Avaliku õiguse instituut
Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine:
Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 06.04.2010 kell 11.00 aud 118.
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.
Magistritööde eelkaitsmine toimub 30.03.2010 kell 15.00 õppetooli nõupidamisruumis (Näituse 13A-210).
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 20.märtsiks. Kaasa võtta töö sisukord, kirjanduse loetelu ja ülevaade põhiprobleemidest, millest töös kirjutatakse.
Riigi- ja haldusõiguse õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine 07.04.2010 kell 10.00 aud K03.
NB! Eelkaitsmisele registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 31. märtsiks.
Eelkaitsmisele kaasa võtta töö sisukord ja kasutatud kirjanduse loetelu, suuliselt ette valmistada lühike (kuni 5 min) kokkuvõte oma tööst. Kui töö juhendaja ei ole ise eelkaitsmisel kohal, palun küsida temalt kirjalik arvamus töö seisukorra kohta!
Magistritööde eelkaitsmine:
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 19. märtsiks.
Eelkaitsmiseks ette valmistada lühikokkuvõte oma tööst, kaasa võtta sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu ja küsida juhendajalt arvamus töö seisukorra kohta.
Võrdleva õigusteaduse õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 08.04.2010 kell 16.15 aud 217
NB! Eelkaitsmisele registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 31. märtsiks.
Eelkaitsmisele kaasa võtta töö sisukord ja kasutatud kirjanduse loetelu, suuliselt ette valmistada lühike (kuni 5 min) kokkuvõte oma tööst. Kui töö juhendaja ei ole ise eelkaitsmisel kohal, palun küsida temalt kirjalik arvamus töö seisukorra kohta!
Magistritööde eelkaitsmine 23.03.2010 kell 12.15 aud 118.
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 19. märtsiks.
Eelkaitsmiseks ette valmistada lühikokkuvõte oma tööst, kaasa võtta sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu ja küsida juhendajalt arvamus töö seisukorra kohta.
Eraõiguse instituut
Tsiviilõiguse õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 06.04.2010 kell 9.00 ruumis 318.
Õiguse ajaloo õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 07.04.2010 kell 14.15 aud 103.
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.
NB! 5. aprilliks (hiljemalt kell 10.00) esitada e-mailile Merike.Ristikivi@ut.ee, Hesi.Siimets@ut.ee, Marin.Sedman@ut.ee ja ruumi 322 paberkandjal mustand oma tööst.
Eelkaitsmise järjekord järgmine:
Magistritööde eelkaitsmine toimub 26.03.2010 kell 12.15 ruumis 405.
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 23.märtsiks.
Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 05.04.2010 kell 12.00 ja 13.30. Täpne ajakava siin.
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.
Magistritööde eelkaitsmine toimub 22.03.2010 kell 14.00 õppetooli nõupidamisruumis Näituse 13a-109.
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 19.märtsiks. Kaasa võtta töö sisukord, kirjanduse loetelu ja ülevaade põhiprobleemidest, millest töös kirjutatakse.
Teadusmagistri õppekava suletakse k.a. 1. septembriks, mis tähendab, et selleks ajaks peab
magistritöö olema kaitstud. Et teaduskond ja teaduskonna nõukogu saaksid oma tööd normaalselt planeerida ning vältida, et magistritööd ei esitataks õppejõudude puhkuste perioodil, selleks on teaduskonna juhtkond otsustanud järgmist:
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT
Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
Juhendaja prof Jaan Sootak
1. Eksimuse karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktika näitel
2. Seksuaalkuriteod ja nende piiritlemine Riigikohtu praktikas
3. Aegumine: olemus ja karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktikas
Juhendaja prof Jaan Ginter
1. Alaealistele mõjutusvahendite kohaldamise tagajärgedest (kas on pöördunud pärast mõjutusvahendi kohaldamist siiski kuritegelikule teele või on see aidanud nö õigele rajale tagasi)
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine- kuidas mõjutab kurjategijat? kuidas nad kohanevad eluga ühiskonnas, kas kohanevad paremini kui need, kes kannavad oma karistusaja nö kellast kellani ära.
