Kuidas sai õigusüliõpilasest Maria Paavelist Euroopa Liidu noordelegaat?

Talvel, täpsemalt umbes jaanuarikuus, jõudsid minuni kuuldused, et otsitakse uut Euroopa Liidu noordelegaati. Hakkasin siis vaikselt mõtlema ja uurima, et mida üldse tähendab Euroopa Liidu noordelegaadiks olemine. Kas see on midagi, mis mind kõnetaks? Kas üldse tasub see teekond ette võtta?

Lühidalt on EL-i noordelegaat oma riigi noor esindaja, kes osaleb Euroopa Liidu noortedialoogi (ingl EU Youth Dialogue) protsessis ja väljendab oma riigi noorte seisukohti Euroopa Liidu tasandil. Noordelegaat ei esinda vaid iseenda arvamust, vaid tegutseb noorte häälena, tuginedes konsultatsioonidele, aruteludele ja kogutud sisendile. Eestis koordineerib noordelegaatide tööd Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM). Eestis on kaks Euroopa Liidu noordelegaati: kummagi mandaat kestab kaks aastat, millest esimese aasta tegutsetakse juuniordelegaadina ja teise seeniordelegaadina. Kuna see kõik kõnetas mind, otsustasin, et vähemalt kandideerimisteekond on proovimist väärt.

Algaski umbes kuupikkune kandideerimisprotsess. Esmalt pidin esitama CV ja lühikese enesetutvustuse, kirjeldama põgusalt üht südamelähedast teemat Euroopa Liidus ja laadima üles 3- minutilise video, kus selgitasin inglise keeles, miks just mina peaksin olema järgmine Euroopa Liidu noordelegaat. Rääkisin videos hariduslikust võrdsusest Euroopa Liidus. Osutasin asjaolule, et kvaliteetne haridus ei tohiks sõltuda noore elukohast, perekondlikust taustast ega majanduslikest võimalustest. Usun, et just hariduslik võrdsus loob tulevikus kõigile noortele vähemalt võimaluse oma potentsiaali avaldumiseks, ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks ja teadlike valikute tegemiseks. Haridus on siiamaani olnud Eesti üks suurimaid edulugusid ja loodetavasti see nii ka jääb.

Videos kirjeldasin ka oma varasemat kogemust noorte kaasamisel ja esindamisel – juhtisin gümnaasiumis oma kooli õpilasesindust –, oskuse töötada nii eesti kui ka inglise keeles rahvusvahelises keskkonnas ning oma suure huvi õigusvaldkonna ja Euroopa Liidu toimimise vastu. Rõhutasin ka seda, et suudan teiste seisukohti kuulata, neid analüüsida ja selgelt edastada – see kõik on noorte esindamisel hädavajalik.

Dokumendid esitatud, jäin ootama. Peagi kutsuti mind teise vooru. Kohtusin veebi teel ENL-i esindaja Jane Kõrtsi ja Euroopa Liidu seeniordelegaadi Triine Kosega. Nemad selgitasid mulle oma vahetu kogemuse põhjal lähemalt, mida delegaadi roll päriselt tähendab. Näiteks rääkisid nad sellest, et suur osa noordelegaadi tööst seisneb pidevas suhtluses – seda nii noortega Eestis kui ka rahvusvaheliste partneritega. Samuti rõhutasid nad, kui vajalik on oskus kiiresti erinevatesse poliitilistesse teemadesse süveneda ning esindada Eesti noorte seisukohti kiiretes ja intensiivsetes aruteludes. Lisaks ütlesid nad, et noordelegaat peab olema paratamatult valmis ka ebamugavateks vestlusteks ja vastutuseks, mis kaasneb noorte esindamisega Euroopa Liidu tasandil.

