Bakalaureusetööde eelkaitsmine 2010/2011 õppeaastal

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool I, kelle juhendajaks on Jaan Ginter, Meris Sillaots, Andreas Kangur, Eerik Kergandberg, Elina Elkind, Anneli Soo.

05.04.2011 algusega 14.15 aud K03

Gerli Mae-Vello
Indrek Vikkat
Timo Reinthal
Peeter Piirimägi
Helin Jaakma
Kaisa Lutter
Tarvo Nurgamaa
Viktoria Pratkunaite
Revo Krause

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool II, kelle juhedajaks on Jaan Sootak, Jüri Saar, Talis Bachmann, Andres Parmas, Ants Nõmper, Paavo Randma, Priit Pikamäe, Marko Kairjak.

06.04.2011 algusega 13.00 aud K03

Merche Laul
Krõõt Olo
Triin Eamets
Anneli Krunks
Marina Ninaste
Egert Everaus
Karin Pool
Olga Hodakovskaja
Asko Ausmees
Cathriin Torop
Andrei Urbanik
Sander Jõelaan

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]

Riigi- ja haldusõiguse õppetoolis

06.04.2011 algusega 14.00 aud K09

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]. Eelkaitsmiseks ette valmistada lühikokkuvõte oma tööst, kaasa võtta sisukord, kasutatud kirjanduse loetelu ja kui töö juhendaja ei ole ise eelkaitsmisel kohal, küsida juhendajalt arvamus töö seisukorra kohta.

Võrdleva õigusteaduse õppetoolis

07.04.2011 algusega 10.15 aud 114

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetoolis

Kaitsmine toimub kokkuleppel juhendajaga vahemikus 04-08.04.2011. Kokkulepitud info palun edastada e-mailile [email protected]

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Õiguse ajaloo õppetoolis

06.04.2011 10.45-12.00 aud 217

Elen Heidok
Siim Pettai
Teet Lehiste
Pille Rosin
Kaspar Porosaar

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]

NB! 31. märtsiks (hiljemalt kell 16.00) esitada e-mailile [email protected] , [email protected] ja [email protected] ja ruumi 322 paberkandjal mustand oma tööst.

Tsiviilõiguse õppetoolis

04.04.2011 algusega 12.00 ruum 318

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetoolis

06.04.2011 algusega 13.00 Näituse 13a-109 (nõupidamiste ruum)

Palun eelregistreerida hiljemalt 31. märtsiks e-mailile [email protected]

Magistritööde teemad 1. aasta magistrantidele

Magistritöö teema tuleb registreerida õppetoolis hiljemalt 29.04.2011 (registreering esitada koos juhendajalt saadud nõusolekuga - piisab kirjavahetusest)

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu ([email protected], 737 5386, r 322)

Juhendaja prof. Jaan Ginter

1. Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele
2. Rahvusvaheline kriminaalmenetlus
3. Kokkuleppemenetluse mõju karistuspraktikale.
4. Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
5. Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
6. Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
7. Kohtunike ametisse nimetamine
8. Kohtunike distsiplinaarvastutus
9. Kohtunike ettevalmistamise süsteem
10. Kohtunike sõltumatuse tagamise vahendid

Juhendaja prof. Jaan Sootak

1. Eksimuse karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktika näitel
2. Aegumine: olemus ja karistusõiguslik tähendus Riigikohtu praktikas

Juhendaja dots. Meris Sillaots

1. Kohtuliku arutamise edasilükkamise vältimise võimalused kriminaalmenetluses
2. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses
3. Kannatanu õigused
4. Lühimenetlus
5. Käskmenetlus
6. Kahtlustatava ülekuulamine kohtueelses menetluses
7. Tunnistaja õiguste kaitse kriminaalmenetluses

Juhendaja lekt. Andres Parmas

Esiteks tahan ikkagi märkida, et juhendan töid rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas ning eelistan seda, et tudeng ise teema formuleerib.

