Info kaitsmiste ning lõputööde kohta

Bakalaureuse- ja magistritööde eelkaitsmised 2009/10 õppeaastal prindi

Avaliku õiguse instituut
 

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine:

  • 06.04.2010 kell 14.15 aud 117, kelle juhedajaks on Jaan Sootak, Jüri Saar, Talis Bachmann, Andres Parmas, Anneli Soo, Ants Nõmper, Paavo Randma, Priit Pikamäe, Marko Kairjak.
           1.   Raigo Aas
           2.   Kristine Akopdžanjan
           3.   Liis Helme
           4.   Olga Hodakovskaja
           5.   Mattias Jõgi
           6.   Liis Karu
           7.   Ingrid Kirsipuu
           8.   Evelin Kisand
           9.   Merche Laul
          10.  Liis Lepik
          11.  Maarja Näkk
          12.  Liisa Paas
          13.  Halja Pilvisto
          14.  Helen Puks
          15.  Laura-Liis Sarapuu
          16.  Annely Sepp
          17.  Veronika Štroman
  • 05.04.2010 kell 10.15 aud 114, kelle juhendajaks on Jaan Ginter, Meris Sillaots, Andreas Kangur, Eerik Kergandberg, Elina Elkind.
    1.   Hardi Aaspõllu
    2.   Rahel Behrsin
    3.   Lesli Hommik
    4.   Liis Ipsberg
    5.   Triin Kivimaa
    6.   Kristel Masing
    7.   Allar Nisu
    8.   Tenno Parmas
    9.   Marko Pilv
    10.  Roger Pilvik
    11.  Indrek Saaremäel
    12.  Jaana Ziius
    13.  Kadi Talts
    14.  Mare Tannberg
    15.  Andi Tubin
    16.  Sirli Urvet
    17.  Roger Uusmaa
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.

Magistritööde eelkaitsmine toimub 23.03.2010 kell 14.15 aud 203.
Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 19.märtsiks.

 

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 06.04.2010 kell 11.00 aud 118. 
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.

Magistritööde eelkaitsmine toimub 30.03.2010 kell 15.00 õppetooli nõupidamisruumis (Näituse 13A-210).
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 20.märtsiks. Kaasa võtta töö sisukord, kirjanduse loetelu ja ülevaade põhiprobleemidest, millest töös kirjutatakse. 

 

Riigi- ja haldusõiguse õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine 07.04.2010 kell 10.00 aud K03.

NB! Eelkaitsmisele registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 31. märtsiks.

Eelkaitsmisele kaasa võtta töö sisukord ja kasutatud kirjanduse loetelu, suuliselt ette valmistada lühike (kuni 5 min) kokkuvõte oma tööst. Kui töö juhendaja ei ole ise eelkaitsmisel kohal, palun küsida temalt kirjalik arvamus töö seisukorra kohta!

Magistritööde eelkaitsmine:

  • 23.03.2010 kell 13.00 aud 103 (kui võimalik, siis sellele kuupäevale palume registreeruda neil, kelle juhendajaks on Kalle Merusk, Ene Andresen, Ivo Pilving või Berit Aaviksoo)
  • 24.03.2010 kell 13.00 aud 117 (kui võimalik, siis sellele kuupäevale palume registreeruda neil, kelle juhendajaks on Vallo Olle, Einar Vene, Lasse Lehis, Erki Uustalu või Kaarel Relve)
     

Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 19. märtsiks.

Eelkaitsmiseks ette valmistada lühikokkuvõte oma tööst, kaasa võtta sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu ja küsida juhendajalt arvamus töö seisukorra kohta.

 

Võrdleva õigusteaduse õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 08.04.2010 kell 16.15 aud 217

NB! Eelkaitsmisele registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 31. märtsiks.

Eelkaitsmisele kaasa võtta töö sisukord ja kasutatud kirjanduse loetelu, suuliselt ette valmistada lühike (kuni 5 min) kokkuvõte oma tööst. Kui töö juhendaja ei ole ise eelkaitsmisel kohal, palun küsida temalt kirjalik arvamus töö seisukorra kohta!

Magistritööde eelkaitsmine 23.03.2010 kell 12.15 aud 118.

Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel maiu.salmistu@ut.ee hiljemalt 19. märtsiks.

Eelkaitsmiseks ette valmistada lühikokkuvõte oma tööst, kaasa võtta sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu ja küsida juhendajalt arvamus töö seisukorra kohta.

 

Eraõiguse instituut
 

Tsiviilõiguse õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 06.04.2010 kell 9.00 ruumis 318.

Eelkaitsmisele registreeruda raissa.sor@ut.ee hiljemalt 30. märtsiks. Kaasa võtta sisukord ja kirjanduse loetelu.

