2026. aasta magistriaktusel pandi alus uuele Tartu Ülikooli õigusteaduskonna traditsioonile

19. juunil 2026 sündis Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe lõpuaktusel uus akadeemiline traditsioon, mis sümboliseerib õigusteadlaste põlvkondade järjepidevust.

Aktusel osalesid 1976. aasta õigusteaduskonna vilistlased emeriitprofessor Raul Narits, professor Eerik Kergandberg ja Tiia Kruusmaa, kes tervitasid värskeid õigusmagistreid viiskümmend aastat pärast omaenda lõpetamist. 1976. aasta lennu nimel pidas tervituskõne professor Eerik Kergandberg. Täispika kõne tuum on loetav allpool.

Vilistlased andsid värskelt lõpetanud 2026. aasta lennule üle paragrahvimärgi (§) kujuliseks vormitud tunnuseseme ehk võluparagrahvi. Kõnes kirjeldati seda kui sümbolit, mis kannab endas õigusteadlase kutsetööks vajalikke väärtusi: tarkust, täpsust, eetilisust ja inimlikkust. Ühtlasi soovisid vilistlased, et võluparagrahvi üleandmisest kujuneks õigusteaduskonna traditsioon ning et seda tehtaks iga viiekümne aasta tagant taas. Selle mõtte kohaselt annab 2026. aasta lend võluparagrahvi üle 2076. aasta lõpetajatele, jätkates põlvkondi ühendavat tava. Värskete vilistlaste nimel võttis märgi vastu cum laude lõpetaja Kertu-Liis Rannik.

Image

Võluparagrahvi püsivaks hoiukohaks saab õigusteaduskonna direktori kabinet Iuridicumis. Nii jääb see tähistama õigusteaduskonna väärtusi ja akadeemilist järjepidevust ning meenutama vilistlaste tegevust oma alma mater’i arendamisel.

Tartu Riikliku Ülikooli 1976. aasta lennu vilistlaste, emeriitprofessor Raul Naritsa, professor Eerik Kergandbergi ja Tiia Kruusmaa tervituskõne.

Peakõneleja on professor Eerik Kergandberg

Võluparagrahvi üleandmisel 19. juunil peetud kõne tuum

Lugupeetud värsked õigusmagistrid, head noored ja targad kolleegid!

Pärast põgusat kaalumist otsustasime, et meiegi peame sel aastal end teie lõpuaktusele pressima. Nagu selgelt näha, oleme täna siin kolmekesi. Esmalt on siin meie tõepoolest väga tunnustatud kursavanem Raul, keda teatud põhjustel alates neljandast kursusest ka Nuritsaks kutsuti. Siis on meie armas kursaõde Tiia, kes muuseas oli kursuse võrkpallivõistkonna põhiline nurga-, diagonaal- ja ka temporündaja ning keda tema veel vähemalt kümne hindamatu omaduse tõttu kursusel Lõviks kutsuti. No ja siis olen veel mina – Eerik, kel, vaesekesel, vähemalt enda teada üliõpilasena veel hüüdnime polnudki.

Aga oluline on hoopis see, et me kolmekesi esindame seda suurepärast juurakate kursust, kes said enda diplomid kätte siinsamas umbes täpselt 50 aastat tagasi – aastal 1976. Just see ümmargune number ajendas meid täna siia tulema, esmajoones mõistetavalt selleks, et teid lihtsalt kadestada – aga ainult valge kadedusega.

Image

Ja just see valge kadedus tekitas soovi teile täna ka midagi kinkida. Mõtlesime, kaalusime ja otsustasime teile kinkida ühe väikese paragrahvi, sest mida muud sa ikka juristile kingid. Ühel poolt muidugi on see kuidagi triviaalne. Aga kui mõelda, mida võiksid meie olukorras kinkida näiteks füüsikud või rahanduse eriala lõpetanud, siis ehk ei olegi paragrahv kõige hullem valik.

Liiatigi ei ole see loomulikult mingi tavaline paragrahv oma mingi mõttetu hüpoteesi, dispositsiooni ja sanktsiooniga. Kaugel sellest! Meistersepp Alar Tammel õnnestus pärast mitut ebaõnnestumist lõpuks valmis meisterdada üks ehtne võluparagrahv, mis on ülaosas vääristatud kahe teemandiga ja mille allosa läbib hõbekuuli auk.

Need teemandid tagavad kõigile sel aastal Tartus juristi magistridiplomi saajatele vähemalt 50 aastaks vajaliku mõtteteravuse ja -täpsuse. Hõbekuuli auk võluparagrahvi alumises osas hoiab aga neist juristidest võimalikult kaugel kõik maailmas ette tuleva halva ja võimaldab neil kutsetöös jääda inimeseks. Võluparagrahvi toime algab lõpupeojärgsel hommikul kell 6.00 ja kestab täpselt 50 aastat, redutseerub siis peaaegu nullini ja taastub alles uut juristide põlvkonda teenima asudes. See tähendab mõistagi 2026. aasta lõpetajaile kohustust anda võluparagrahv üle õigusteaduskonna 2076. aasta lõpetajaile. Meie kursus oleks mõistetavalt ülimalt rõõmus, kui te sellele tseremooniale ka vähemalt ühe hingekese meie kursuselt kaasa võtaksite.

Image

Meie soov oleks see, et kogu see eelkirjeldatud menetlus jääks igaveseks korduma aastatel, mille lõpus on numbrid 26 või 76.

Oleme eksperimentaalselt kontrollinud, et võluparagrahvi toime ei sõltu (eriti) selle asukohast. Sestap, tagamaks võluparagrahvi enese säilimise läbi aegade, võiks selle tavapäraseks hoiukohaks olla riiul õigusteaduskonna direktori (dekaani) kabinetis. Siis on sel kestvalt positiivne mõju ka õigusteaduskonnale.

Palume vabandust, kui panime teile, lugupeetud tänased lõpetajad, liiga suure kohustuse, aga see tuli puhtast südamest ja andmisrõõmust.

Palju õnne teile kõigile!

PS! Kuidas te, vaesekesed, edasi elate aastal 2076 pärast seda, kui olete võluparagrahvi edasi andnud? Seda ei oska meie öelda. Aga ärge unustage, et meie oleme kuidagi hakkama saanud – sootuks ilma võluparagrahvita.

Image