3. Kuriteoennetus Eestis ja Euroopas
4. Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele
5. Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
6. Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
7. Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
Juhendaja lektor Andres Parmas
Teemad rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas. Tudeng formuleerib teema ise.
1. EL-i karistusõigusliku pädevuse võimalikud arenguteed peale Lissaboni lepingu jõustumist;
2. RVKK pädevus sõjakuritegudes;
3. KarS-i sõjakuritegude koosseisud ja rahvusvaheline õigus;
4. Amnestia rahvusvahelises kriminaalõiguses;
5. ÜRO JN pädevus ja roll rahvusvahelises kriminaalõiguses
Juhendaja lektor Andreas Kangur
1. Kohtumenetluse efektiivsuse tõstmine ja võimalikud probleemid
2. Tõendamise ja tõenditega seonduvad probleemid
3. Võistleva kriminaalmenetluse üldküsimused
4. Väärteomenetluse problemaatika, sh kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse ühildamise probleemid
5. Kohtusüsteemi ülesehituse probleemid
6. Anglo-Ameerika kohtumenetluse problemaatika
7. Põhiõiguste tagamine kohtumenetluses
Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)
Juhendaja prof. Lauri Mälksoo
1. Piraatluse vastu võitlemine ja rahvusvaheline õigus: kaasaegseid probleeme
2. Rahvusvahelise õiguse koht Eesti põhiseaduses
3. Venemaa teaduse käsitlus riikide vastutusest rahvusvahelises õiguses (selle teema valimine eeldab head vene keele oskust)
Juhendaja dots. Julia Laffranque
1. Lissaboni lepinguga asetleidnud muutused isikute õiguste kaitses
2. Energia, keskkonna ja konkurentsipoliitika/õiguse kokkupuutepunktid Euroopa Liidus: kooselu või sobimatus?
3. Elektrooniline õigus ja inimõiguste kaitse Euroopa Liidus
Juhendaja Christoph Schewe
I. German law
Here the student may analyse in a comparative study German law and (influences on) Estonian law.
II. International economic law
Topics indicated are suggestions and may be modified. However, students are as well encouraged to come up with own ideas in these areas.
1. International trade law / WTO law
A particular focus of research projects may lie on questions related to:
a. Russia’s accession to the WTO
b. China’s accession to the WTO
c. A comparative approach: Parallels and difference in the accession process of Russia and China to the WTO
d. Russia’s international trade disputes
e. The Customs Union between Russia, Belarus and Kazakhstan
2. International Investment Law
a. Russia and international investment disputes
b. The European Union (EU), Member States and international investment (analysis of the effects of the Lisbon treaty)
III. European Law
1. Topics involving the Estonian/Baltic position in legal questions
2. Legal problems within the “Baltic Sea Strategy”
Additional proposals concerning II. and III. may be added.
Suggestions and modifications are welcome!
Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)
Juhendaja prof. Kalle Merusk
1. Haldustäitemenetlus kehtivas õiguskorras
2. Haldusakti mõiste ja määratlemine kohtupraktikas
3. Riigivastutus ja selle rakendamine kohtupraktikas
4. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine
5. Halduse kaalutlusõigus ja selle rakendamise vead
6. Haldusleping planeerimismenetluses
7. Haldusülesande täitmiseks volitamine halduslepinguga: volitamise kaalutlused, kontroll, vastutus. (Teema eeldab praktika analüüsi kohaliku omavalitsuse tasandil)
Kokkuleppel õppejõuga võib valida ka teisi teemasid.
Juhendaja dots. Vallo Olle
1. Vertikaalse võimude lahususe (jaotuse) printsiip
2. Kohaliku omavalitsuse kontseptuaalsed alused kehtivas põhiseaduses
3. Subsidiaarsuse printsiip Eesti õiguskorras
4. Kohaliku omavalitsuse suhestatus riigihaldusega: probleeme ja võimalusi.
5. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine: eeldused, vormid, piirid
6. Kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimine eraõiguslikele isikutele
7. Erakonnad ja kohaliku omavalitsuse autonoomia: oht või võimalus?
8. Volikogu liikme õigusliku staatuse küsimusi
9. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguskäibes esindamise küsimusi
10. Territoriaalse planeerimisvõimu teostamise probleeme kohaliku omavalitsuse üksuses
Kokkuleppel juhendajaga on võimalikud ka muud haldusõigusalased teemad.