Magistritööde eelkaitsmine toimub 22.03.2010 kell 12.00 ruumis 318.

Eelkaitsmisele registreeruda raissa.sor@ut.ee hiljemalt 19. märtsiks. Kaasa võtta sisukord ja kirjanduse loetelu.

 

Õiguse ajaloo õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 07.04.2010 kell 14.15 aud 103.

Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.

NB! 5. aprilliks (hiljemalt kell 10.00) esitada e-mailile Merike.Ristikivi@ut.ee, Hesi.Siimets@ut.ee, Marin.Sedman@ut.ee ja ruumi 322 paberkandjal mustand oma tööst.

Eelkaitsmise järjekord järgmine:

  1. Stefani Isotamm
  2. Evelin Simer
  3. Tarvo Sulg
  4. Merle Peedoson
  5. Sigrid Saluste
  6. Helis Selge
  7. Liis Must
  8. Tuuli Säärits
  9. Katrin Kiirend
  10. Tiit Kuusik
PS! Kõik ei pea alguseks kohale tulema.

 

Magistritööde eelkaitsmine toimub 26.03.2010 kell 12.15 ruumis 405.

Eelkaitsmisele tulijatel palun eelnevalt registreeruda e-maili teel Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 23.märtsiks.

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool

Bakalaureusetööde eelkaitsmine toimub 05.04.2010 kell 12.00 ja 13.30. Täpne ajakava siin.

Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 31.märtsiks.

Magistritööde eelkaitsmine toimub 22.03.2010 kell 14.00 õppetooli nõupidamisruumis Näituse 13a-109.
Eelkaitsmisele registreeruda aive.suik@ut.ee hiljemalt 19.märtsiks. Kaasa võtta töö sisukord, kirjanduse loetelu ja ülevaade põhiprobleemidest, millest töös kirjutatakse.

Info teadusmagistrantidele prindi

Teadusmagistri õppekava suletakse k.a. 1. septembriks, mis tähendab, et selleks ajaks peab
magistritöö olema kaitstud. Et teaduskond ja teaduskonna nõukogu saaksid oma tööd normaalselt planeerida ning  vältida, et magistritööd ei esitataks õppejõudude puhkuste perioodil, selleks on teaduskonna juhtkond otsustanud järgmist:

1. 30. aprilliks  k.a.  palume  teatada Tiina.Tennosaar@ut.ee (Tartus) ja Ille.Peek@ut.ee (Tallinnas), kellel on kavas magistriõpingud lõpetada ja esitada töö kaitsmisele.
2. Magistritöö esitamise tähtaeg on  1. juuni k.a.

MAGISTRITÖÖ TEEMAD 1. aasta magistrantidele prindi

Magistritöö teema tuleb registreerida õppetoolis hiljemalt 30.04.2010


AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Juhendaja prof Jaan Sootak
1. Eksimuse karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktika näitel
2. Seksuaalkuriteod ja nende piiritlemine Riigikohtu praktikas
3. Aegumine: olemus ja karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktikas

Juhendaja prof Jaan Ginter
1.    Alaealistele mõjutusvahendite kohaldamise tagajärgedest  (kas on pöördunud pärast mõjutusvahendi kohaldamist siiski kuritegelikule teele või on see aidanud nö õigele rajale tagasi)
2.    Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine- kuidas mõjutab kurjategijat? kuidas nad kohanevad eluga ühiskonnas, kas kohanevad paremini kui need, kes kannavad oma karistusaja nö kellast kellani ära.
3.    Kuriteoennetus Eestis ja Euroopas
4.    Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele
5.    Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
6.    Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
7.    Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)

Juhendaja dots Meris Sillaots
1.    Prokuratuur kriminaalmenetluses    teema valitud     
2.    Tunnistaja õiguste kaitse kriminaalmenetluses
3.    Lühimenetlus
4.    Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur
5.    Käskmenetlus
6.    Kahtlustatava ülekuulamine kohtueelses menetluses
7.    Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses 

Juhendaja lektor Andres Parmas
Teemad rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas. Tudeng formuleerib teema ise.
1. EL-i karistusõigusliku pädevuse võimalikud arenguteed peale Lissaboni lepingu jõustumist;
2. RVKK pädevus sõjakuritegudes;
3. KarS-i sõjakuritegude koosseisud ja rahvusvaheline õigus;
4. Amnestia rahvusvahelises kriminaalõiguses;
5. ÜRO JN pädevus ja roll rahvusvahelises kriminaalõiguses

Juhendaja lektor Andreas Kangur
1. Kohtumenetluse efektiivsuse tõstmine ja võimalikud probleemid
2. Tõendamise ja tõenditega seonduvad probleemid
3. Võistleva kriminaalmenetluse üldküsimused
4. Väärteomenetluse problemaatika, sh kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse ühildamise probleemid
5. Kohtusüsteemi ülesehituse probleemid
6. Anglo-Ameerika kohtumenetluse problemaatika
7. Põhiõiguste tagamine kohtumenetluses

