Kaksteist kuud rahuvalvajate ridades
Mis saaks olla parem, kui ühendada teooria ja praktika? Mind on pikalt huvitanud relvakonfliktide jaoks loodud sõjapidamise reeglid. Kuna maailmas on selliseid konflikte palju, tuleb neid reegleid seal ka järgida.
Lendasin eelmise aasta novembris Malisse, et alustada sõjalise õigusnõunikuna aastast teenistust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahuoperatsioonil MINUSMA (The United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali).
Olukorrast riigis
Tänapäevane Mali sündis 1960. aasta septembris pärast Prantsuse kolonialismi lõppu. Sealne iseseisvusaeg on enamasti olnud poliitiliselt ja majanduslikult ebastabiilne ning sellesse on mahtunud mitu riigipööret ja ülestõusu.
2020. aasta märtsis toimusid parlamendivalimised, mis tugevdasid manipuleerimise kaudu presidendi võimuhaaret. Aprillist hakkas poliitiline olukord pingestuma ning juunis algasid demonstratsioonid, mis tõid kaasa ka vägivaldsed kokkupõrked meeleavaldajate ja korrakaitsejõudude vahel. Kõik päädis augustis riigipöördega, mil sõjaväelased kukutasid presidendi ja võtsid võimu enda kätte.
Juhtusin olema riigipöörde ajal pealinnas Bamakos. Kõndisime mööda tänavat, kui äkki hakkasid inimesed ärevalt telefone uurima ja raadiot kuulama. Sõjavägi oli linna sisenenud. Taandusime oma majutuskohta, mille läheduses algas mõni aeg hiljem tulistamine. Nägime aknast, kuidas sõjaväelased hõivasid raadio- ja telemaja. Kesköö paiku astus president tagasi ja ajutine sõjaväelaste komitee võttis riigi juhtimise üle. Lennujaam suleti, mistõttu pidin ootama peaaegu nädala, et Eestisse puhkusele lennata.
Võimuvõitlus Bamakos ei ole riigi ainuke murekoht. Mali riigipiir kulgeb kikilipsukujuliselt ning riigi lõuna- ja põhjaosa vahel on pikalt olnud vastasseis. Lõunas elavad negriidsed hõimud ning sinna on kogunenud poliitiline ja majanduslik võim. Põhjas on rohkem tuareege ja araablasi, kes on välimuselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt teistsugused. Kui lõunaosas on inimesed tegelenud rohkem põlluharimise ja karjakasvatusega, siis põhjas on rahvale olnud omane nomaadlus ehk rändav eluviis.
Loe lähemalt ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.