„Naised teaduses“ teemanädal: kolm värsket õigusteaduse doktoritööd naisjuristidelt

10.–16. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis päeva „Naised teaduses“ tähistamiseks teemanädal, mille eesmärk on tõsta esile naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.

Ülikooli õigusteadust õppima said naised tulla 20. sajandi alguses (esmalt ainult vabakuulajatena, alates 1919 korraliste tudengitena). Naiste osakaal õigushariduses ja õigusteaduses on kasvanud selle 100 aasta jooksul märkimisväärselt.

Eesti taasiseseisvumise järel on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud 92 doktoritööd, neist veidi üle poole – 48 doktoritööd – on koostatud naisteadlaste poolt. Ka viimased, 2024/25 õppeaastal kaitstud kolm doktoritööd pärinevalt noortelt tublidelt naisjuristidelt.

Sevanna Poghosyan
Soviet and Russian Approaches to Democracy in International Law

Juhendaja: professor Lauri Mälksoo
Kaitsmine toimus 31. oktoobril 2024 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Väitekirja peamine eesmärk on analüüsida Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsitusi demokraatiast rahvusvahelises õiguses „demokraatiaõiguse“ (democratic entitlement) teesi valguses.

Image

Samuti vaadeldakse selles nende käsitusi enesemääramisõigusest, mida peetakse sisemiselt seotuks arusaamaga demokraatiast rahvusvahelises õiguses. Sissejuhatavas peatükis ja neljas artiklis käsitletakse uurimuse peamist küsimust: kas on välja kujunenud eriomane Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses? Aluseks võetud hüpoteesis eeldatakse, et Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsituste vahel on järjepidevus.

Üldiselt ilmneb järeldustest, et Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses on muutunud järjest sarnasemaks nõukogudeaegsele, sisaldades sellega võrreldes nii lahknevusi kui ka järjepidevust. Nende käsituste järjepidevust võib näha selles, kuidas neis praktilise kasu eesmärkide nimel vormiliselt rõhutatakse suveräänsuse ja mittesekkumise tähtsust rahvusvahelises õiguses (suurriikide puhul) ning seistakse vastu lääne liberaalse „demokraatiaõiguse“ teesile. Samas puudub neil ühine ideoloogiline ja järjepidev kontseptuaalne alus. Seega on väide Venemaa eriomase käsituse olemasolust demokraatia ja rahvusvahelise õiguse küsimuses osaliselt kinnitust leidnud.

Loe Sevanna Poghosyani töö kohta pikemalt

Maris Vutt
Legal Opportunities for Using Digital Solutions in Decision-Making for a Limited Liability Company
Juhendajad: professor Janno Lahe, kaasprofessor Kalev Saare
Kaitsmine toimus 28. novembril Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Doktoritöö teema ühendab modernse ühinguõiguse kaks olulist aspekti – esiteks osanike ja aktsionäride õigused ning teiseks ülemaailmse digitaliseerimissuundumuse.

Image

Aktsionäride ja osanike kesksed ja peamised õigused äriühingus on juhtimisõigused, mis hõlmavad muu hulgas õigust osaleda koosolekutel, saada teavet ja kasutada hääleõigust. Kuigi Euroopa Liidu tasandil ja Eestis on koostatud ning vastu võetud erinevaid õigusakte, on digitaalsete vahendite kasutamine ühinguõiguses ning selle lisamine õigusaktidesse olnud keeruline.
Doktoritöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid nõudeid tuleb järgida osanike ja aktsionäride koosoleku elektroonilisel kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning kas need nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul.

Töös jõutakse järeldusele, et virtuaalkoosolekule kehtestatud nõuded võimaldavad tagada osanikele ja aktsionäridele koosolekul osalemisel ning hääletamisel samasugused õigused nagu tavakoosolekul. Siiski on koosolekute teadete saatmist reguleerivad õigusnormid praegu liiga jäigad ega võimalda täielikult ära kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi. Igal juhul tuleb aga kõigile osanikele või aktsionäridele koosoleku kokkukutsumisel ja selle läbiviimisel tagada samasugused õigused, sõltumata osalemise viisist.

Loe Maris Vuti töö kohta pikemalt

Liva Rudzite-Celmina
Creations Involving Artificial Intelligence Under the European Patent Convention: Legal Implications and Potential Solutions
Juhendajad: professor Aleksei Kelli, külalisprofessor Martin Ebers
Kaitsmine toimus 7. veebruaril 2025 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Väitekirjas uuritakse, kas Euroopa patendikonventsiooni (EPC) saab tõlgendada nii, et see lahendaks tehisintellekti (TI) kaasava loomingu patentimisega seotud probleeme. Doktoritöö eesmärk on teha kindlaks ja pakkuda välja nende probleemide võimalikud lahendused.

Image

Hüpoteesina kinnitatakse väitekirjas, et ühiskondlik patendialane leping, milles käsitletakse EPC kohaseid patendikaitse võimalusi tehisintellekti hõlmava loomingu puhul, tuleb ümber mõtestada ja lisada sellesse sui generis mehhanism.

Doktoritöös leiab kinnitust, et tehisintellekti kaasava loomingu selgitatavuse puhul võib tekkida probleeme olemuse piisava avamise nõude täitmisel EPC kohaselt. Soovitatav masinõppemudeli, selle aluseks olevate andmete või mõlema deponeerimise mehhanism ei tohi asendada nõutavat kirjalikku kirjeldust ja see võib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise.

Väitekirjas tuuakse välja, et üha keerukama tehisintellekti kaasava loomingu puhul võidakse nõuda kõigi andmete avalikult kättesaadavaks tegemist, mis võimaldaks samaväärsete võimetega neid uuendusi konstrueerida, et hinnata nende endastmõistetavust.

Teise võimalusena võidakse nõuda avalikustamiskohustust, kõigi masinõppemudelite registreerimist, masinõppeväljundi õigusjõudu ja asjatundja standardit. Väitekirjast nähtuvalt ei saa EPC-d tõlgendada nii, et see vastaks kirjeldatud probleemidele. Alternatiivsed lähenemisviisid ei pruugi kõigil juhtudel pakkuda tõhusat kaitset ning EPC põhjalikud muudatused ei pruugi olla teostatavad.

Doktoritöö tugineb olemasolevatele ettepanekutele ja selles pakutakse välja esialgne sui generis patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisintellekti hõlmava loomingu kaitsmiseks.

Loe Liva Rudzite-Celmina töö kohta pikemalt

Tartu Ülikoolis tähistatakse „Naised teaduses“ päeva juba viiendat korda ja teemanädala raames toimuvate sündmuste kohta saab lugeda täpsemalt veebiuudisest.

#NaisedTeaduses
#WomenInScience