Anna Markina kaitses õigusteaduse erialal doktoritööd „Operationalising ISRD Evidence for Youth Justice in Estonia: A Child‑Rights Framework for Proportionate, Least‑Restrictive Responses“

14. jaanuaril kaitses Anna Markina õigusteaduse erialal doktoritööd „Operationalising ISRD Evidence for Youth Justice in Estonia: A Child‑Rights Framework for Proportionate, Least‑Restrictive Responses“ („Noorte õigusrikkujate erikohtlemine Eestis ISRD-andmete valguses: lapse õigustel põhinev lähenemine“). Palju õnne!

Tööd juhendasid kaasprofessor Anneli Soo ja kaasprofessor Katre Luhamaa Tartu Ülikooli õigusteaduskonnast.

Oponeeris professor Aleksandras Dobryninas Vilniuse Ülikoolist.

Image

Töö kokkuvõte:

Kui noor läheb seadusega pahuksisse – millist reaktsiooni ta päriselt vajab?

Iga vanem loodab, et tema laps ei satu kunagi politsei ega kohtu vaatevälja. Ometi kompab enamik noori teismeeas piire – mõnikord ka seadust rikkudes. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogiateemalise doktoritöö autor küsib: kuidas reageerida nii, et noor õpiks, aga talle ei jääks elu alguses külge kurjategija silt?

Anna Markina tugineb rahvusvahelise noorte hälbiva käitumise uuringu ISRD andmetele, mida on Eestis kogutud kolmes laines. Küsimustikud näitavad, kui paljud 12–16-aastased on varastanud, kakelnud, tarbinud alkoholi või olnud vägivalla ohvrid – ka siis, kui politsei sellest kunagi teada ei saa.

Tulemused kinnitavad: enamik noori kasvab välja väiksematest rikkumistest, eriti kui kodu, kool ja võrgustik neile tuge pakuvad. Seetõttu ei peaks karistus olema esimene valik. Kui riik vastab ainult karistusega ega paku noorele tuge ja võimalust muutuda, võib ka väikseim rikkumine saada kriminaalse karjääri alguseks.

Töö keskmes on 2018. aasta alaealiste erikohtlemise reform. Selle järel kadusid alaealiste komisjonid ning suurem roll anti prokurörile ja kohtule. Seadus näeb ette, et 14–17-aastast tuleb eelistatult suunata hoiatuse, konfliktivahenduse, sotsiaalprogrammide, ühiskondliku töö ning ravi- ja nõustamisteenuste poole. Vabadusekaotus jääb viimaseks abinõuks. Reformi alguses kardeti, et leebem reageerimine tekitab karistamatuse tunde ja suurendab kuritegevust, kuid doktoritöö tulemused näitavad, et seda ei ole juhtunud.

Töös võrreldakse Eesti süsteemi lapse õiguste konventsiooni ja Euroopa lapsekeskse õigusemõistmise põhimõtetega. Järeldus on ettevaatlikult optimistlik: liigume õiges suunas, kui koolid, lastekaitse, sotsiaal- ja õigussüsteem suudavad hoida noore fookuses. Arukas reageerimine noorte õigusrikkumistele ei küsi ainult, mis tegu tehti, vaid ka seda, milline noor on meie ees ja milline sekkumine aitab tal päriselt eluga edasi minna.

Loe doktoritööd DSpace'st

Õnnitleme värsket doktorit!

Ülemisel fotol vasakult: Katre Luhamaa, Priit Pikamäe, Anna Markina, oponent Aleksandras Dobryninas, Anneli Soo, Jüri Saar.
Alumisel fotol vasakult: Priit Pikamäe ja Anna Markina.