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof. Lauri Mälksoo
1. Piraatluse vastu võitlemine ja rahvusvaheline õigus: kaasaegseid probleeme
2. Rahvusvahelise õiguse koht Eesti põhiseaduses
3. Venemaa teaduse käsitlus riikide vastutusest rahvusvahelises õiguses (selle teema valimine eeldab head vene keele oskust)

Juhendaja dots. Julia Laffranque
1. Lissaboni lepinguga asetleidnud muutused isikute õiguste kaitses
2. Energia, keskkonna ja konkurentsipoliitika/õiguse kokkupuutepunktid Euroopa Liidus: kooselu või sobimatus?
3. Elektrooniline õigus ja inimõiguste kaitse Euroopa Liidus

Juhendaja Christoph Schewe
I. German law
Here the student may analyse in a comparative study German law and (influences on) Estonian law.

II. International economic law
Topics indicated are suggestions and may be modified. However, students are as well encouraged to come up with own ideas in these areas.

1. International trade law / WTO law
A particular focus of research projects may lie on questions related to:
a. Russia’s accession to the WTO
b. China’s accession to the WTO
c. A comparative approach: Parallels and difference in the accession process of Russia and China to the WTO
d. Russia’s international trade disputes
e. The Customs Union between Russia, Belarus and Kazakhstan

2. International Investment Law
a. Russia and international investment disputes
b. The European Union (EU), Member States and international investment (analysis of the effects of the Lisbon treaty)

III. European Law
1. Topics involving the Estonian/Baltic position in legal questions
2. Legal problems within the “Baltic Sea Strategy”

Additional proposals concerning II. and III. may  be added.
Suggestions and modifications are welcome!

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Kalle Merusk

1. Haldustäitemenetlus kehtivas õiguskorras
2. Haldusakti mõiste ja määratlemine kohtupraktikas
3. Riigivastutus ja selle rakendamine kohtupraktikas
4. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine
5. Halduse kaalutlusõigus ja selle rakendamise vead
6. Haldusleping planeerimismenetluses
7. Haldusülesande täitmiseks volitamine halduslepinguga: volitamise kaalutlused, kontroll, vastutus. (Teema eeldab praktika analüüsi kohaliku omavalitsuse tasandil)

Kokkuleppel õppejõuga võib valida ka teisi teemasid.

Juhendaja dots. Vallo Olle

1. Vertikaalse võimude lahususe (jaotuse) printsiip
2. Kohaliku omavalitsuse kontseptuaalsed alused kehtivas põhiseaduses
3. Subsidiaarsuse printsiip Eesti õiguskorras
4. Kohaliku omavalitsuse suhestatus riigihaldusega: probleeme ja võimalusi.
5. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine: eeldused, vormid, piirid
6. Kohaliku omavalitsuse ülesannete delegeerimine eraõiguslikele isikutele
7. Erakonnad ja kohaliku omavalitsuse autonoomia: oht või võimalus?
8. Volikogu liikme õigusliku staatuse küsimusi
9. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguskäibes esindamise küsimusi
10. Territoriaalse planeerimisvõimu teostamise probleeme kohaliku omavalitsuse üksuses

Kokkuleppel juhendajaga on võimalikud ka muud haldusõigusalased teemad.

Nendel või sama valdkonna teistel teemadel tööde juhendamiseks tuleb üliõpilastel esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning paarist põhiprobleemist (1-2 lk; e-posti aadressile: vallo.olle@ut.ee  ). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 20. aprillil.

Juhendaja lekt. Ene Andresen

Riigivastutusõigus
Eeldus: riigivastutuse kursuse (OIAO.05.038) eelnev läbimine
1. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine
2. Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamine
3. Riigi poolt vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine

Välismaalaste õigus
1.  Välismaalaste asjades läbiviidavate haldusmenetluste eripärad
2. Õiguskaitsevahendid välismaalastega seotud haldusmenetlustes

Avaliku teenistuse õigus
1. Ametnike streigiõigus
2. Ametniku teenistusest vabastamine vanusepiirangu saabumise tõttu

Haldusõiguse üldosa
1. Üldkorralduse ja määruse piiritlemine
2. Riiklik järelevalve avalik-õiguslike korporatsioonide üle

Teemade piiritlemine toimub töö käigus. Lisaks nimetatud teemadele on oodatud ka üliõpilaste ettepanekud samades valdkondades neile huvipakkuval teemal töö kirjutamiseks.

Nendel või sama valdkonna teistel teemadel tööde juhendamiseks tuleb üliõpilastel esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning paarist põhiprobleemist (1-2 lk; e-posti aadressile: ene.andresen@ut.ee ). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 20. aprillil.