Nendel või sama valdkonna teistel teemadel tööde juhendamiseks tuleb üliõpilastel esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning paarist põhiprobleemist (1-2 lk; e-posti aadressile: vallo.olle@ut.ee ). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 20. aprillil.
Juhendaja lekt. Ene Andresen
Riigivastutusõigus
Eeldus: riigivastutuse kursuse (OIAO.05.038) eelnev läbimine
1. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine
2. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamine
3. Riigi poolt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine
Välismaalaste õigus
1. Välismaalaste asjades läbiviidavate haldusmenetluste eripärad
2. Õiguskaitsevahendid välismaalastega seotud haldusmenetlustes
Avaliku teenistuse õigus
1. Ametnike streigiõigus
2. Ametniku teenistusest vabastamine vanusepiirangu saabumise tõttu
Haldusõiguse üldosa
1. Üldkorralduse ja määruse piiritlemine
2. Riiklik järelevalve avalik-õiguslike korporatsioonide üle
Teemade piiritlemine toimub töö käigus. Lisaks nimetatud teemadele on oodatud ka üliõpilaste ettepanekud samades valdkondades neile huvipakkuval teemal töö kirjutamiseks.
Nendel või sama valdkonna teistel teemadel tööde juhendamiseks tuleb üliõpilastel esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning paarist põhiprobleemist (1-2 lk; e-posti aadressile: ene.andresen@ut.ee ). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 20. aprillil.
Juhendaja lekt. Kaarel Relve
1. Keskkonnapõhiõigus
2. Keskkonnaorganisatsioon
3. Igaüheõigused
4. Ettevaatusprintsiip keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõus
5. Loomade õigusvõime
6. Jäätmemõiste
7. Keskkonnaasjad EÕIK praktikas
Juhendaja dots. Ivo Pilving
1. EL õiguse mõju esialgse õiguskaitse kohaldamisele liikmesriigi halduskohtumenetluses – broneeritud
2. Taotlus kohtumenetluse kiirendamises haldusasjades: EIK praktikast tulenevad nõuded ja Eestis ettevalmistatud seaduseelnõud
3. Koormava haldusakti kehtetuks tunnistamise kohustus Eesti ja EL õiguses
4. Tulemusjuhtimise elementide rakendamise võimalikkus kohtusüsteemis
5. Avaliku võimu kandja tsiviilõiguslike tehingute kontroll halduskohtus
6. Protest halduskohtus
Töö kirjutaja ja teema registreerimise eelduseks on esialgse kirjaliku nägemuse (ca 1–2 lk) esitamine kirjutatava töö eesmärgi ja põhiprobleemide kohta hiljemalt kaitsmisele eelneva aasta 15. aprilliks. Kui teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast või kui juhendamist soovivaid üliõpilasi on rohkem kui eelpoolnimetatud piirarvud, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilast hiljemalt 20. aprillil. Edasise juhendamise eelduseks on töö esialgse kava ja sissejuhatuse mustandi esitamine hiljemalt kaitsmisele eelneva aasta 30. septembriks. Nimetatud dokumendid palun saata aadressil Ivo.Pilving@kohus.ee
Juhendaja dots. Lasse Lehis
1. Eesti käibemaksuseaduse ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi võrdlev analüüs (teemat on võimalik piirata mõne üksiku käibemaksu elemendiga)
2. Eesti tulumaksuseaduse võimalikud vastuolud Euroopa Liidu õigusega
3. Riigikohtu praktika mõju maksuseaduste muutmisele
4. Kohalike omavalitsuste finantseerimismudeli muutmise võimalused ja vajadused
5. Tööhõivet ja majanduskasvu soodustavate maksuerandite võimalikkusest Eestis
6. Uute omandimaksude kehtestamise vajadused ja võimalused
7. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisreeglite muutmise vajadused ja võimalused
8. Hea halduse põhimõtte rakendamist tagavad meetmed maksumenetluses
Juhendaja dots. Hannes Veinla
1. Ettevaatusprintsiibi ja vältimisprintsiibi eristamine keskkonnaõiguses
2. Olulise keskkonnahäiringu mõiste sisustamine
3. Haldusorgani kaalutlusõigus keskkonnalubade andmisel
4. EL veepoliitika raamdirektiivi elluviimise probleemid – kuidas õiguslikult tagada vee hea seisundi saavutamine
5. EL Kohtu rolli EL looduskaitseõiguse edasiarndamisel (Loodusdirektiivi näitel)
6. Üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus (sh. Põhiseaduse § 53 analüüs)
7. Keskkonnakvaliteedi piirväärtuste rakendamisega seotud probleemid (sh. seos keskkonnaalase põhiõigusega
8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise inntegreerimine planeerimismenetlusse.
