Magistritööde teemad 1. aastale 2013 kevad

Magistritööde teema ja juhendaja teatada meili teel õppetooli hiljemalt 26.04.2013!
NB! Lisada kindlasti õppejõu nõusolek (nt kirjavahetusena)

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT


Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool
Juhendaja prof. Jaan Sootak (Jaan.Sootak@ut.ee )
?

Juhendaja prof. Jaan Ginter (Jaan.Ginter@ut.ee)
1) Kohtunike parteituse nõue – vajalik või mitte?
2) Mõjuvõimuga kauplemine (Huvide esindamise ehk lobby reeglid. Millised on EL, OECD ning arenenud riikide praktika ja lobireeglid, kas Eesti õiguskorras oleks selles osas vaja midagi muuta või täiustada. Eesti kohtupraktika. Siin võiks vabalt intervjueerida prokuröre ja vaadelda huvitavamaid juhtumeid)
3) Korduvad varavastaste tegude toimepanijad (kes need isikud on, millised on motiivid, jne)
4) Juriidilise isiku kriminaalvastutus ja tõendamisprobleemid - valitud
5) Rahvusvaheline kriminaalmenetlus
6) Kohtulik kontroll kokkuleppemenetluse rakendamisel.
7) Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
8) Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
9) Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
10) Kas Euroopa Liidu ühtsed standardid kriminaalõiguses aitavad parandada kuritegevuse vastast võitlust? (Materiaalõigus)
11) Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis ja Saksamaal
12) Teretulnud on ka üliõpilaste endi tegevusalaga või huvidega seonduvad muud teemad

Juhendaja dots. Meris Sillaots (Meris.Sillaots@ut.ee )
1. Kohtuliku arutamise edasilükkamise vältimise võimalused kriminaalmenetluses
2. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses
3. Tunnistaja ülekuulamine kohtueelses menetluses
4. Kaitsja kriminaalmenetluses
5. Prokuratuur kriminaalmenetluses - valitud
6. Käskmenetlus
7. Lühimenetlus - valitud

Juhendaja lektor Andres Parmas (Andres.Parmas@ut.ee )
?

Riigi- ja haldusõiguse õppetool

Juhendaja prof. Kalle Merusk (Kalle.Merusk@ut.ee )
1. Parlamendi kontroll (sh kaasatus EL asjades).
2. Isikuandmete kaitse ja järelevalve selle üle.- valitud
3. Vabariigi Valitsuse õiguslik korraldus ja selle võimalikud arengud de lege ferenda.
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve Euroopa Liidu kontekstis.- valitud
5. Haldustäitemenetlusõigus: hetkeseis ja võimalikud arengud de lege ferenda.- valitud
6. Riigivastutusõigus ja selle rakendamine halduskohtupraktikas.
Kokkuleppel juhendajaga võib valida ka teisi teemasid.

Juhendaja dots. Hannes Veinla (Hannes.Veinla@ut.ee )
Lisaks loetletutele on võimalikud ka muud teemad vastavalt magistrandi huvidele
1. Keskkonnaalane üldine hoolsuskohustus – tulenevalt EV Põhiseaduse §-st 53
2. Kaalutlusõigus keskkonnalubade andmisel
3. Keskkonnakaitsekavade (arengukavade) õiguslik olemus
4. Keskkonnaohu ja keskkonnariski mõisted ja nende eristamise võimalikkus
5.  Looduse üldise kaitse põhimõtte sisustamise võimalused
6. Keskkonnakvaliteedi piirväärtuste õiguslik olemus
7. Kehtiva müraalase regulatsiooni kriitiline analüüs ja  selle täiustamise võimalused
8.  EL merestrateegia raamdirektiivi elluviimise probleemid
9. EL Veepoliitika raamdirektiivi rakendusmehhanism Eestis.