Vastasin ka mõnele Jane ja Triine küsimustele ning tutvustasin end veidi lähemalt. Üsna varsti paluti mind ENL-i Tallinna kontorisse kolmandasse vooru. Vestlusel osales umbes viis asjassepuutuvat inimest ja lisaks küsimustele vastamisele pidin seekord sooritama ühe praktilise ülesande.
Selle sisu oli lühikese ajaga kujundada seisukoht etteantud noortepoliitilisel teemal ning see selgelt ja argumenteeritult esitada: mul oli aega 10 minutit, et teha 90-sekundiline Instagrami video, kus ütlen vastulause sotsiaalmeedias levivale infole, et Euroopa Liidu noortele loodud programmid on pelgalt formaalsus ja keegi neist tegelikult kasu ei saa.

Järgmisel päeval sain Jane Kõrtsilt telefonikõne. Ta küsis, kas oleksin valmis olema Euroopa Liidu noordelegaat. Vastus oli muidugi jah!

Juba 17.–20. märtsil pidi ees ootama minu esimene Euroopa Liidu noortedialoogi kohtumine, mida peetakse tavaliselt foorumi või konverentsi formaadis. Teisisõnu tähendab see, et noored üle kogu Euroopa (lisaks Euroopa Liidu liikmesriikide esindajatele ka EL-i kandidaatriikide noored) saavad iga kuue kuu tagant noortedialoogi sündmusel kokku ning osalevad harivates töötubades ja intensiivsetes rühmaaruteludes. Kohtumised toimuvad Euroopa Komisjoni eesistujariigis, mis praegu on Küpros.

Viimasel hetkel, umbes nädal enne konverentsi algust, saadeti välja info, et praeguse olukorra tõttu Lähis-Idas jäävad märtsikuusse planeeritud kohtumised Küprosel ära. See on väga erakordne – keegi neist inimestest, kes on Euroopa Liidu noortedialoogiga praegu seotud, ei mäleta, et kunagi varem oleks rahvusvahelise julgeolekuolukorra tõttu kohtumised veebi tõstetud, edasi lükatud või suisa ära jäetud. Euroopa Liidu noortedialoogi otsustati seekord pidada hoopis veebis. Seega sain rahvusvahelisel konverentsil osaleda kodusest Tartust.

Olenemata sellest, et konverentsi peeti veebis, jäi sisu enam-vähem samaks. Kuulasime suures ringis ehk kõigi konverentsil osalejatega ettekandeid. Teemaraam oli peamiselt noortestrateegia aastateks 2019–2027. Euroopa Liidul on noortepoliitika kujundamisel Euroopa Liidu riike toetav roll ja üks Euroopa Liidu noortestrateegia kestab kaheksa aastat. Praeguse noortestrateegia võtmesõnad on kaasamine, ühendamine ja võimestamine (ingl engage, connect, empower). Nende kolme mõiste kaudu räägiti näiteks noorte osalusest demokraatias, vaimse tervise toetamisest, digikeskkonna mõjust ning kestlikkusest ja rohepöördest.

Lisaks tegutsesime väiksemates töötubades enda valitud töörühmas. Kuna praegu on harukordne võimalus osaleda täiesti uue Euroopa Liidu noortestrateegia väljatöötamisel, valisin endale just sellise töötoa, kus aidati seda ette valmistada. Rääkisime, millised võiksid olla uue noortestrateegia eesmärgid, mida eelmisest strateegiast kaasa võtta ja mida jätta. Kõik delegaadid rõhusid sellele, et noorte kaasamine otsustusprotsessi tuleb tagada järjepideva ja regulaarse tööna: korraldada kohtumisi noorte esindajatega ning teatud küsimuste korral peaks noorte esindajatelt arvamuse küsimine olema kohustuslik. Põhilised aruteluteemad olid kohustuslike noortekonsultatsioonide kehtestamine teatud poliitikavaldkondades, otsustusprotsesside läbipaistvuse suurendamine ning noorteorganisatsioonide rahastuse ja mõju suurendamine. Konverentsi lõpus tutvustati meile järgmise Euroopa Liidu noortestrateegia kahte versiooni. Iga riik saab anda ühe hääle enda eelistatud strateegiale. Eesti delegatsioon arutab ettepanekuid märtsi lõpus. Arutelu uue strateegia üle jätkub järgmisel konverentsil, mis toimub 2026. aasta septembris Iirimaal.