Juhendaja teadur, lekt. Berit Aaviksoo
1. Riigiõiguse rahvusvahelistumine
2. Eesti põhiseaduslik identiteet?
3. Rahvasuveräänsuse põhimõte
4. Põhiseaduse muutmine
5. Põhiseaduse Assamblee kui asutav kogu
6. Riigivõimu teostamine EL määruste alusel
7. Elektrooniliste menetluste põhiseaduspärasus
Teemade lõplik piiritlemine toimub töö käigus. Lisaks peab üliõpilane juba esialgses kavandis ära näitama, kuidas ta üldiselt määretletud teemat täpsemalt sisustada soovib.
Üliõpilastel, kes soovivad kirjutada töö ühel väljapakutud teemadest, tuleb esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning põhiprobleemi(de)st (1-2 lk; e-posti aadressile: berit.aaviksoo@ut.ee ).
Kui ühel teemal soovib kirjutada rohkem kui üks üliõpilane, teeb juhendaja valiku laekunud kavandite alusel hiljemalt 20. aprilliks.
Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)
Juhendaja prof. Raul Narits
1. Jurisprudentsi kohaväärtusest õigusteaduses.
2. /Multi Level Approach/ tänapäevases õigusmõtlemises.
3. Õiguse topeltloomus ja argumentatsiooni kohast selle sisustamisel.
4. Kommunitarism: kas ainult vastukaal individualistlikule ühiskonnapildile?
5. Struktureeriv õigusõpetus: olemus ja tähendus Eesti õiguskorra kujundamisel.
6. Tänpäevaste meetodite iseloomust õiguse rakendamise protsessis.
7. Kohtute osast integreeruva Euroopa õigusruumi kujundamisel.
8. Õigusakti mõjude analüüs: immanentne õigusloomeprotsessi komponent.
Juhendaja lekt. Silvia Kaugia
1. Õiguse realiseerimise sotsioloogilised aspektid.
2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteem Eestis.
3. Eesti vanuripoliitika.
4. Tervishoiuteenuste korraldamine Eestis.
5. Töötuskindlustuse sotsiaalõiguslikud aspektid.
6. Religioon: inimõigusi tagav või pärssiv nähtus?
7. Kurjategija karistamise sotsiaalsetest eesmärkidest.
Juhendaja lekt. Mario Rosentau
Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.
Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika.
2. Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul).
3. Kas subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine (seadusandja tahte väljaselgitamine) on esmane tõlgendamisviis või kuulub see pigem nö kontrollskeemi hulka? (Teoreetilised alused ja kohtupraktika).
4. Mis on õiguse primaarnorm ja milline on selle seos sekundaarnormiga? (Põhiõiguste ja karistusõiguse seosed).
5. Lepingu vormi funktsioonid. Leping õiguse allikana. Leping kui õigussuhte mudel ja tegevuse programm.
Intellektuaalne omand infotehnoloogias
1. Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid.
2. Andmebaaside (kui eraõiguslike objektide) alusel loodud andmekogude (avalikuõiguslike objektide) autoriõiguslik seisund ja autorilepinguline regulatsioon.
3. Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused.
4. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna.