Juhendaja dots Lasse Lehis (Lasse.Lehis@ut.ee )
1. Hea seadusloome tava järgimine maksuseaduste muutmise eelnõude menetlemisel
2. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine Eesti maksuõiguse praktikas- valitud
3. Maksevõimelisuse põhimõtte rakendamine Eesti maksuõiguses
4. Õiguskindluse põhimõtte järgimine Eesti maksuõiguse praktikas
5. Eesti käibemaksuseaduse ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi võrdlev analüüs (teemat on võimalik piirata mõne üksiku käibemaksu elemendiga ning soovi korral võib võrdlusse kaasa mõne teise liikmesriigi käibemaksuseaduse)
6. Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis lubatud erandite ja soodustuste rakendamise võimalused Eestis- valitud
7. Eesti residendist äriühingu tulumaksuga maksustamise eripära eelised ja puudused rahvusvahelises konkurentsis
8. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisreeglite muutmise vajadused ja võimalused

Juhendaja dots Vallo Olle (Vallo.Olle@ut.ee )
1. Avalike ülesannete struktuuri korrastamise võimalusi.
2. Kohalike omavalitsuste koostööõiguse probleeme ja lahendusi.
3. Avalike teenuste standardid: probleeme ja lahendusvõimalusi.
4. Süüteomenetluse ja riikliku järelevalve meetmete piiritlemine: probleeme ja lahendusi

Lisan ka Justiitsministeeriumi pakutud teemadest - tegelikult on need probleemid - järgmised:

 (1) Põhiseadusliku korra kaitse regulatsioon (analüüsile  tuginedes tuleb hinnang anda järgmistele küsimustele: 1) täitevvõimu organite teabehankelised meetmed põhiseadusliku korra kaitse menetluses, s.h ohtude suhtes, mis lähtuvad riigi seest või väljastpoolt; 2) järelevalve täitevvõimu organite teabehankeliste meetmete kohaldamise üle). Prioriteetne teema.

 (2) Taustakontrolli regulatsioon (analüüsile tuginedes tuleb hinnang anda järgmistele küsimustele: 1) täitevvõimu organite meetmed füüsiliste isikute tausta kontrollimiseks riigisaladusele juurdepääsuõiguse andmiseks või muudel eesmärkidel; 2) järelevalve täitevvõimu organite taustakontrolli meetmete kohaldamise üle). Prioriteetne teema.

(3) Teabehankelised meetmed korrakaitselises ohutõrjemenetluses (analüüsile tuginedes tuleb hinnang anda järgmistele küsimustele: 1) täitevvõimu organite teabehankelised meetmed korrakaitselises ohutõrjemenetluses; 2) järelevalve täitevvõimu organite ohutõrjeks kohaldavate teabehankeliste meetmete õigus- ja eesmärgipärasuse üle). Prioriteetne teema.
     1.Korruptsioon

Huvide esindamise ehk /lobby/ reeglid ja mõjuvõimuga kauplemine. Koostada tuleb analüüs selle kohta, millised on EL, OECD ning arenenud riikide uuringuid ja lobireegleid ning tuvastada, kas Eesti õiguskorras oleks selles osas vaja midagi muuta või täiustada

Isikuandmete kaitse eriregulatsioon (isikuandmete kaitse regulatsiooni analüüs erivaldkondades, s.h näiteks sotsiaalõiguses, elektroonilise side, kindlustuse tööõiguse, kindlustuse, panganduse ning kriminaalmenetluse valdkonnas). Prioriteetne teema.

(1) Rahvusvaheliste lepingutes sisalduvad isikuandmete töötlemise sätted

NB! Kindlasti pole see loetelu ammendav, vaid minuga kokkuleppel on võimalikud ka muud variandid.

Juhendaja lektor Ene Andresen (Ene.Andresen@ut.ee )
1.     Haldusõigusliku õiguskaitsevahendi valiku vabadus ja selle piirid
2.     Õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamine
3.     Kahju hüvitamise nõude loovutamine riigivastutusõiguses
4.     Õiguskaitsevahendid välismaalastega seotud haldusmenetlustes
5.     Sissesõidukeelu kohaldamine Schengeni ruumis
6.     Teenistusest vabastatud ametniku õiguskaitsevahendid
7.     Kõrgkooliõppe hindamistulemuste vaidlustamine halduskohtus
 
Koos juhendamissooviga palun esitada esialgse nägemuse töö eesmärgist ning paarist põhiprobleemist (1–2 lk).