Juhendaja lekt. Kaarel Relve

1. Keskkonnapõhiõigus
2. Keskkonnaorganisatsioon
3. Igaüheõigused
4. Ettevaatusprintsiip keskkonnaseadustiku üldosa seaduse eelnõus
5. Loomade õigusvõime
6. Jäätmemõiste
7. Keskkonnaasjad EÕIK praktikas

Juhendaja dots. Ivo Pilving

1. EL õiguse mõju esialgse õiguskaitse kohaldamisele liikmesriigi halduskohtumenetluses – broneeritud
2. Taotlus kohtumenetluse kiirendamises haldusasjades: EIK praktikast tulenevad nõuded ja Eestis ettevalmistatud seaduseelnõud
3. Koormava haldusakti kehtetuks tunnistamise kohustus Eesti ja EL õiguses
4. Tulemusjuhtimise elementide rakendamise võimalikkus kohtusüsteemis
5. Avaliku võimu kandja tsiviilõiguslike tehingute kontroll halduskohtus
6. Protest halduskohtus

Töö kirjutaja ja teema registreerimise eelduseks on esialgse kirjaliku nägemuse (ca 1–2 lk) esitamine kirjutatava töö eesmärgi ja põhiprobleemide kohta hiljemalt kaitsmisele eelneva aasta 15. aprilliks. Kui teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast või kui juhendamist soovivaid üliõpilasi on rohkem kui eelpoolnimetatud piirarvud, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilast hiljemalt 20. aprillil. Edasise juhendamise eelduseks on töö esialgse kava ja sissejuhatuse mustandi esitamine hiljemalt kaitsmisele eelneva aasta 30. septembriks. Nimetatud dokumendid palun saata aadressil Ivo.Pilving@kohus.ee

Juhendaja dots. Lasse Lehis

1.      Eesti käibemaksuseaduse ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi võrdlev analüüs (teemat on võimalik piirata mõne üksiku käibemaksu elemendiga)
2.      Eesti tulumaksuseaduse võimalikud vastuolud Euroopa Liidu õigusega
3.      Riigikohtu praktika mõju maksuseaduste muutmisele
4.      Kohalike omavalitsuste finantseerimismudeli muutmise võimalused ja vajadused
5.      Tööhõivet ja majanduskasvu soodustavate maksuerandite võimalikkusest Eestis
6.      Uute omandimaksude kehtestamise vajadused ja võimalused
7.      Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisreeglite muutmise vajadused ja võimalused
8.      Hea halduse põhimõtte rakendamist tagavad meetmed maksumenetluses

Juhendaja dots. Hannes Veinla

1. Ettevaatusprintsiibi ja vältimisprintsiibi eristamine keskkonnaõiguses
2. Olulise keskkonnahäiringu mõiste sisustamine
3. Haldusorgani kaalutlusõigus keskkonnalubade andmisel
4. EL veepoliitika raamdirektiivi elluviimise probleemid – kuidas õiguslikult tagada vee hea seisundi saavutamine
5. EL Kohtu rolli EL looduskaitseõiguse edasiarndamisel (Loodusdirektiivi näitel)
6. Üldine keskkonnaalane hoolsuskohustus (sh. Põhiseaduse § 53 analüüs)
7. Keskkonnakvaliteedi piirväärtuste rakendamisega seotud probleemid (sh. seos keskkonnaalase põhiõigusega
8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise inntegreerimine planeerimismenetlusse.

Juhendaja teadur, lekt. Berit Aaviksoo

1.      Riigiõiguse rahvusvahelistumine
2.      Eesti põhiseaduslik identiteet?
3.      Rahvasuveräänsuse põhimõte
4.      Põhiseaduse muutmine
5.      Põhiseaduse Assamblee kui asutav kogu
6.      Riigivõimu teostamine EL määruste alusel
7.      Elektrooniliste menetluste põhiseaduspärasus

Teemade lõplik piiritlemine toimub töö käigus. Lisaks peab üliõpilane juba esialgses kavandis ära näitama, kuidas ta üldiselt määretletud teemat täpsemalt sisustada soovib.

Üliõpilastel, kes soovivad kirjutada töö ühel väljapakutud teemadest, tuleb esitada hiljemalt 15. aprilliks 2010 esialgne nägemus töö eesmärgist ning põhiprobleemi(de)st (1-2 lk; e-posti aadressile: berit.aaviksoo@ut.ee ).
Kui ühel teemal soovib kirjutada rohkem kui üks üliõpilane, teeb juhendaja valiku laekunud kavandite alusel hiljemalt 20. aprilliks.



Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Raul Narits
 
1. Jurisprudentsi kohaväärtusest õigusteaduses.
2.  /Multi Level Approach/ tänapäevases õigusmõtlemises.
3. Õiguse topeltloomus ja argumentatsiooni kohast selle sisustamisel.
4. Kommunitarism: kas ainult vastukaal individualistlikule ühiskonnapildile?
5. Struktureeriv õigusõpetus: olemus ja tähendus Eesti õiguskorra kujundamisel.
6. Tänpäevaste meetodite iseloomust õiguse rakendamise protsessis.
7. Kohtute osast integreeruva Euroopa õigusruumi kujundamisel.
8. Õigusakti mõjude analüüs: immanentne õigusloomeprotsessi komponent.

Juhendaja lekt. Silvia Kaugia

1. Õiguse realiseerimise sotsioloogilised aspektid.
2. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste süsteem Eestis.
3. Eesti vanuripoliitika.
4. Tervishoiuteenuste korraldamine Eestis.
5. Töötuskindlustuse sotsiaalõiguslikud aspektid.
6. Religioon: inimõigusi tagav või pärssiv nähtus?
7. Kurjategija karistamise sotsiaalsetest eesmärkidest.

Juhendaja lekt. Mario Rosentau

Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.

Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika.
2. Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul).
3. Kas subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine (seadusandja tahte väljaselgitamine) on esmane tõlgendamisviis või kuulub see pigem nö kontrollskeemi hulka? (Teoreetilised alused ja kohtupraktika).
4. Mis on õiguse primaarnorm ja milline on selle seos sekundaarnormiga? (Põhiõiguste ja karistusõiguse seosed).
5. Lepingu vormi funktsioonid. Leping õiguse allikana. Leping kui õigussuhte mudel ja tegevuse programm.
Intellektuaalne omand infotehnoloogias
1. Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid.
2. Andmebaaside (kui eraõiguslike objektide) alusel loodud andmekogude (avalikuõiguslike objektide) autoriõiguslik seisund ja autorilepinguline regulatsioon.
3. Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused.
4. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna.
5. Muud teemad infotehnoloogia autoriõigustest kokkuleppel juhendajaga.


ERAÕIGUSE INSTITUUT
 
Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)

Juhendaja dots. Merle Muda
1. Töölepingu sõlmimine
2. Töötaja lojaalsuskohustus
3. Töötaja tagatised töölepingu ülesütlemisel
4. Töölepingute kollektiivne lõpetamine
5. Vanemapuhkuste õiguslik regulatsioon (kirjutab Karin Kirsipuu)
6. Võrdse tasustamise põhimõte Euroopa Kohtu praktikas
7. Töösuhetele kohaldatav õigus Euroopa Liidus

Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal

Juhendaja dots. Janno Lahe
1. Kahju hüvitamine asja kahjustamise või hävimise korral
2. Liikluskindlustuse alusel toimuva kahju hüvitamise kooskõla võlaõigusseadusega
3. Juriidilise isiku õiguskaitsevahendid tema kohta ebaõigete andmete avaldamisel
4. Nõude ulatus soorituskondiktsiooni korral
5. Käsundita asjaajamise õiguse ja alusetu rikastumise õiguse omavahelised seosed
6. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemine
7. Deliktiõiguslik vastutus teise isiku delikti eest (VÕS ja CFR deliktiõiguse osa võrdlus)

NB! Üliõpilased, kes valivad juhendajaks Janno Lahe, peavad arvestama sellega, et magistritöö peab valmima 2010.a sügissemestri lõpuks!

Juhendaja dots. Martin Käerdi
1. Tarbijakrediidi regulatsioon uues tarbijakrediidi direktiivis 2008/48 (EÜ)
2. Õiguskaitsevahendi valiku vabadus ja piirid (mõne VÕS eriosas reguleeritud lepingu näitel)
3. Lepingueelsed teavitamis- ja kontrollikohustused krediidilepingu sõlmimisel (arvestades uue tarbijakrediidi direktiiviga 2008/48 (EÜ) kaasnevaid muudatusi)
4. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud probleeme
5. Tarbijalepingutest taganemine ja selle tagajärjed (arvestades Euroopa Kohtu praktikat ning EL õiguse mõju siseriikliku õiguse tõlgendamisele)
6. Lisa- ja muudatustööd ning töövõtja nõue lepingujärgse tasu suurendamiseks (ehituse töövõtulepingu näitel)
7. Erinevate tagatise andjate vastutus ning sisesuhted

Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal

Juhendaja dots. Gaabriel Tavits
1. Võlaõiguslikud õiguskaitsevahendid töösuhetes
2. Kollektiivleping töösuhete õigusliku reguleerimise allikana
3. Streigi korraldamise õiguslik reguleerimine
4. Ravikindlustustoetuste tagamine Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglites
5. Lapse õiguste kaitse ja nende tagamise efektiivsus Eestis
6. Töölepingu seaduse kohaldamine avalikus teenistuses
7. Erapensionifondid ja Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglistik

Juhendaja lektor Tambet Tampuu
1.  Halduslepingule kohaldatavad eraõiguse põhimõtted ja sätted
2.  Saldoteooria kohaldamine alusetu rikastumise õiguses
3. Lepinguõiguse ja deliktiõiguse konkurents
4. Üldise käibekohustuse rikkumisest tulenev deliktiõiguslik vastutus
5. Karistuslikud kahjuhüvitised Euroopa õigussüsteemides
6. Euroopa Ühenduste Kohtu praktika tootja vastutuse kohta
7. Hagi alus ja ese kahju hüvitamise nõuete puhul

Juhendaja lektor Urve Liin
1. Euroopa pärimistunnistus (vajalik väga hea saksa ja/või prantsuse keele oskus).
2. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus pärimistunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
3. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus annaku saaja tunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
4. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus sundosa saaja tunnistuse väljaandmisel (vajalik väga hea saksa keele oskus).
5. Pärandvara pankrot (vajalik väga hea saksa keele oskus).
6. Pärijate ühisus (vajalik väga hea saksa keele oskus).
Kokkuleppel õppejõuga võimalik ka muu teema.
 
Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Juhendajad prof Marju Luts-Sootak ja lektor Toomas Anepaio pakuvad ühiselt välja teemad, millel saab kirjutada nii uurimis- kui magistritööd. Konkreetse töö juhendamise osas lepitakse eraldi kokku.

Teemade loetelu ei ole ammendav ja iga väljapakutud teema puhul on võimalik seda modifitseerida!

Teemaplokk I: Isikute osa Eesti õiguse käsitlemisel võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses (nõuab saksa ja/või vene keele oskust)

(EW – Eesti Vabariik 1918-1940; LW – Läti Vabariik 1918-1940)
I. Tjutrjumov kui EW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses.
A. Makarov kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
W. Meder kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
H. v. Nottbeck kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
G. Koch kui EW ja LW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
W. Hasselblatt kui EW ja LW rahvusvähemuste õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
L. Arbusow kui Eesti Ja Läti õigusajaloo uurija võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses
V. Kaznelson kui EW õiguse käsitleja võõrkeelses juriidilises ajakirjanduses

Teemaplokk II: Vene impeeriumi äärealade õiguse käsitlemine venekeelses juriidilises ajakirjanduses (nõuab vene keele oskust)
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.

Teemaplokk III: Ajakiri „Õigus“ (1918-1940) Eesti õigusteaduses ja –kultuuris
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.

Teemaplokk IV: Ajakiri „Nõukogude Õigus“ (1967-1989) Eesti NSV õigusteaduses ja –kultuuris
Konkreetne teema lepitakse kokku eraldi.

Juhendaja lektor Merike Ristikivi
1.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: Õigusteaduslik Ajakiri
2.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus
3.    Seadus ja kommentaarid: ladina terminid karistusõiguses
4.    Seadus ja kommentaarid: ladina terminid võlaõiguses
5.    Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses
6.    Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades
7.    Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades
8.    Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades
9.    Kooskõlastatult õppejõuga ka mõni muu teema

Juhendaja lektor Hesi Siimets-Gross
1. Arrogatio toimumine keisrite puhul võrreldes arrogatio tavalise protsessiga, mida kirjeldavad õigusallikad.
2. Keiser Caligula ajal välja antud senatus consulta erijooned
3. Rooma õigus Balti Eraseaduses (võimalik kirjutada mitu tööd, vajalik kas vene või saksa keele oskus, parem mõlemad)
4. Rooma õiguse kasutamine Riia linnakohtu otsustes (võimalik kirjutada mitu tööd, vajalik saksa keele oskus)
5. Kokkuleppel õppejõuga võimalikud ka muud teemad Rooma eraõiguse valdkonnas vastavalt üliõpilase huvidele ja keeleoskusele

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof. Irene Kull
1. Välismaise kohtupraktika kasutamine Eesti seaduste kohaldamisel - pretsendendiõigus v. kirjutatud õigus
2. Taganemisõigus DCFR-s ja tarbija õiguste direktiivi ettepanekus
3. Lepinguvabaduse põhimõte harmoniseeritud lepinguõiguses (diskrimineerimiskeeld, tüüptingimused, teavitamiskohustus)
4. Poolte huvide tasakaal sidevahenditega sõlmitavates lepingutes
5. Võlavabastus ja pacta sunt servanda