5. Muud teemad infotehnoloogia autoriõigustest kokkuleppel juhendajaga.
ERAÕIGUSE INSTITUUT
Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)
Juhendaja dots. Merle Muda
1. Töölepingu sõlmimine
2. Töötaja lojaalsuskohustus
3. Töötaja tagatised töölepingu ülesütlemisel
4. Töölepingute kollektiivne lõpetamine
5. Vanemapuhkuste õiguslik regulatsioon (kirjutab Karin Kirsipuu)
6. Võrdse tasustamise põhimõte Euroopa Kohtu praktikas
7. Töösuhetele kohaldatav õigus Euroopa Liidus
Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal
Juhendaja dots. Janno Lahe
1. Kahju hüvitamine asja kahjustamise või hävimise korral
2. Liikluskindlustuse alusel toimuva kahju hüvitamise kooskõla võlaõigusseadusega
3. Juriidilise isiku õiguskaitsevahendid tema kohta ebaõigete andmete avaldamisel
4. Nõude ulatus soorituskondiktsiooni korral
5. Käsundita asjaajamise õiguse ja alusetu rikastumise õiguse omavahelised seosed
6. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine
7. Deliktiõiguslik vastutus teise isiku delikti eest (VÕS ja CFR deliktiõiguse osa võrdlus)
NB! Üliõpilased, kes valivad juhendajaks Janno Lahe, peavad arvestama sellega, et magistritöö peab valmima 2010.a sügissemestri lõpuks!
Juhendaja dots. Martin Käerdi
1. Tarbijakrediidi regulatsioon uues tarbijakrediidi direktiivis 2008/48 (EÜ)
2. Õiguskaitsevahendi valiku vabadus ja piirid (mõne VÕS eriosas reguleeritud lepingu näitel)
3. Lepingueelsed teavitamis- ja kontrollikohustused krediidilepingu sõlmimisel (arvestades uue tarbijakrediidi direktiiviga 2008/48 (EÜ) kaasnevaid muudatusi)
4. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud probleeme
5. Tarbijalepingutest taganemine ja selle tagajärjed (arvestades Euroopa Kohtu praktikat ning EL õiguse mõju siseriikliku õiguse tõlgendamisele)
6. Lisa- ja muudatustööd ning töövõtja nõue lepingujärgse tasu suurendamiseks (ehituse töövõtulepingu näitel)
7. Erinevate tagatise andjate vastutus ning sisesuhted
Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal
Juhendaja dots. Gaabriel Tavits
1. Võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid töösuhetes
2. Kollektiivleping töösuhete õigusliku reguleerimise allikana
3. Streigi korraldamise õiguslik reguleerimine
4. Ravikindlustustoetuste tagamine Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglites
5. Lapse õiguste kaitse ja nende tagamise efektiivsus Eestis
6. Töölepingu seaduse kohaldamine avalikus teenistuses
7. Erapensionifondid ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglistik
Juhendaja lektor Tambet Tampuu
1. Halduslepingule kohaldatavad eraõiguse põhimõtted ja sätted
2. Saldoteooria kohaldamine alusetu rikastumise õiguses
3. Lepinguõiguse ja deliktiõiguse konkurents
4. Üldise käibekohustuse rikkumisest tulenev deliktiõiguslik vastutus
5. Karistuslikud kahjuhüvitised Euroopa õigussüsteemides
6. Euroopa Ühenduste Kohtu praktika tootja vastutuse kohta
7. Hagi alus ja ese kahju hüvitamise nõuete puhul
Juhendaja lektor Urve Liin
1. Euroopa pärimistunnistus (vajalik väga hea saksa ja/või prantsuse keele oskus).
2. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus pärimistunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
3. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus annaku saaja tunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
4. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus sundosa saaja tunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
5. Pärandvara pankrot (vajalik väga hea saksa keele oskus).
6. Pärijate ühisus (vajalik väga hea saksa keele oskus).
Kokkuleppel õppejõuga võimalik ka muu teema.
Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
Juhendajad prof Marju Luts-Sootak ja lektor Toomas Anepaio pakuvad ühiselt välja teemad, millel saab kirjutada nii uurimis- kui magistritööd. Konkreetse töö juhendamise osas lepitakse eraldi kokku.
Teemade loetelu ei ole ammendav ja iga väljapakutud teema puhul on võimalik seda modifitseerida!