Juhendaja lektor Kaarel Relve (Kaarel.Relve@ut.ee )
1. Õigus puhtale keskkonnale
2. Igaüheõigused
3. Taaskasutus ja jäätmete lakkamine
4. Osalemisõigus keskkonnaasjades
5. Vabakaubandus ja keskkonnakaitse EL
6. Keskkonnakvaliteedi piirväärtus KeÜS
7. EL keskkonnadirektiivi ülevõtmisega seonduvad probleemid (nt välisõhu raamdirektiiv, suplusvee direktiiv vms
 Loetelu ei ole ammendav: kokkuleppel võib kirjutada mistahes keskkonnaõiguse teemal.

Juhendaja lektor Ivo Pilving  (Ivo.Pilving@ut.ee )
1.      Eelhaldusaktide ja üldkorralduste põhjendamine
2.      Hinnanguliste haldusotsuste kohtulik kontroll
3.      Haldusorganite piiriülene koostöö ja selle kohtulik kontroll
4.      Riigiabi saaja õiguskaitsevõimalused riigiabi andmise otsuse kehtetuks tunnistamisel - valitud 

Võrdleva õigusteaduse õppetool
Juhendaja prof. Raul Narits (Raul.Narits@ut.ee )
1. Multi level approach õiguse tundmaõppimisel.
2. Õiguse printsiibid kui tänapäevane meetod õigusest vajaliku tunnetusulatuse loomisel.
3. Klassikaliste õiguse tõlgendumeetodite kasutamisest EV Riigikohtu praktikas - valitud 
4. Õiguse topeltloomuse olemus ja selle kujundamise võimalused.
5. Õiguse dogmaatika kui õpetus dogmadest ja selle osast õiguse tänapäevasel sisustamisel.
6. Hea õigusloome tava: olemus ja normatiivne alus Eesti õiguskorras.
7. Õigusekeelele esitatavatest nõuetest /hea õigusloome ja normitehnika eeskirjad/.

Juhendaja lektor Silvia Kaugia (Silvia.Kaugia@ut.ee )
Teemavalik eeldab Õiguse sotsioloogia /Võrdleva õigusteaduse aluste läbimist!
1. Hoolekogu roll kooliõpilaste õiguslikus sotsialiseerimises. - valitud 
2. Kinnipeetavate õigused Eesti Riigikohtu lahendites. - valitud 
3. Sotsiaalsete pingeallikate seos kuritegevusega. - valitud 
4. Õiglus kui isiklik voorus.
5. Sotsiaalne kontroll ja selle rõhuasetused erinevates kultuuriruumides.
6. Islami õiguse unikaalne olemus. - valitud
7. Õigus kui ideoloogia: Hiina. - valitud

Juhendaja lektor Mario Rosentau (Mario.Rosentau@ut.ee)
Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.
Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika.
2. Põhjuslik seos õiguslikes argumentides (järeldamise alusena või esemena).
3. Tava tsiviilõiguse allikana Eesti kohtupraktikas.
4. Õiguse tõlgendamise meetodid Eesti kohtupraktikas.
5. Muud teemad argumenteerimisest ja tõendamisest kokkuleppel juhendajaga.
Intellektuaalne omand info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT)
1. Arvutitarkvara ärilise kasutamise õiguslikud režiimid (võrdlev või muu käsitlus).
2. Avaliku sektori teabe (Public Sector Information – PSI) taaskasutamise õiguslikud aspektid.
3. IKT autori- ja töövõtulepingu („tarkvara arenduslepingu“) õiguslikud probleemid.
4. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omajana.
5. Muud teemad IKT intellektuaalsest omandist kokkuleppel juhendajaga.

Rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse õppetool
Õppekorralduse spetsialist merike.vellend@ut.ee

Juhendaja prof. Julia Laffranque (Julia.Laffranque@echr.coe.int)
1. Euroopa Inimõiguste Kohtu tulevik
2. Euroopa Liidu ühinemine Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga - valitud
3. Konstitutsioonikohtute roll ühinenud Euroopas

Assistent Katre Luhamaa (katre.luhamaa@ut.ee)
Juhendab magistritöid rahvusvahelistest inimõigustest ja ka rahvusvahelisest avalikust õigusest. Juhendamise eelduseks on, et tudeng suudab ise välja pakkuda teda huvitava probleemi või uurimisküsimuse, mis on teema formuleerimise aluseks.
 

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Juhendaja professor Merle Muda
(merle.muda@ut.ee)

1. Töölepingu tühisus ja vaidlustamine - valitud
2. Õppejõudude töösuhete erisused
3. Võlaõigusseaduse kohaldamine töölepingule
4. Kolmepoolne töösuhe
5. Kollektiivse töötüli lahendamine
6. Töösuhetele kohaldatav õigus Euroopa Liidus

Magistritööde teemad on antud valdkondadena ning täpne teema tuleb õppejõuga kokku leppida. Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal.

Juhendaja dotsent Janno Lahe (janno.lahe@ut.ee)

1. Vastutuse eeldused ja ulatus mootorsõidukiga kahju põhjustamise korral
2. Preventsioon ja karistamine kahju hüvitamise eesmärkidena - valitud
3. Kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustuse põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ulatus
4. Surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ulatus
5. Tööandja vastutuse eeldused töötaja kutsehaigusesse haigestumise või töötajaga toimunud tööõnnetuse korral - valitud 
6. Kokkuleppeline kindlustusväärtus - valitud
7. Asjade kogumi kindlustamine - valitud

Juhendaja dotsent Martin Käerdi (martin.kaerdi@ut.ee)

1. Globaalsete tagatiskokkulepete lubatavus mimg kehtivuse piirid
2. Piirangud intressi ja viivise arvutamise põhimõtetele krediidilepingutes
3. Üürilepingu üleminek ning edasikehtivus kinnistu võõrandamisel - valitud
4. Töövõtja poolt tehtud töö vastu võtmise ning vastu võetuks lugemisega seotud probleeme
5. Aktsiate müügilepingust tulenev müüja vastutus
6. Veodokumendid SMGS konventsioonis
7. Elektroonilise maksevahendiga seotud riskide jagamine
   
Juhendaja dotsent Gaabriel Tavits
(gaabriel.tavits@ut.ee)

1. Renditöötaja ja lähetatud töötaja töötingimused töötamisel välisriigis
2. Ametniku teenistusest vabastamine ametnikust tingitud põhjusel (Eesti ja Saksamaa võrdlus)
3. Streigi ja töötasu korraldamise piirangud
4. Isiku põhiõigus sotsiaalkindlustusele (ravikindlustusele ja pensionikindlustuse näitel) ja
selle tagamine Eestis
5. Töösuhete õiguslik reguleerimine Eestis 1918 – 1940 ja Saksa õiguse mõju
6. Pensionäride vaba liikumine Euroopa Liidus ja neile ravikindlustuse tagamine
7. Tööõnnetus- ja kutsehaigusekindlustuse rahvusvahelised nõuded ja nende tagamine Eesti   õiguses
 
Juhendaja lektor Urve Liin
(urve.liin@ut.ee)

1. Ühine ja vastastikune testeerimine
2. Tasuline pärimisleping
3. Notari poolt läbiviidav pärimismenetlus
4. Pärimistunnistus
5. Testamenditäitja
6. Sihtmäärang
7. Abikaasade ühisvara pärandvara ühisuses

Juhendaja lektor Tambet Tampuu (tambet.tampuu@ut.ee)

