tähtajaks. Tähtaja eiramise korral loetakse praktika mittearvestatuks.
5.6. Praktika mittearvestatuks lugemisel tuleb praktika läbida ja praktikaaruanne esitada uuesti.
6. PRAKTIKA ÜLDJUHENDAJA
Direktor määrab õigusteaduskonna korraliste õppejõudude seast praktika üldjuhendajad Tartus ja Tallinnas, kes on menetluspraktika aine vastutavad õppejõud.
Vastu võetud õigusteaduskonna nõukogu otsusega 13.04.2020