Juhendaja lekt. Andres Vutt
1. Euroopa osaühingu määrus ja selle rakendamine Eestis
2. Vähemuse kaitsevahendid ja nende rakendamine aktsiaseltsis (võib ka piirduda mõnega neist)
3. Juhtorgani liikme sõltumatuse õiguslik reguleerimine
4. Aktsionäriõiguste teostamine elektrooniliste vahenditega (eelkõige aktsionäriõiguste direktiiv ja selle rakendamine)
5. Börsiühingute juhtorgani liikmete tasu avalikustamine
6. Osaühingu reeglite lihtsustamine Euroopa riikides
7. Äri- ja ettevõtluskeelu kohaldamine
8. Kokkuleppel muu ühinguõiguse valdkonna teema

Juhendaja dots. Villu Kõve
1. Õiguskaitsevahendid täitemenetluses
2. Tulemi jaotamine täitemenetluses eseme müügi järel
3. Õiguskaitsevahendid maksekäsu kiirmenetluses
4. Menetlusõigusjärglus tsiviilkohtumenetluses ja täitemenetluses

 

Juhendaja lekt. Kadri Siibak
1. Krediidiasutuste juhtimisega seotud probleemidest
2. Finantskriiside lahendamise erinevatest võimalustest
3. Klientide kaitsest finantsteenuste kasutamisel
Teemad kuuluvad täpsustamisele/kitsendamisele vastavalt magistrandi konkreetsemale huvile.

Juhendaja Maarja Torga
1. Kohtudokumentide kättetoimetamine piiriülestes vaidlustes
2. Euroopa täitekorraldus
3. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
4. Euroopa maksekäsk
5. Rahvusvaheline pärimismenetlus
6. Kohtuväliste dokumentide tunnustamine
7. Protseduurilistele lepingutele kohalduv õigus
8. Eelistatud on siiski teema kokkuleppel üliõpilase endaga rahvusvahelise eraõiguse valdkonnast (kohtualluvus, kohaldatav õigus, kohtulahendite tunnustamine ja täitmine)

Info doktorantidele. Uus kursus "Õiguspraktika materjalid uurimisobjektina" toimub 29.mail prindi

Prof. Bernhard Diestelkamp Frankfurdi Ülikoolist ning prof. Marju Luts-Sootak ja lekt. Merike Ristikivi viivad 29. mail 2010 läbi uue kursuse (3 EAP) doktoriõppe üliõpilastele:

 

Õiguspraktika materjalid uurimisobjektina – metoodika ja probleemid


Õigusteaduslikus uurimises on ja peabki olema suur tähtsus õiguspraktikast pärit uurimismaterjalil: kohtuotsustel ja muudel protsessidokumentidel (süüdistusaktid, hagiavaldused, kaitse ja esinduse avaldustel jne). Antud aine raames tuleb uurimispraktikas neid praktilise õigusemõistmise materjale analüüsida ja teaduslikus uurimises oma lähenemisviisi esitleda ning põhjendada. Eesmärk on eelkõige erinevate metoodiliste lähenemistega seotud probleemide äratundmine ja ülesleidmine, ühe või teise lähenemise plusside ja miinuste kaalumine oma konkreetse uurimisteema ja uurimisküsimuse seisukohalt. Eraldi pööratakse tähelepanu ajaloolise ja ühiskondliku kontekstualiseerimise tähtsusele õiguspraktika materjalide kasutamisel teaduslikus uurimises.

 

Auditoorne õppetöö toimub seminari vormis, töökeelteks on inglise ja saksa keel.

Seminaril osaleja peab:

1)      tegema inglise- või saksakeelse ettekande (max 30 min = 5-6 lk teksti), milles ta annab ülevaate ja näitab vähemalt ühe konkreetse näitega (võib rohkem; näidete hulk pole piiratud), kuidas tema oma uurimisprojektis kasutab või kavatseb kasutada õiguspraktikast pärit materjale (kohtuotsused, uurimismaterjalid, hagiavaldused, kaitse ja esinduse materjalid jne);

2)      hindama oponendina kaasosaleja pakutud metoodilist lähenemist, kaaludes vähemalt üht võimalikku alternatiivi;

3)      osalema aktiivselt kaasosalejate uurimisprojektide arutamisel;

4)      esitama hiljemalt 25.06.2010 kirjaliku töö (nõuded töö vormile ja sisule antakse teada seminari käigus). Kirjalik töö võib olla eesti keeles.

 

Seminarile oodatakse kõiki huvilisi, kes soovivad omandada teadmisi erinevate metoodiliste alternatiivide kohta õiguspraktika materjalide teaduslikul käsitlemisel ning otsida võimalusi ja materjale uuritava õigusliku fenomeni sotsiaalmajandusliku konteksti uurimiseks.

 

Seminaril osalemiseks palutakse kuni 15. mai 2010 ühendust võtta Roveena Kapp´iga (roveena.kapp@ut.ee) ning teatada ettekande pealkiri.

