Õppimine välismaal
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab tudengitele väärtusliku rahvusvahelise kogemuse ja kontaktid, laiendab silmaringi ning on eeliseks ka tööturul. Igal aastal kasutab suur hulk Tartu Ülikooli tudengeid võimalust õppida semester või aasta välismaal.
Vahetusüliõpilasena jääd TÜ üliõpilaseks ning sinu välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse siinsete õpingute osana.
Õigusteaduskonna üliõpilased saavad õigusalaseid teadmisi omandada meie partnerülikoolides Erasmus+, Nordplusi ja Sveitši õpirände programmi raames või kasutades muid stipendiumivõimalusi.
Selleks, et vahetusüliõpilaseks kandideerimine ja hiljem ka välisõpingud sujuksid võimalikult hästi, tasub kandideerimine hoolega läbi mõelda ja planeerida. Loe välisüliõpilaseks kandideerimise kohta soovitusi Tartu Ülikooli pealehelt.
Mis on välisõpingute eesmärk?
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindlaks eeliseks ka tööturul. Välismaal õppimine annab võimaluse omandada teadmisi kas rahvusvahelisest õigustest, õiguskeelest või muudest valdkondadest, mida Eesti õppekava ei paku.
Käimasolevad konkursid
Loe võimalustestMilline osa õppekavast on soovitatav läbida välismaal?
Õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriõppekavades on rahvusvaheline õpikogemus mahuga 15 EAP-d valikmoodulina. See tähendab, et soovituslik on välismaal viibides sooritada neid õppeaineid, mis vastavad Tartu Ülikooli õppekavasse kuuluvatele õppeainetele ning neid tuleb teha minimaalselt 15 EAP mahus.
Erialaõppeainete ülekandmisel Tartu Ülikooli õppekava täitmiseks tuleb veenduda, et VÕTA tingimused on täidetud - see tähendab seda, et tuleb veenduda, et välismaal läbitud õppeaine sisu vastab koduülikooli õppeaine sisule. Ühtlasi on välismaal võimalik läbida neid õppeaineid, mis kuuluksid vabaainete mooduli või praktika mooduli alla. Välismaal tuleb sooritada õppeaineid minimaalselt 15 EAP eest ühe semestri kohta.
Parima valiku tegemiseks soovitame konsulteerida enda õppekava õppekorralduse spetsialistiga.
Infotehnoloogiaõiguse õppekavas on soovituslik välismaal viibides sooritada neid õppeaineid, mis vastavad Tartu Ülikooli õppekavasse kuuluvatele õppeainetele ning neid tuleb teha minimaalselt 15 EAP mahus.
Erialaõppeainete ülekandmisel TÜ õppekava täitmiseks tuleb veenduda, et VÕTA tingimused on täidetud - Infotehnoloogiaõiguse õppekava puhul tähendab see seda, et tuleb veenduda, et välismaal läbitud õppeaine sisu vastab TÜ õppeaine sisule.
Ühtlasi on välismaal võimalik läbida neid õppeaineid, mis kuuluksid vabaainete mooduli või praktika mooduli alla.
Välismaal tuleb sooritada õppeaineid minimaalselt 15 EAP eest ühe semestri kohta. Infotehnoloogiaõiguse õppekava puhul tähendab see erialaõppeainete, valikainete ja praktika aine sooritamist, et kokku tuleks vähemalt 15 EAP-d, mis omakorda täidaks TÜ õppekava.
Parima valiku tegemiseks soovitame konsulteerida enda õppekava õppekorralduse spetsialistiga.
Milline semester on parim aeg välisõpingute jaoks?
Bakalaureuse- ja magistriõppekava puhul on hea välismaale õppima minna alates teisest semestrist, kuna esimese semestri jooksul ei saa tudeng välismaale õppima minna. Välismaale ei ole soovitatav õppima siirduda ka oma viimasel semestril. Kindlasti tuleb siin arvestada, et välisõpingute raames sooritatud ained aitaksid kaasa TÜ õppekava läbimisele.
Parim semester infotehnoloogiaõiguse õppekava puhul on siiski ainult teine semester ehk kevadsemester, kuna esimese semestri jooksul ei saa tudeng välismaale minna. Küll aga tuleb siin arvestada, et välisõpingute raames sooritatud ained aitaksid kaasa TÜ õppekava läbimisele. Kui see nii ei ole, siis ei ole kevadsemestril võimalik registreeruda magistrieksamile, kuna õppekava läbimise eeldused on täitmata - magistrieksami sooritamise eelduseks on terve õppekava sooritamine, kus jäänud ongi vaid magistrieksami sooritamine. See omakorda tähendab, et õpingute nominaalaeg pikeneb automaatselt kahe semestri (ühe õppeaasta aasta) jagu ja lõpetamine saab toimuda alles järgmisel kevadel. Sügissemestri lõpus lõpetamise korda ette nähtud ei ole.
Kas välisõpingute tõttu pikeneb minu õppeaeg?
Kuna rahvusvaheline õpikogemus on õppekavasse arvestatud valikmoodulina, ei pruugi õppeaeg pikeneda, kui välismaal sooritatud õpingud lähevad koduülikooli õppekava täitmisel arvesse. Siiski võib õppeaeg pikeneda, kui välismaal sooritatakse semestri jooksul õppeaineid miinumummahus ning välisõpingutele eelneva(te)l semestri(te)l on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust.
Kuna välismaale saab õppima minna ainult kevadsemestril, mille jooksul tuleb täita teine pool õppekavast (st kohustuslikud erialaained, praktika õppeaine ja magistrieksam), võib Infotehnoloogiaõiguse õppekava nominaalaeg pikeneda järgmistel põhjustel:
- välismaal sooritatud õppeaineid ei jõuta üle kanda ajaks, mil TÜ-s tuleb sooritada magistrieksam või;
- ei jõuta õppekava täita sellises mahus, mis lubab pääseda magistrieksamile.
Seega on suuresti tõenäoline, et välismaal õppimise ajal pikeneb 1-aastase õppekava nominaalaeg kahe semestri ehk ühe õppeaasta võrra. Ühtlasi võib õppeaeg pikeneda, kui välismaal sooritatakse semestri jooksul õppeaineid miinumummahus ning välisõpingutele eelneva(te)l semestri(te)l on õppekava läbitud vähem kui 75% semestri õppemahust.