Ettekandepäeval esitleti värskemaid tulemusi Jüri Uluotsa elukäigu uurimisel

Osalejad kuulavad ettekandeid istudes Jüri Uluotsa ettekandepäeval Rahvusarhiivis.
Autor:
Helina Tamman

29. märtsil toimus Rahvusarhiivi Noora majas õigusteaduskonna ja Rahvusarhiivi koostöös korraldatud ettekandepäev „Vähetuntud lehekülgi Jüri Uluotsa elulooraamatust“.

Sündmuse eesmärk oli tutvustada värskemaid tulemusi Jüri Uluotsa elu ja tegevuse uurimisel, mis on saanud uut hoogu riigijuhtide sarja raamatu ettevalmistamisest. Sari valmib Riigikantselei ja Rahvusarhiivi ühisprojektina.

Ettekandepäeva avasid tervitustega Rahvusarhiivi teadusdirektor akadeemik Tõnu Tannberg ja õigusteaduskonna direktor Priit Pikamäe.

Image
Rahvusarhiivi Noora majas õigusteaduskonna ja Rahvusarhiivi koostöös korraldatud ettekandepäev “Vähetuntud lehekülgi Jüri Uluotsa elulooraamatust”.  Osalejad istuvad auditooriumis ja kuulavad ettekannet.



Eesti Sõjamuuseumi vanemteadur Mari-Leen Tammela, kellelt on juba ilmunud Jaan Teemanti biograafia ja kes kirjutab koos Toomas Schvakiga Ado Birgi raamatut, kõneleski Uluotsa kokkupuudetest Teemanti ja Birgiga.
Õigusteaduskonna bakalaureuseastme üliõpilase Karl Kristofer Alpi ettekanne oli laiemalt riigi ja kiriku suhetest Eesti Vabariigi algusajal ja sellest, kuidas Uluotsast sai Eesti luterliku kiriku konsistooriumi abiesimees.

Image
Marju Luts-Sootak peab ettekannet. Rahvusarhiivi Noora majas õigusteaduskonna ja Rahvusarhiivi koostöös korraldatud ettekandepäev “Vähetuntud lehekülgi Jüri Uluotsa elulooraamatust”.  Osalejad istuvad auditooriumis ja kuulavad ettekannet.


Õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak keskendus Uluotsa karjääriteekonnale Eestimaa õiguse ajaloo professoriks. Vandeadvokaadi ja õigusteaduse doktorandi Hannes Vallikivi ettekanne oli Uluotsa seosest Riigikogu 1932. aasta põhiseadusmuudatustega, millest paljud jõudsid ka 1933. aastal rahvahääletusel vastu võetud seadusesse.

Image
Hesi-Siimets Gross

Õiguse ajaloo ja Rooma õiguse kaasprofessori Hesi Siimets-Grossi ja kohtujuristi, õigusteaduse doktorandi Katrin Kiirend-Pruuli ettekanne keskendus Uluotsa vaadetele perekonnaõiguslikes küsimustes.


Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitilise mõtte ajaloo lektori Liisi Veski ettekandes oli juttu Uluotsa poliitilisest tegevusest 1930. aastatel, kui Uluotsa peeti kõigepealt pigem Pätsi-vastase opositsiooni esindajaks, enne kui temast sai üks autoritaarse režiimi käilakujusid. Eesti Mälu Instituudi teaduri Hiljar Tammela ettekanne võttis vaatluse alla Uluotsa põgenemise tehnilised üksikasjad 1944. aasta sügisel.

Presidendi õigusnõuniku, õigusteaduskonna külalislektori Hent Kalmo ettekanne käsitles Uluotsa viimaseid elukuid ning sellega seonduvalt Eesti Vabariigi järjepidevuse hoidmise probleeme eksiilis.

Ettekandepäeva korraldasid Marju Luts-Sootak, Hesi Siimets-Gross, Liisi Veski ja Hannes Vallikivi, kes pälvisid 2021. aastal Riigikantselei stipendiumi Jüri Uluotsa akadeemilise biograafia koostamiseks.

Fotode autor: Helina Tamman

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!