Välja pakun aga järgnevad:

1) EL-i karistusõigusliku pädevus materiaalses kriminaalõiguses;
2) Jugoslaavia tribunali lahendite mõju rahvusvahelise kriminaalõiguse arengule;
3) KarS-i riigivastaste kuritegude koosseisud ja rahvusvaheline õigus;
4) Amnestia rahvusvahelises kriminaalõiguses;
5) ÜRO JN pädevus ja roll rahvusvahelises kriminaalõiguses

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik ([email protected], 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof. Lauri Mälksoo

1. Euroopa õigus ülimuslikkuse põhimõtte retseptsioon: Eesti ja Saksamaa võrdlus
2. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika koht Vene Föderatsiooni õigussüsteemis
3. Martti Koskenniemi dünaamiline rahvusvahelise õiguse käsitluse areng: "Apoloogiast utoopiani" (1989) "Pehme tsiviliseerijani" (2001)

Juhendaja dots. Julia Laffranque

1. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 4 - Orjuse ja suuniiviisilise töötamise keelamine käsitlus kaasaegses ühiskonnas
2. Piinamise ja ebainimliku kohtlemise keeld Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu praktikas. Küsimus inimväärikusest.
3. Sõnavabadus Interneti kommentaariumides: õiguslikud aspektid
4. Euroopa Inimõiguste Kohtu töökoormuse reguleerimine: kas kohtulõivud on õigustatud?
5. Eesti õiguses pakutavad abinõud ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetluse kiirendamiseks ja nende vastavus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale

Kontakteeruda aadressil [email protected]

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler ([email protected], 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Kalle Merusk

1. Haldusekandjate tegevus eraõiguslikus vormis.
2. Määrusandlus ja selle põhiseaduslikud piirid.
3. Haldustäitemenetlus.
4. Plaanid ja nende õiguslik olemus.
5. Korrakaitseõigus: reformid ja probleemid.
6. Majandushaldusõigus: reformid ja probleemid.

Kooskõlastatult juhendajaga võib magistritöö kirjutada ka muul teemal.

Juhendaja dots. Vallo Olle

1. Subsidiaarsuse printsiip ja kohalik omavalitsus
2. Kohaliku omavalitsuse üksuse osalemine eraõiguslikes juriidilistes isikutes: eeldused, vormid, piirid
3. Omavalitsuslike ülesannete delegeerimine eraõiguslikele juriidilistele isikutele
4. Erakonnad ja kohaliku omavalitsuse autonoomia: oht või võimalus?
5. Volikogu liikme õigusliku staatuse küsimusi
6. Territoriaalse planeerimisvõimu teostamise probleeme kohaliku omavalitsuse üksuses.
7. Umbusaldusmenetluse küsimusi
8. Kohaliku omavalitsuse finantsgarantii probleeme
9. Kohaliku omavalitsuse üksuse maksejõuetus

Kokkuleppel juhendajaga on võimalikud ka muud haldusõigusalased teemad.

Juhendajad dots. Hannes Veinla ja lekt. Kaarel Relve

1. Keskkonnaalased rikkumismenetlused (Eesti suhtes)
2. Artikkel 8 EÕIK keskkonnaalases praktikas
3. Õigus puhtale keskkonnale
4. Menetlustoimingute vaidlustamine keskkonnaasjades
5. Keskkonnaalased igaüheõigused
6. Läheduse ja piisavuse põhimõtted jäätmekäitluses
7. Natura 2000 võrgustiku alade kaitsestaatus

Kokkuleppel juhendajatega on võimalik kirjutada ka muudel keskkonnaalastel teemadel.

Juhendaja dots. Ivo Pilving

Järgmisel õppeaastal minu poolt juhendamiseks pakutavate teemade raskuspunkt on 1. jaanuaril 2012 jõustuval halduskohtumenetluse seadustikul (RT I, 23.02.2011, 3).

1. Massmenetlus halduskohtumenetluses
2. Vaidluse ese halduskohtumenetluses
3. Kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamisel halduskohtus
4. Tõendamiskoormus halduskohtumenetluses
5. Haldus- ja süüteomenetluses kogutud tõendite kasutamine halduskohtus
6. „Salajased tõendid“: piirangud menetlusosalise tutvumisel toimikuga
7. Õigus menetlusele mõistiku aja jooksul ja selle kaitsmise vahendid halduskohtumenetluses
8. Lihtmenetlus halduskohtus
9. Lepitusmenetlus halduskohtus
10. Halduskohtu ettekirjutus asja uueks otsustamiseks
11. Halduskohtumenetlus hankeasjades

Kokku on mul õppeaasta jooksul võimalik juhendada 3 magistritööd.