Muidugi ei läinud ma konverentsile ettevalmistuseta. Kohtusime enne konverentsi Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega, kes teevad Eestis iga päev noortepoliitikaga seotud tööd. Noordelegaatide põhiliseks kontaktiks sai aga Brüsselis elav ja töötav HTM-i esindaja Euroopa Liidu juures. Suhtlus ministeeriumi ja huvigruppidega ongi noordelegaadi teine väga tähtis ülesanne. Nagu mainitud – noordelegaat ei esinda isiklikku arvamust, vaid Eesti noori laiemalt.

Juba praegu, kandnud vaid kuu aega mandaati, olen saanud kohtuda paljude huvitavate inimestega ja õppinud rohkelt uut nii Eesti kui ka Euroopa noortepoliitika kohta. Noordelegaadi roll on ka väga arendav, sest see annab võimaluse ennast rahvusvahelises keskkonnas proovile panna, arendada esinemis- ja argumenteerimisoskust ning õppida mõistma, kuidas poliitika päriselt kujuneb. Tegemist on kahtlemata hüppelauaga, mis aitab avada uksi, milleni ma muidu ei pruugiks jõuda.

Image

Fotol vasakult: Greth Vohu ja Maria Paavel Tartu Ülikooli õppeaasta avaaktusel 1. septembril 2025.

Õpin õigusteaduskonnas bakalaureuseõppe 1. kursusel muu hulgas rahvusvahelist õigust ja järgmisel aastal juba Euroopa Liidu õigust. Seda, mis küsimused ja mil määral kuuluvad Eesti pädevusse, millised Euroopa Liidu omasse, oleme puudutanud ka riigiõiguse aine raames. Olen väga tänulik, et õigusharidus on andnud mulle palju sügavama ja täpsema arusaama, mida Euroopa Liit ikkagi nii formaalses kui ka materiaalses mõttes tähendab. Kindlasti täpsustub see õpingute ajal veel enam ja saan paremini teadma, kuidas asjad päriselt töötavad. Iuridicumis sisse treenitud põhimõtted, mis järjekorras ja kuidas probleeme ehk kaasuseid lahendada, mil moel end täpselt, ent terviklikult väljendada ja kuidas rääkida ainult asjadest, mida päriselt tean, on mind viimastel nädalatel tõeliselt kandnud.

Mul on hea meel, et saan oma mitmekülgsed huvid tervikuks ühendada ja rakendada koolis õpitut ka päriselus. Eestis tegutseb praegu kokku kaheksa noordelegaati (lisaks Euroopa Liidu noordelegaadile ÜRO noordelegaat, kliima noordelegaadid, Euroopa Nõukogu noordelegaat ja WHO noordelegaadid), kes kokku moodustavad Eesti noordelegaatide võrgustiku, mida asun maikuust eest vedama. Noordelegaatide mandaadid algavad ja lõppevad eri aegadel, seega soovitan kõigil silm peal hoida veebilehel noordelegaat.ee ning jälgida ka noordelegaatide Instagrami. Samuti leiab lisainfot Eesti Noorteühenduste Liidu veebilehelt, nende Facebookist ja Instagramist.

Ja lõpetuseks – kui Sul tekkis huvi noordelegaadi töö vastu või sooviksid ka ise kunagi kandideerida, võid julgelt minuga ühendust võtta. Jagan oma kogemust väga hea meelega, tulen noordelegaatlusest rääkima ja arutlen noortega lähemalt, sest võib-olla on just Eesti noorte esindamine Sinu järgmine suur väljakutse.