1. Raviteenuse osutaja töötaja tsiviilõiguslik vastutus patsiendi tervise kahjustamise eest
2. Juriidilise isiku maine kahjustamisest tulenev tsiviilõiguslik vastutus
3. Korteriomaniku kahju hüvitamise nõuded  teiste korteriomanike vastu
4. Kahe suurema ohu allika kokkupõrkest tekkivad suurema ohu allika omanike vastastikused nõuded
5. Deliktiline vastutus vabaduse ebaseadusliku võtmise eest

Juhendaja lektor Kai Kullerkupp (Kai.Kullerkupp@kohus.ee)

1. Registerpant (hüpoteegi sätete kohaldamine registerpandile ning regulatsiooni terviklikkus
AÕS ja Liiklusseaduse koostoimes)
2. Omandi üleminek pankroti- ja täitemenetluses

Õiguse ajaloo õppetool
Juhendaja prof. Marju Luts-Sootak (Marju.Luts-Sootak@ut.ee )
Valdkond: õiguse ja õigusteaduse ajalugu Eestis. Teema võimalik juhendajaga kokku leppida.

Juhendaja dots. Hesi Siimets-Gross (Hesi.Siimets-Gross@ut.ee )
Rooma õiguse ja Rooma õiguse retseptsiooni alased tööd, täpsem teema kokkuleppel õppejõuga.

Juhendaja dots. Merike Ristikivi (Merike.Ristikivi@ut.ee )
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
1. Eesti naisjuristide professionaliseerumine 20. saj alguses
2. Naiste õigusharidus Eestis 20. saj alguses
3. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: Õigusteaduslik Ajakiri
4. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus
5. Ladina terminid ajakirjas Õigus tsiviilseadustiku koostamise käsitlemisel
6. Ladina terminid ajakirjas Õigus kriminaalseadustiku koostamise käsitlemisel
7. Ladina terminid ajakirjas Õigus põhiseaduse muudatuste käsitlemisel
8. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses
9. Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades
10. Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades
11. Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades
12. Kooskõlastatult õppejõuga ka mõni muu teema

Juhendaja lektor Toomas Anepaio (Toomas.Anepaio@ut.ee )
1. Kõrgema kohtu otsuste roll Eesti õiguspraktikas 19.-20. sajandil - vene ja/või saksa keele oskus
2. Eesti NSV Ülemkohus kui I astme kohus - vene keele oskus
a. tsiviilkolleegium
b. kriminaalkolleegium 
3. Eesti NSV Ülemkohtu kujunemine ja areng – vene keele oskus
4. Vene Senati praktika tsiviilasjades (BES 1889 – 1917) – vene ja saksa keele oskus
5. EW Riigikohtu praktikast tsiviilasjades (1920 – 1940) - vene keele oskus 
6. Vallaslapse õiguslik staatus Eestis 19.-20.sajandil – vene ja saksa keele oskus
7. Abielulahutus Eestis 19.-20.sajandil – vene ja saksa keele oskus
8. Eestimaa rüütelkonna põhikord – vene ja saksa keele oskus
9. Vene impeeriumi 1905.a. tsiviilkoodeksi projekt – vene keele oskus
10. Vene impeeriumi 1905.a. tsiviilkoodeksi projekti ja BES võrdlev analüüs (erinevad osad) – vene ja/või saksa keele oskus

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool
Õppekorralduse spetsialist merike.vellend@ut.ee

Juhendaja prof. Irene Kull (irene.kull@ut.ee)
1. Pilveteenuste osutamisel sõmitavate lepingute õiguslik analüüs (probleemi otsimine) - valitud
2. Digitaalsisu müügilepingutes nn seotud teenuste piiritlemine ja vajadus laiendada Euroopa ühise müügiõiguse kohaldamisala - valitud
3. Teavitamiskohustused majandus-kutsetegevuses sõlmitavates lepingutes ja vastutus rikkumise eest (CISG, EÜM) - valitud
4. Piiriüleste tehingutes EÜM ja Eesti VÕS kohaldamine (eelised ja probleemid) - valitud
5. Globaaltagatis
6. Vaba teema tudengi valikul