Juhendamiseks nõusoleku andmise eelduseks on esialgse kirjaliku nägemuse (ca 1–2 lk) esitamine kirjutatava töö eesmärgi ja põhiprobleemide kohta (saata aadressil [email protected]).

Juhendaja dots. Lasse Lehis

1. Eesti käibemaksuseaduse ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi võrdlev analüüs (teemat on võimalik piirata mõne üksiku käibemaksu elemendiga)
2. Eesti tulumaksuseaduse võimalikud vastuolud Euroopa Liidu õigusega
3. Riigikohtu praktika mõju maksuseaduste muutmisele
4. Kohalike omavalitsuste finantseerimismudeli muutmise võimalused ja vajadused
5. Tööhõivet ja majanduskasvu soodustavate maksuerandite võimalikkusest Eestis
6. Uute omandimaksude kehtestamise vajadused ja võimalused
7. Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisreeglite muutmise vajadused ja võimalused
8. Hea halduse põhimõtte rakendamist tagavad meetmed maksumenetluses

Juhendaja teadur, lekt. Berit Aaviksoo

1. Euroopa inimõiguste konventsioon ja liikmesriikide põhiseadused:
ülimuslikkuse küsimus - teema valitud
2. Konstitutsioonilise identiteedi kaitse Saksamaal ja Eestis - teema
valitud
3. Isiku õigus privaatsusele jälgimisühiskonnas - teema valitud
4. Isiku õigus privaatsusele töökohal - teema valitud
5. Poliitilise küsimuse doktriin Ameerika Ühendriikides ja Eestis
6. Põhiseaduslikkuse järelevalve (täpsema teema sõnastab üliõpilane)
7. Põhiseaduse muutmine (täpsema teema sõnastab üliõpilane)

Vabadel teemadel kirjutada soovivatel üliõpilastel tuleb saata
magistritöö esialgne kavand (1-2 lk), mis sisaldab töö eesmärgipüstitust
ning põhiprobleeme (viimase kahe teema puhul ka esialgset pealkirja),
aadressil [email protected]

Võrdleva õigusteaduse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler ([email protected], 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Raul Narits

1. Õigusakti mõjude analüüsi õiguslik regulatsioon Eestis: hetkeseis ja probleemid
2. Keeleseaduse regulatiivsest toimest.
3. Menetluse "kiirus" HKMS näitel.
4. Kommunitarismi doktriini rakendamisest EV Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas.
5. Kohtuotsus kui väärtusotsustus.

Juhendaja lekt. Silvia Kaugia
1. Perekonna struktuuri mõju alaealiste kuritegevusele.
2. Õigusväliste normide roll õigusnormide järgimises.
3. Meedia õigusliku sotsialiseerimise agendina.
4. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne legitiimsus.
5. Juristi eetika ühiskonna eetika osana.
6. Erikoolid ja nende roll tänases Eestis.
7. Lasteaed õigusliku sotsialiseerimise agendina.

Juhendaja lekt. Mario Rosentau

Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.
Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika.
2. Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul).
3. Kas kohtuniku poolt tõendite hindamine peaks olema intuitiivne või metodoloogiline?
4. Muud teemad argumenteerimisest ja tõendamisest kokkuleppel juhendajaga.
Intellektuaalne omand infotehnoloogias
1. Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid.
2. Avaliku sektori teabe (Public Sector Information – PSI) taaskasutamise õiguslikud aspektid.
3. Andmebaaside (kui eraõiguslike objektide) alusel loodud andmekogude (avalikuõiguslike objektide) autoriõiguslik seisund ja autorilepinguline regulatsioon.
4. Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused.
5. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna.
6. Muud teemad IT intellektuaalsest omandist kokkuleppel juhendajaga.

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor ([email protected], 737 5395, r 318)

Juhendaja dots. Merle Muda

1. Turvalise paindlikkuse põhimõtte rakendamise mõju tööõigusele
2. Kolmepoolne töösuhe
3. Töötaja lojaalsuskohustus
4. Töö- ja puhkeaeg
5. Töölepingute kollektiivne lõpetamine
6. Kollektiivse töötüli lahendamine
7. Euroopa Liidu pädevus tööõigusaktide kehtestamisel

Magistritööde teemad on antud valdkondadena ning täpne teema tuleb õppejõuga kokku leppida.
Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal.