Teemaplokk I: Isikute osa Eesti õiguse käsitlemisel võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses (nõuab saksa ja/või vene keele oskust)
(EW – Eesti Vabariik 1918-1940; LW – Läti Vabariik 1918-1940)
I. Tjutrjumov kui EW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses.
A. Makarov kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
W. Meder kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
H. v. Nottbeck kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
G. Koch kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
W. Hasselblatt kui EW ja LW rahvusvähemuste õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
L. Arbusow kui Eesti Ja Läti õigusajaloo uurija võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
V. Kaznelson kui EW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
Teemaplokk II: Vene impeeriumi äärealade õiguse käsitlemine venekeelses juriidilises ajakirjanduses (nõuab vene keele oskust)
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.
Teemaplokk III: Ajakiri „Õigus“ (1918-1940) Eesti õigusteaduses ja –kultuuris
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.
Teemaplokk IV: Ajakiri „Nõukogude Õigus“ (1967-1989) Eesti NSV õigusteaduses ja –kultuuris
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.
Juhendaja lektor Merike Ristikivi
1. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: Õigusteaduslik Ajakiri
2. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus
3. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid karistusõiguses
4. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid võlaõiguses
5. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses
6. Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades
7. Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades
8. Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades
9. Kooskõlastatult õppejõuga ka mõni muu teema
Juhendaja lektor Hesi Siimets-Gross
1. Arrogatio toimumine keisrite puhul võrreldes arrogatio tavalise protsessiga, mida kirjeldavad õigusallikad.
2. Keiser Caligula ajal välja antud senatus consulta erijooned
3. Rooma õigus Balti Eraseaduses (võimalik kirjutada mitu tööd, vajalik kas vene või saksa keele oskus, parem mõlemad)
4. Rooma õiguse kasutamine Riia linnakohtu otsustes (võimalik kirjutada mitu tööd, vajalik saksa keele oskus)
5. Kokkuleppel õppejõuga võimalikud ka muud teemad Rooma eraõiguse valdkonnas vastavalt üliõpilase huvidele ja keeleoskusele
Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)
Juhendaja prof. Irene Kull
1. Välismaise kohtupraktika kasutamine Eesti seaduste kohaldamisel - pretsendendiõigus v. kirjutatud õigus
2. Taganemisõigus DCFR-s ja tarbija õiguste direktiivi ettepanekus
3. Lepinguvabaduse põhimõte harmoniseeritud lepinguõiguses (diskrimineerimiskeeld, tüüptingimused, teavitamiskohustus)
4. Poolte huvide tasakaal sidevahenditega sõlmitavates lepingutes
5. Võlavabastus ja pacta sunt servanda
Juhendaja lekt. Andres Vutt
1. Euroopa osaühingu määrus ja selle rakendamine Eestis
2. Vähemuse kaitsevahendid ja nende rakendamine aktsiaseltsis (võib ka piirduda mõnega neist)
3. Juhtorgani liikme sõltumatuse õiguslik reguleerimine
4. Aktsionäriõiguste teostamine elektrooniliste vahenditega (eelkõige aktsionäriõiguste direktiiv ja selle rakendamine)
5. Börsiühingute juhtorgani liikmete tasu avalikustamine
6. Osaühingu reeglite lihtsustamine Euroopa riikides
7. Äri- ja ettevõtluskeelu kohaldamine
8. Kokkuleppel muu ühinguõiguse valdkonna teema
Juhendaja dots. Villu Kõve
1. Õiguskaitsevahendid täitemenetluses
2. Tulemi jaotamine täitemenetluses eseme müügi järel
3. Õiguskaitsevahendid maksekäsu kiirmenetluses
4. Menetlusõigusjärglus tsiviilkohtumenetluses ja täitemenetluses
Juhendaja lekt. Kadri Siibak
1. Krediidiasutuste juhtimisega seotud probleemidest
2. Finantskriiside lahendamise erinevatest võimalustest
3. Klientide kaitsest finantsteenuste kasutamisel
Teemad kuuluvad täpsustamisele/kitsendamisele vastavalt magistrandi konkreetsemale huvile.
