Mari Kelve-Liivsoo: õigusteaduse sessioonõpe pakub mitmekesiseid võimalusi ka töö- ja pereinimesele

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanu Mari Kelve-Liivsoo kirjutas oma sessioonõppe kogemusest ja sellest, mida õigusteaduse sessioonõpe on talle pakkunud.

Kuigi sessioonõppes nõuab ainuüksi õppekava läbimine väga head ajaplaneerimise oskust ja ohtralt iseseisvat tööd, on lisaks akadeemilisele programmile võimalik hea tahtmise korral proovida veel paljut, mida pakutakse nii õigusteaduskonnas kui ka väljaspool seda.

Minu sügavam huvi õigusteaduse vastu tekkis alles siis, kui 30. sünnipäev oli juba selja taga ning olin kolme lapse ema. Olin selleks ajaks pikalt töötanud Euroopa Liidus konverentsitõlgina ja elasin Belgias, kuid kavatsesin naasta Eestisse, et lapsed saaksid emakeelse hariduse. Õigusteaduskonda astusin siis, kui olin enda jaoks selgeks mõelnud, et tahan saada advokaadiks.

Juba õpingute alguses otsustasin kasutada kõiki lisavõimalusi, mida ülikoolist võib leida, arvestades, kui vähe on sessioonõppes auditoorseid tunde. Siiski sai see, milliseid võimalusi pakutakse, selgeks alles ajapikku.

Ilmselt oli minu jaoks kõige mõjusam hetk see, kui nägin teise kursuse algul juhuslikult kuulutust, mis kutsus üliõpilasi Euroopa Liidu õiguse harjutuskohtu võistlusele (European Law Moot Court – ELMC). Võistlusel osaleda polnud mul tegelikult plaanis, aga sellele ma eraldi ei mõelnud, sest oli niigi selge, et võistkonda ei valita kedagi, kes on õppinud vaid aasta. Tahtsin lihtsalt järele proovida, kas suudaksin nn prooviküsimusele riigiabi kohta adekvaatselt vastata ja selle vastuse ka komisjonile esitada. Juhtus nii, et vastus oli sisuliselt enam-vähem õige, kuigi ma ei osanud kasutada vajalikke andmebaase ega teadnud midagi harjutuskohtu võistlustest. Juhtus lausa nii, et mind valitigi meeskonda. Nii sain ma end väga teistsuguses situatsioonis pool aastat järjest igas mõttes proovile panna ning koguda põhjalikke teadmisi nii harjutuskohtu võistluste kui ka riigiabi kohta. Hiljem kirjutasime tiimikaaslastega riigiabiteemalise artikli erialasesse ajakirja Juridica International.

Veel veidi hiljem aitasime õigusteaduskonnal koostada harjutuskohtu aine õppekava ja paaril esimesel aastal seda ainet ka õpetada. Praegu kuulun töögruppi, mis paneb kokku õpikut harjutuskohtu võistluste kohta. Selle eesmärk on anda kõigile soovijatele võistlustest rohkem teadmisi juba enne kandideerimist ja julgustada neid, kes muidu ehk ei söanda seiklust ette võtta. Võib-olla just tänu sellele õpikule, millesse panustavad paljud võistlustel osalenud inimesed, võidab Tartu Ülikooli võistkond tulevikus rahvusvahelise võistluse. Rahvusvaheline harjutuskohtu kogemus annab väga palju ka igale osalejale eraldi – karastab psühholoogiliselt ning pakub süvateadmisi valdkonnas, mis on võistluse toimumise aastal eriti päevakajaline ja vähemalt ELMC puhul praktiline. Mina sain lisaks riigiabiteadmistele võistluselt ka huvi riigihangete vastu, mis viis nii hanketeemalise magistritöö kui ka erialase tööni.

Pärast harjutuskohtu kogemust avastasin suvekoolid: kõigepealt Euroopa õigusüliõpilaste ühenduse (ELSA) Turku suvekooli ettevõtete sotsiaalse vastutustunde kohta, seejärel Salzburgi võrdleva eraõiguse programmi. Lisaks suvekoolidele proovisin kätt kahe advokaadibüroo seminarisarjas, et saada aimu advokaadi elukutsest. Mõlemast sain valdkondlikke teadmisi ja süveneva huvi riigihangete vastu, aga ka palju uusi tutvusi ning küllaltki hea ettekujutuse sellest, milles seisneb advokaaditöö.

Magistriastmes olin Euroopa õiguse dotsendi Carri Ginteri õppeassistent. Andsin seminare, aitasin koostada eksamikaasusi (kus õigusliku probleemi kõrval tuli tegelastele leida ka piisavalt värvikad nimed) ja viimasel õppeaastal panna kokku taotlust Jean Monnet’ õppetooli jaoks, et ülikool saaks ellu viia projekti, mis toob EL-i õigusega seotud teadmised inimestele lähemale. Selles projektis löön praegu ka ise kaasa. Samuti töötan juba mitu aastat advokaadibüroos – sellest sügisest advokaadina.

Mida soovitaksin teistele? Nähke võimalusi – neid on tõesti palju – ja kasutage neid. Tundke teekonnast rõõmu. Kui ära väsite, siis suhelge optimistlike ja edasipüüdlike inimestega – ka neid on väga palju –, sest neilt leiate innustust ja tuge. Mind toetas kõige rohkem perekond: minu abikaasa ja kolm poega. Nende kannatlikkus lubas kõike ülalkirjeldatut katsetada. Suur tänu neile ja loomulikult suur tänu Tartu Ülikoolile. Vivat academia, vivant professores!

• Mari Kelve-Liivsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduse bakalaureuseõpingud 2016. aastal ja magistriõpingud cum laude 2019. aastal.
• Ülikooliõpingute ajal osales ta Euroopa Liidu õiguse harjutuskohtu võistlusel, oli abiks harjutuskohtu aine õppekava koostamisel ja aitas harjutuskohtu ainet õpetada.
• Alates 2017. aastast töötab Mari advokaadibüroos PwC Legal ja alates 2020. aasta septembrist on ta kohtuvaidluste ja riigihangete valdkonna advokaat.