Juhendaja dots. Janno Lahe

1. Isiklike õiguste (v.a. au ja väärikus) rikkumise õigusvastasus
2. Teise isiku asja ajamisest tulenevad alusetu rikastumise nõuded
3. Käsundita asjaajamise õigus: CFR-i ja VÕS-i võrdlus
4. Rikastumise äralangemise tähendus alusetu rikastumise õiguses
5. Kahju tekitaja vastutus kui kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse alus liikluskindlustuses
6. Hüvitamisele mittekuuluv kahju liikluskindlustuses
7. Kindlustusandja vabanemine täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu

Juhendaja dots. Martin Käerdi

1. Tarbijakrediidi regulatsioon uues tarbijakrediidi direktiivis 2008/48 (EÜ)
2. Õiguskaitsevahendi valiku vabadus ja piirid (mõne VÕS eriosas reguleeritud lepingu näitel)
3. Lepingueelsed teavitamis- ja kontrollikohustused krediidilepingu sõlmimisel (arvestades uue tarbijakrediidi direktiiviga 2008/48 (EÜ) kaasnevaid muudatusi)
4. Liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud probleeme
5. Tarbijalepingutest taganemine ja selle tagajärjed (arvestades Euroopa Kohtu praktikat ning EL õiguse mõju siseriikliku õiguse tõlgendamisele)
6. Lisa- ja muudatustööd ning töövõtja nõue lepingujärgse tasu suurendamiseks (ehituse töövõtulepingu näitel)
7. Erinevate tagatise andjate vastutus ning sisesuhted

Juhendaja dots. Gaabriel Tavits

1. Eesti tööõigusteaduse kujunemine aastatel 1940 – 1992
2. Piirialastele töötajatele makstavad sotsiaaltoetused ja nende koordineerimine Euroopa Liidus
3. Tööandja töö sisemise korraldamise reeglid ja nende vastavuse kontrollimine tüüptingimustele
4. Töötajaga töölepingu ülesütlemine töötajast tulenevatel põhjustel: kehtiva töölepingu seaduse puudujäägid
5. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel Balti riikides ( Eesti Läti, Leedu) – töölepingu lõpetamise alused ja protseduurilised küsimused
6. Meremeeste töösuhete õiguslik reguleerimine – rahvusvahelised nõuded ja nende kohaldamine Eesti Vabariigis
7. Sotsiaalkindlustusvaidluste kohtuväline lahendamine

Juhendaja lekt. Tambet Tampuu

1. Karistuslikud kahjuhüvitised võlaõigusseaduses
2. Isiku kujutise lubamatust kasutamisest tekkiv deliktiõiguslik vastutus
3. Raviteenuse osutaja ja tema töötaja deliktiline vastutus
4. Käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevate nõuete eristamine

Juhendaja lekt. Urve Liin

1. Ühine ja vastastikune testeerimine
2. Pärimisleping
3. Viimse tahteavalduse avalikustamine ja tõlgendamine
4. Pärimismenetlust läbiviivad organid ja nende ülesanded
5. Pärimismenetluse käigus väljaantavad dokumendid
6. Pärija vastutuse ulatus
7. Pärija vastutuse piiramine

Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu ([email protected], 737 5386, r 322)

Juhendaja prof. Marju Luts-Sootak

Üldine märkus:
Teemade loend pole ammendav. Individuaalsel kokkuleppel võimalik valida ja uurida ka muid teemasid Eesti ja Euroopa õigusajaloost, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajaloost, õigusfilosoofiast ja õigusfilosoofia ajaloost.

I. Üldteema: Eesti õiguskord 20. sajandi okupatsioonides
Alajaotused:
- 1918 Saksa okupatsioon
- 1940-41 Nõukogude okupatsioon
- 1941-44 Saksa okupatsioon
- 1944-91 Nõukogude okupatsioon
Nende alajaotuste siseselt on võimalus kokku leppida konkreetsed teemad.

II. Üldteema: Eraõiguse moderniseerimine Eesti õigusajaloos. Üldised õpetused.

Võimalike üksikute uurimistööde teemad:

1. Füüsilise isiku õigusvõime käsitlus 19. ja 20. sajandil Eestis kehtinud tsiviilseadustes (Balti Eraõigus (BES) ja selle muudatused, talurahvaseadused, EV seadused 1918-40, 1936 ja 1940. a Tsiviilseadustiku eelnõu, VNFSV Tsiviilkoodeks, ENSV Tsiviilkoodeks, TsÜS 1994)

Märkused:
1) Vajalik saksa ja/või vene keele oskus.
2) Teemat on võimalik jagada mitme uurija vahel alateemadeks.