Juhendaja Maarja Torga
1. Kohtudokumentide kättetoimetamine piiriülestes vaidlustes
2. Euroopa täitekorraldus
3. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
4. Euroopa maksekäsk
5. Rahvusvaheline pärimismenetlus
6. Kohtuväliste dokumentide tunnustamine
7. Protseduurilistele lepingutele kohalduv õigus
8. Eelistatud on siiski teema kokkuleppel üliõpilase endaga rahvusvahelise eraõiguse valdkonnast (kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtulahendite tunnustamine ja täitmine)
Prof. Bernhard Diestelkamp Frankfurdi Ülikoolist ning prof. Marju Luts-Sootak ja lekt. Merike Ristikivi viivad 29. mail 2010 läbi uue kursuse (3 EAP) doktoriõppe üliõpilastele:
Õiguspraktika materjalid uurimisobjektina – metoodika ja probleemid
Õigusteaduslikus uurimises on ja peabki olema suur tähtsus õiguspraktikast pärit uurimismaterjalil: kohtuotsustel ja muudel protsessidokumentidel (süüdistusaktid, hagiavaldused, kaitse ja esinduse avaldustel jne). Antud aine raames tuleb uurimispraktikas neid praktilise õigusemõistmise materjale analüüsida ja teaduslikus uurimises oma lähenemisviisi esitleda ning põhjendada. Eesmärk on eelkõige erinevate metoodiliste lähenemistega seotud probleemide äratundmine ja ülesleidmine, ühe või teise lähenemise plusside ja miinuste kaalumine oma konkreetse uurimisteema ja uurimisküsimuse seisukohalt. Eraldi pööratakse tähelepanu ajaloolise ja ühiskondliku kontekstualiseerimise tähtsusele õiguspraktika materjalide kasutamisel teaduslikus uurimises.
Auditoorne õppetöö toimub seminari vormis, töökeelteks on inglise ja saksa keel.
Seminaril osaleja peab:
1) tegema inglise- või saksakeelse ettekande (max 30 min = 5-6 lk teksti), milles ta annab ülevaate ja näitab vähemalt ühe konkreetse näitega (võib rohkem; näidete hulk pole piiratud), kuidas tema oma uurimisprojektis kasutab või kavatseb kasutada õiguspraktikast pärit materjale (kohtuotsused, uurimismaterjalid, hagiavaldused, kaitse ja esinduse materjalid jne);
2) hindama oponendina kaasosaleja pakutud metoodilist lähenemist, kaaludes vähemalt üht võimalikku alternatiivi;
3) osalema aktiivselt kaasosalejate uurimisprojektide arutamisel;
4) esitama hiljemalt 25.06.2010 kirjaliku töö (nõuded töö vormile ja sisule antakse teada seminari käigus). Kirjalik töö võib olla eesti keeles.
Seminarile oodatakse kõiki huvilisi, kes soovivad omandada teadmisi erinevate metoodiliste alternatiivide kohta õiguspraktika materjalide teaduslikul käsitlemisel ning otsida võimalusi ja materjale uuritava õigusliku fenomeni sotsiaalmajandusliku konteksti uurimiseks.
Seminaril osalemiseks palutakse kuni 15. mai 2010 ühendust võtta Roveena Kapp´iga (roveena.kapp@ut.ee) ning teatada ettekande pealkiri.
AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT
Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
Uurimistööde kaitsmine:
27.04.2010 algusega 9.00 Riigikohtu arvutiklassis esimesel korrusel komisjoniga Andreas Kangur ja Mervi Kruusamäe
28.04.2010 algusega 12.15 aud 212 komisjoniga prof Jaan Ginter ja Anneli Soo
29.04.2010 algusega 9.15 aud 203 komisjoniga dots Meris Sillaots ja Paavo Randma
30.04.2010 algusega 9.00 aud 118 komisjoniga lektor Andres Parmas ja Elina Elkind
Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)
28.04.2010 Näituse 13a-101
Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)
Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)
28.04.2010 algusega 12.15 aud 114
ERAÕIGUSE INSTITUUT
Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)
Uurimistööde kaitsmine toimub 28.04.2010 algusega 16.00 ruumis 318.
Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
Uurimistööde kaitsmine:
algusega 14.15 aud 103, kelle juhendajaks Merike Ristikivi
1) kl 14:15
Kersti Heide
Kertu Rauk
Mari-Liis Kivipõld
Merilin Vallimäe
2) kl 15:15
Anneli Teelahk
Merle Peedoson
Triin Kivimaa
3) kl 16:15
Liisa Nuut
Triinu Rauk
Anita Möldre
Sigrid Nurm
Triin Tohv
Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)