BAKALAUREUSE- JA MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD prindi

Magistritöö tuleb paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 10.05.2010 kell 17.00. Elektrooniline versioon pdf-failina palun saata vastava õppetooli õppekorralduse spetsialisti e-mailile samaks tähtajaks.

Bakalaureusetöö tuleb paberkandjal esitada õppetooli hiljemalt 17.05.2010 kell 17.00. Elektrooniline versioon pdf-failina palun saata vastava õppetooli õppekorralduse spetsialisti e-mailile samaks tähtajaks.

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT
  • Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
  • Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)
  • Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)
  • Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

ERAÕIGUSE INSTITUUT
  • Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)
  • Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)
  • Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Uurimistööde kaitsmine õppetoolides prindi

Uurimistöö tuleb esitada õppetooli hiljemalt 19.04.2010 kell 17.00.


AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Uurimistööde kaitsmine:

27.04.2010 algusega 9.00 Riigikohtu arvutiklassis esimesel korrusel komisjoniga Andreas Kangur ja Mervi Kruusamäe

  1. Lesli Hommik
  2. Mati Kaalep
  3. Andres Kalm
  4. Ott Lepmets
  5. Kristjan Nõges
  6. Tenno Parmas
  7. Roger Pilvik
  8. Jaana Toode
  9. Sirli Urvet

28.04.2010 algusega 12.15 aud 212 komisjoniga prof Jaan Ginter ja Anneli Soo

  1. Kairi Kaldoja
  2. Kaupo Kask
  3. Gretta Oltjer

29.04.2010 algusega 9.15 aud 203 komisjoniga dots Meris Sillaots ja Paavo Randma

  1. Liis Ipsberg
  2. Liis Helme
  3. Hanne-Loore Härma
  4. Evelin Kisand
  5. Martin Kusmin
  6. Kadri Läns
  7. Liisa Paas
  8. Madis Raus
  9. Laura-Liis Sarapuu
  10. Ragne Tsäkko
  11. Miiko Vainer
  12. Taavi Viilol
  13. Ingrid Kirsipuu

30.04.2010 algusega 9.00 aud 118 komisjoniga lektor Andres Parmas ja Elina Elkind

  1. Raigo Aas
  2. Rahel Behrsin
  3. Kristiina Feldman
  4. Hana-Maarja Helinurm
  5. Marjana Hiie
  6. Rasmus Karja
  7. Rauno Kiris
  8. Kärt Pormeister

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

28.04.2010 Näituse 13a-101

  • algusega kell 11.00 kelle juhendajaks on prof Lauri Mälksoo ja Katre Luhamaa
  • algusega kell 12.30 kelle juhendajaks on dots Julia Laffranque, Christoph Schewe, Erki Kodar, Irina Nossova, Jaanika Erne. 

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

  • 22.04.2010 algusega 15.00 aud 103 kelle juhendajaks on Ene Andresen, Berit Aaviksoo, Vallo Olle, Ivo Pilving
  • 27.04.2010 algusega kell 13.00 aud 117 kelle juhendajaks on Kalle Merusk, Kaarel Relve

Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

28.04.2010 algusega 12.15 aud 114

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)

Uurimistööde kaitsmine toimub 28.04.2010 algusega 16.00 ruumis 318.

Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Uurimistööde kaitsmine:

 

algusega 14.15 aud 103, kelle juhendajaks Merike Ristikivi

                                       1)      kl 14:15
                                                Kersti Heide
                                                Kertu Rauk
                                                Mari-Liis Kivipõld
                                                Merilin Vallimäe

                                       2)      kl 15:15
                                                Anneli Teelahk
                                                Merle Peedoson
                                                Triin Kivimaa

                                       3)      kl 16:15
                                                Liisa Nuut
                                                Triinu Rauk
                                                Anita Möldre
                                                Sigrid Nurm
                                                Triin Tohv

 

  • 28.04.2010 algusega 12.15 aud 117, kelle juhendajaks Marju Luts-Sootak, Toomas Anepaio, Hesi Siimets-Gross ja Marin Sedman
    1. Siim Pettai
    2. Katrin Pajula
    3. Merle Pau
    4. Jens Raevald
    5. Tuuli Säärits
    6. Reelika Turi

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

  • 27.04.2010 algusega kell 9.00 aud 203 komisjoniga prof Irene Kull ja Maarja Torga
  • Mari Schihalejev
  • Helena Pihlakas
  • Kornelika Egers
  • Karl-Morten Jõgi
  • Kätlin Jaadla
  • Aleksandr Perijainen
  • Liina Käis
  • Aira Pedak
  • 27.04.2010 algusega kell 9.00 aud 117 komisjoniga Andres Vutt ja Anne Kalvi
  • Anneli Kapp
  • Eeva Mägi
  • Eliis Niinepuu
  • Kadi Sink
  • Jane Treu
  • Triinu Paidla
  • Gea Lepik