2. Füüsilise isiku teovõime käsitlus 19. ja 20. sajandil Eestis kehtinud tsiviilseadustes (Balti Eraõigus (BES) ja selle muudatused, talurahvaseadused, EV seadused 1918-40, 1936 ja 1940. a Tsiviilseadustiku eelnõu, VNFSV Tsiviilkoodeks, ENSV Tsiviilkoodeks, TsÜS 1994)

Märkused:
1) Vajalik saksa ja/või vene keele oskus.
2) Teemat on võimalik jagada mitme uurija vahel alateemadeks.

3. Füüsilise isiku teovõime piirangud 19. ja 20. sajandil Eestis kehtinud tsiviilseadustes (Balti Eraõigus (BES) ja selle muudatused, talurahvaseadused, EV seadused 1918-40, 1936 ja 1940. a Tsiviilseadustiku eelnõu, VNFSV Tsiviilkoodeks, ENSV Tsiviilkoodeks, TsÜS 1994)

Märkused:
1) Vajalik saksa ja/või vene keele oskus.
2) Teemat on võimalik jagada mitme uurija vahel alateemadeks.

4. Tahe ja tahteavaldus õigustehingus 19. sajandil Eestis kehtinud tsiviilseadustes ja kohaliku õiguse dogmaatikas

Märkus:
Vajalik saksa keele oskus.

5. Tahe ja tahteavaldus õigustehingus EV tsiviilseadustes ja eelnõudes 1918-40 ning õigusteaduslikus käsitluses

III. Üldteema: Eraõiguse moderniseerimine Eesti õigusajaloos. Asjaõigus.

Üksikute uurimistööde teemad:

1. Omandi mõiste 19. sajandi provintsiaalõigusteaduslikus kirjanduses

Märkus:
Vajalik saksa keele oskus.

2. Omandi mõiste EV 1918-1940 õigusteaduslikus kirjanduses ja 1936/40 Tsiviilseadustiku eelnõudes

3. Hüpoteegi- ja pandiõigus 19. sajandil Eestis

Märkused:
1) Teema jaguneb paljudeks alateemadeks, mis tuleb eraldi individuaalselt kokku leppida.
2) Vajalik saksa ja/või vene keele oskus.

Juhendaja dots. Merike Ristikivi

1. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: Õigusteaduslik Ajakiri
2. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus
3. Ladina terminid ajakirjas Õigus tsiviilseadustiku koostamise käsitlemisel
4. Ladina terminid ajakirjas Õigus kriminaalseadustiku koostamise käsitlemisel
5. Ladina terminid ajakirjas Õigus põhiseaduse muudatuste käsitlemisel
6. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid karistusõiguses
7. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid võlaõiguses
8. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses
9. Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades
10. Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades
11. Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades
12. Kooskõlastatult õppejõuga ka mõni muu teema

Juhendaja lekt. Hesi Siimets-Gross

1. Arrogatio toimumine keisrite puhul võrreldes arrogatio tavalise
protsessiga, mida kirjeldavad õigusallikad.

Kokkuleppel õppejõuga võimalikud ka muud teemad Rooma eraõiguse
valdkonnas vastavalt üliõpilase huvidele ja keeleoskusele

Juhendaja lekt. Toomas Anepaio

NB! Iga teema taga sulgudes on toodud ära töö kirjutamiseks vajalik keel(t)eoskus.

1. Eestikeelse nõukoguliku juriidilise kirjanduse kujunemine. (vene keel)
2. Juriidilise kirjanduse kujunemine Jurjevi ülikoolis (19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus). (vene keel, saksa keel)
3. Tartu 1. ülemtalurahvakohus (1889-1918). (vene keel, saksa keel)
4. Tartu-Võru rahukogu (1889-1917). (vene keel, saksa keel)
5. Eesti NSV Ülemkohus kui I astme kohus. (vene keel)
6. Vene Senati praktikast tsiviilasjades (BES 1889-1917). (vene keel, saksa keel)
7. EW Riigikohtu praktikast tsiviilasjades (1920-1940). (vene keel)
8. Vallaslapse õiguslik staatus Eestis 19.-20. sajandil. (vene keel, saksa keel)
9. Abielulahutus Eestis 19.-20. sajandil. (vene keel, saksa keel)
10. Eestimaa rüütelkonna põhikord. (vene keel, saksa keel)