Juhendaja dots. Andres Vutt (andres.vutt@ut.ee)
1. Äriühingu otsuste tegemise vormid infoühiskonnas
2. Aktsiaseltsi juhtorganite mudel - valitud
3. Juhtorgani liikmete suhted ühinguga ning nende avalikustamine registris - valitud
4. Audit ja sisekontroll äriühingute juhtimises - valitud
5. "Mikro-osaühingu" seadustamise võimalused Eestis
6. Shareholder primacy konteptsioon ja selle rakendamine Eestis - valitud
7. Juhtorgani liikmete tasu (määramine, vähendamine, avalikustamine)
8. Kokkuleppel muu ühinguõiguse valdkonna teema

Juhendaja dots. Villu Kõve (villu.kove@ut.ee)
1. Pandiga tagatud nõuete realiseerimine pantija pankroti korral - valitud
2. „Võlavabastusturism“ - põhjused ja lahendused - valitud
3. Tehingu notariaalse tõestamise nõude vajalikkus - valitud
4. Lepitusmenetlus – kas ja kuidas võiks sellest saada tõhus alternatiiv kohtumenetlusele?

Juhendaja lektor Maarja Torga (maarja.torga@ut.ee)
Järgnevad teemad on üksnes teemavaldkonnad, täpne teema lepitakse kokku koostöös üliõpilasega:
1. Rahvusvaheline kohtualluvus kaubandusõiguslikes (lepingulistes, lepinguvälistes, asjaõiguslikes) vaidlustes
2. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes kaubandusõiguslikes (lepingulistes, lepinguvälistes, asjaõiguslikes) vaidlustes
3. Rahvusvaheline kohtualluvus perekonnaõiguslikes või pärimisõiguslikes vaidlustes
4. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes perekonnaõiguslikes või pärimisõiguslikes vaidlustes
5. Rahvusvaheline lapserööv
6. Kohtulahendite tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine Eestis
7. Rahvusvaheline täitemenetlus
8. Rahvusvahelise eraõiguse kujunemislugu Eestis

Juhendaja lektor Ave Hussar (ave.hussar@ut.ee)
1. Üürniku poolt mitteeluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine - valitud
2. Üürilepingu ülesütlemine üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekul (eelkõige „omavajaduse“  sisustamine kohtupraktikas, eeldab saksa keele oskust);
3. Käendaja vastutus (sh küsimused põhivõlgniku kohustus vs käendaja enda kohustus, kaaskäendajate vastutus,  tagatud kohustuste määratletuse nõue) - valitud
4. Tahteavalduse jõustumise eeldused (käsitlus kohtupraktikas  - Riigikohus ja ringkonnakohtud, eelduse „mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda“ sisustamine, võrdlev käsitlus BGB, CISG, PECL, DCFR);
5. Professionaalse krediidiandja teavitamiskohustused ja nende rikkumise tagajärjed - valitud

Juhendaja Heikki Leesment (heikki.leesment@ut.ee)

1. Anglo-Ameerika kahjuhüvitamisõiguse põhimõtete kohaldamine Eesti õigusruumis
2. Avalike teenuste osutajate vastutus kahjuhüvituseks: USA ja Eesti õigussüsteemid võrdlevalt
3. Arbiitri roll seaduse kohaldamises
4. Diskrimineerimisvastase seaduse sätted Eesti ja USA õigussüsteemis: võrdlev analüüs
5. Arstide distsiplinaarkaristus Eesti ja USA-s: võrdlev analüüs - valitud
6. Tasuta õigusalane abi ja nõustamine tsiviilkohtus eraisikutele: võrdlev analüüs USA ja Eesti õigusruumis
7. Riigiametite võimalused seadusandluse täiendamiseks Eestis ja USA-s: võrdlev analüüs
8. Seadusandja tahte tuvastamise analüüs seaduse tõlgendamisel USA-s ja Eestis
9. Elektroonilised jälgmissüsteemid ja töökoha privaatsus (era- ja avaõiguslikud probleemid) - valitud
Soovi korral võib magistritöö kirjutada inglise keeles.