Õppepraktika juhend

1. Õppepraktika sooritamise tingimused, aeg ja koht

1.1. Õppepraktika on valikaine. Õppepraktikat sooritada sooviv üliõpilane registreerub ÕIS-s valikainele Õppepraktika.
1.2. Õppepraktika toimumise koha valib üliõpilane. Praktika tuleb üldjuhul sooritada ametiasutuses või muus institutsioonis, mille põhiülesandeks on õigusalane tegevus (nt kohus, prokuratuur, advokatuur, notariaat, ministeerium, Riigikantselei, linna- või vallavalitsus, Õiguskantsleri Kantselei, korrakaitseasutus). Üliõpilane võib kokkuleppel praktika üldjuhendajaga sooritada praktika ka mujal, kui praktikajuhendajaks on õigusteaduses vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat haridustaset omav isik. Vajadusel võib üliõpilane praktikakohta vahetada või viibida praktikal kahes praktikakohas. Kokkuleppel praktika üldjuhendajaga võib õppepraktika läbida välismaal.
1.3. Praktika kestab vähemalt neli nädalat ja toimub õppetöö vaheajal. Kokkuleppel praktikabaasi ja praktika üldjuhendajaga võib õppepraktika sooritada ka muul ajal, kui see ei sega õppetööd.
1.4. Enne praktikale minekut väljastatakse üliõpilasele suunamiskiri. Kui üliõpilane sooritab praktika oma töökohas, väljastab teaduskond üliõpilasele õppepraktika perioodi kohta kinnituskirja.
1.5. Üliõpilane järgib praktika ajal praktikakoha töökorralduse reegleid ja täidab praktikajuhendaja korraldusi.
1.6. Nõudud praktika sooritamiseks välismaal

2. Õppepraktika eesmärgid

Õppepraktika eesmärkideks on:
1) tutvumine õigusalal tegutsevate institutsioonide või muu õigusalase töö korraldusega;
2) ülikoolis õpitu kinnistamine, omandatud teadmiste kasutamine konkreetsete õiguslike ülesannete täitmisel;
3) tutvumine õiguse rakendamisel tekkivate praktiliste probleemidega;
4) õigusdokumentide koostamise oskuse omandamine.

3. Õppepraktika sisu

3.1. Praktika eesmärkide täitmiseks üliõpilane:
3.1.1.  analüüsib õiguslikke probleeme, millega praktika käigus kokku puutub;
3.1.2.  kasutab kõiki praktikakohas pakutavaid võimalusi uute teadmiste ning praktiliste oskuste omandamiseks.
3.2. Üliõpilane järgib praktika ajal praktikakoha töökorralduse reegleid ja täidab praktikajuhendaja korraldusi

4. Õppepraktika aruanne ja praktikajuhendaja arvamus

4.1. Üliõpilane esitab õppepraktika aruande kahe nädala jooksul pärast praktikale järgneva semestri algust. Kui üliõpilane sooritas praktika õppetöö ajal, tuleb aruanne esitada kahe nädala jooksul pärast praktika lõppemist.
4.2. Aruanne peab sisaldama:
4.2.1. ülevaadet praktika käigus täidetud ülesannetest;
4.2.2. ülevaadet praktika käigus omandatud praktilistest oskustest;
4.2.3. ülevaadet olulisematest õiguslikest probleemidest, millega üliõpilane praktika käigus kokku puutus;
4.2.4. koondhinnangut õppepraktika tulemuslikkuse kohta.
4.3. Aruande sisulise osa maht on 5–7 lk ning see tuleb vormistada vastavalt Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste kirjalikele töödele esitatavatele nõuetele.
4.4. Aruandele peab olema lisatud teaduskonnast väljastatud suunamis- või kinnituskiri ning suletud ümbrikus praktikajuhendaja kirjalik arvamus.
4.5. Praktikajuhendaja arvamus kajastab:
4.5.1. üliõpilase teoreetiliste teadmiste rakendamise oskust;
4.5.2. hinnangut üliõpilase töössesuhtumisele ja töödistsipliinile;
4.5.3. üliõpilase suhtlemisoskust ja läbisaamist kolleegidega;
4.5.4. koondhinnangut selle kohta, kas üliõpilane saavutas praktikale seatud eesmärgid.

5. Õppepraktika hindamine

5.1. Õppepraktikat hindab praktika üldjuhendaja määratud õigusteaduskonna korraline õppejõud. Õppepraktika hindamistulemus tehakse teatavaks ühe kuu jooksul pärast nõuetekohase praktikaaruande ja praktikajuhendaja arvamuse esitamist.
5.2. Õppepraktika hindamisviisiks on mitteeristav hindamine. Õppepraktika hindamise aluseks on õppepraktika aruanne ja praktikajuhendaja kirjalik arvamus.
5.3. Õppepraktika loetakse arvestatuks, kui õppepraktika ainele registreerunud üliõpilane on esitanud tähtaegselt nii sisulistele kui vormistuslikele nõuetele vastava praktikaaruande koos praktikajuhendaja kirjaliku arvamusega ning üliõpilane on nähtuvalt praktikaaruandest ja praktikajuhendaja kirjalikust arvamusest täitnud oma võimaluste piires kõik õppepraktika eesmärgid.
5.4. Lisaks eelmises punktis nimetatud tingimuste täitmata jätmisele ei loeta õppepraktikat arvestatuks, kui praktikakoht või praktikajuhendaja haridustase ei vasta käesoleva juhendi punktis 1.2. nimetatud tingimustele.
5.5. Üliõpilane, kes on jätnud praktikaaruande või praktikajuhendaja arvamuse mõjuval põhjusel tähtaegselt esitamata, võib esitada aruande või praktikajuhendaja arvamuse praktika üldjuhendaja määratud tähtajaks. Tähtaja eiramise korral loetakse praktika mittearvestatuks.
5.6. Kui praktikaaruanne ei vasta käesoleva juhendi nõuetele, on üliõpilasel õigus esitada praktikaaruanne parandatud kujul kahe nädala jooksul pärast vastava teate saamist. Teates selgitatakse, millised puudused vajavad aruandes kõrvaldamist. Tähtaja eiramise korral loetakse praktika mittearvestatuks.
5.7. Praktika mittearvestatuks lugemise korral järelarvestust ei toimu.

6. Praktika üldjuhendaja

6.1. Dekaan määrab õigusteaduskonna korraliste õppejõudude seast praktika üldjuhendajad (Tartus ja Tallinnas).
6.2. Praktika üldjuhendaja on õppepraktika aine vastutav õppejõud.

Vastu võetud õigusteaduskonna nõukogu otsusega 08.04.2014