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik ([email protected], 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof. Irene Kull

1. Ebaausate kauplemisvõte kasutamine - tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite võrdlev analüüs
2. Euroopa lepinguseadus (OLSTAR) lepingule kohaldatava õigusena ettevõtjate vahelistes lepingutes
3. OLSTAR ja Eesti tarbijaõigus - valikud Eesti seadusandja jaoks
4. Elektrooniline kaubandus (erinevad probleemid)
5. Euroopa Liidu õigus kui tsiviilõiguse allikas lepingulistes vaidlustes (EK kohtupraktika mõju)
6. Kohtuotsuste stiil (võrdlev analüüs)
7. Müügiga seotud teenuste reguleerimine EL-s (probleemid ja edasised võimalikud arengud, VKE-de sptesiifilised probleemid)

Kõik teemad on läbiräägitavad ja vastavalt tudengi erihuvidele kohandatavad.

Juhendaja lekt. Andres Vutt

1. Sisekontroll äriühingute juhtimises
2. Riigi osalusega äriühingute juhtimine
3. Juhtorgani liikmete andmete kajastamine äriregistris
4. Äriühingute mobiilsus EL-s
5. Ärikeeld

Kokkuleppel muu ühingu- või äriõiguse valdkonna teema.

Juhendaja lekt. Anne Kalvi

1. suund. Ideed ja intellektuaalne omand
2. suund. Muuseumid ja autoriõigus digitaalkeskkonnas
3. suund. Autoriõigus ja teadustegevus digitaalkeskkonnas
4. suund. Audiovisuaalse teos: autoriõiguste ja kaasnevate õiguste probleeme digitaalkeskkkonas
5. suund. Autorikahju hüvitamine
6. suund. Kaubamärk ja autoriõigus
7. suund. Patendiomaniku ainuõiguste piirangud

Juhendaja dots. Villu Kõve

1. Kas ja milline on erinevus nn ennetavate ja karistavate kahjuhüvitiste vahel?
2. Põhiseaduslikud garantiid avaliku kättetoimetamise puhul tsiviilkohtumenetluses
3. Protokolli tähendus ja vajalikkus tsiviilkohtumnetluses
4. Millised võiks olla lepingulise esindaja kulude tsiviilkohtumenetluses vastaspoolelt väljamõistmise mõistlikud põhimõtted?

Juhendaja lekt. Maarja Torga

1. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes perekonnaõiguslikes vaidlustes
2. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepinguõiguslikes vaidlustes
3. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepinguvälistes võlasuhetes
4. Rahvusvaheline kohtualluvus perekonnaõiguslikes vaidlustes
5. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguõiguslikes vaidlustes
6. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguvälistes võlasuhetes
7. Rahvusvahelise eraõiguse kujunemislugu Eestis
8. Rahvusvahelise eraõiguse harmoniseerimine Euroopa Liidus

Eelnevad teemad on teemavaldkonnad, uurimistöö täpne teema lepitakse kokku koostöös üliõpilasega.

Juhendaja Heikki Leesment

1. Anglo-Ameerika kahjuhüvitamisõiguse põhimõtete kohaldamine Eesti õigusruumis
2. Avalike teenuste osutajate vastutus kahjuhüvituseks: USA ja Eesti õigussüsteemid võrdlevalt
3. Arbiitri roll seaduse kohaldamises
4. Diskrimineerimisvastase seaduse sätted Eesti ja USA õigussüsteemis: võrdlev analüüs
5. Arstide distsiplinaarkaristus Eesti ja USA-s: võrdlev analüüs
6. Tasuta õigusalane abi ja nõustamine tsiviilkohtus eraisikutele: võrdlev analüüs USA ja Eesti õigusruumis
7. Riigiametite võimalused seadusandluse täiendamiseks Eestis ja USA-s: võrdlev analüüs
8. Seadusandja tahte tuvastamise analüüs seaduse tõlgendamisel USA-s ja Eestis
9. Elektroonilised jälgmissüsteemid ja töökoha privaatsus (era- ja avaõiguslikud probleemid)

Soovi korral võib magistritöö kirjutada inglise keeles.