Õigusteaduskonnas tehtav teadustöö hõlmab nii Eesti-keskseid kui ka rahvusvahelisi õigusteaduslikke uuringuid, seadustele teaduslike kommentaaride kirjutamist, õigusteaduslike ajakirjade välja andmist, teaduskonverentside korraldamist, osalemist kohalike ja rahvusvaheliste õigusajakirjade väljaandmisel ja teadusliku järelkasvu juhendamist.
Õigusteaduskonna peamised uurimissuunad on:
Õigusteaduskonna õppejõud avaldavad aktiivselt artikleid teadusajakirjades ja -kogumikes, on autoriteks kümnetele eestikeelsetele õigusõpikutele ning on kirjutanud hulgaliselt seaduste kommentaare. Viimasel ajal on ilmunud näiteks:
Teaduskonnas avaldatud publikatsioonid
Eesti õigusteaduslikul maastikul ei jää märkamata meie õppejõudude kirjutatud arvukad õigusõpikud ja seaduste kommenteeritud väljaanded.
Õigusteaduskonna egiidi all ilmuvad õigusteaduslikud ajakirjad Juridica ja Juridica International.
Oleme edukalt taotlenud teadusprojektidele toetust erinevatest rahastusprogrammidest, sh EL raamprogrammid, Eesti Teadusagentuuri grandid ning teised riiklikud ja rahvusvahelised programmid.
Alates 1993. aastast ilmuv Juridica on praegu ainus eestikeelne õigusteaduslik ajakiri. Juridicas käsitletakse aktuaalseid õigusprobleeme. Lisaks eri temaatikat käsitlevatele numbritele on mõni number tervikuna pühendatud konkreetsele õigusvaldkonnale. Juridica temaatikat kavandab aastakäigu ulatuses Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi esindajatest koosnev toimetuskolleegium. Ajakirja annab välja sihtasutus Iuridicum.
Loe täpsemalt Juridica koduleheltJuridica International on võõrkeelne eelretsenseeritav akadeemiline õigusteaduse ajakiri, mis ilmub alates 1996. aastast. Avaldatud artiklid on inglise, saksa või prantsuse keeles. Ajakirjas käsitletakse Eesti ja rahvusvahelise tähtsusega õigusteemasid. Enamasti ilmub üks number aastas, aga seoses rahvusvaheliste konverentsi materjalide avaldamisega on avaldatud ka lisanumbreid. Ajakirjal on rahvusvaheline toimetuskolleegium. Ajakirja annab välja sihtasutus Iuridicum.
Loe täpsemalt Juridica International koduleheltLisaks kuuluvad meie õppejõud ka teiste riikide õigusajakirjade toimetuskolleegiumitesse: nt Review of Central and East European Law (Lauri Mälksoo), International Comparative Jurisprudence (Aleksei Kelli), Baltic Yearbook of International Law (Lauri Mälksoo), Journal of Intellectual Property, Information Technology and E-Commerce Law (Karin Sein), Public Procurement Law Review (kaastoimetaja Mari Ann Simovart), Forum Historiae Iuris (Marju Luts-Sootak) jt.
Rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste magistriõppe üliõpilaste loodud õigusajakiri, mis alustas tegevust 2021. aastal.
Loe täpsemalt University of Tartu Journal of International Law and Human Rights leheltÕigusteaduskond korraldab iga-aastaselt mitmeid kohalikke ja rahvusvahelisi teaduskonverentse.
Järgmised Eesti õigusteadlaste päevad toimuvad 26.–27. septembril 2024.Tartus
38. Eesti õigusteadlaste päevad toimuvad Euroopa kultuuripealinnas Tartus 26.–27. septembril 2024. Peateemaks on julgeolek, mida mõistetakse võimalikult paindlikult ja laialilaotuvalt järgnevatel kuudel programmi ülesehitamisel. Õigusteadlaste päevade programm saab lukku käesoleva aasta aprilliks, registreeruda saab alates maist veebilehel https://iuridicum.ee/
26.-27. jaanuaril 2023 toimus konverents riigihangetest kriisi ajal, kus arutasime eri riikide õiguslikku praktikat hankimisest varasemate ja käimasolevate kriiside ajal: pandeemia, sõda ja energiakriis.
6.-7. oktoobril 2022 toimus Tartus juristkonna suurfoorum – Eesti õigusteadlaste päevad 100. Kahel päeva jooksul mahtus plenaar- ja lõppistungi vahele samaaegselt neljas sessioonis toimunud arutelud kuueteistkümnes paneelis, millest osales enam kui 80 asjatundjat.
"Privacy, Data Protection and New Technologies" konverents toimus Tallinnas 16.-17. juunil 2022. Konverentsi eesmärgiks on küsida selle järele, missuguseid uusi andmekaitseõiguslikke probleeme on põhjustanud uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja millised võiksid olla tasakaalustatud lahendused, mis aitaksid tagada andmesubjektide õiguste kaitse, kuid ei takistaks tehnoloogilist innovatsiooni.
Õigusteaduskonna vilistlaskonverents "100 aastat hiljem" toimus 3.-4. oktoobril Tartus, millega tähistati eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva. Kokkutuleku esimene päev oli pühendatud õigusteadusele: vilistlaskonverentsil arutleti tänapäeval õigusteaduskonna uuritavate teemade üle kaheteistkümnes erialasessioonis enam kui 50 esinejaga.
Rahvusvaheline konverents „Eesti ja Euroopa kindlustusõiguse aktuaalsed väljakutsed” 21.-22.03.2019 toimus Tartu ülikooli peahoones, mis tõi kokku ligi 200 kindlustusõiguse huvilist ja asjatundjat üle Euroopa. Tegemist oli esimese täielikult kindlustusõigusele pühendatud rahvusvahelise konverentsiga Eestis. Tutvu ettekannetega konverentsi kodulehel. Vaata ürituse fotogaleriid.
Üheksas Läänemere regiooni õigusajaloo konverents 16.-20.05.2018 (Rechtshistorikertag des Ostseeraums) toimus Tallinnas, Sagadis ja Tartus ning selle teemaks oli "Õigus ja majandus linna- ja maapiirkonnas". Konverentsi kokkuvõtte ja pildid leiad siit.
Euroopa Pangandusinstituut (EBI), Eesti Finantsinspektsioon ja Tartu Ülikooli õigus- ja majandusteaduskond korraldasid 29. novembril 2017 Tallinnas rahvusvahelise konverentsi Reflections on the cooperation between ECB/SRB and NCA/NRAs in the SSM/SRM. Konverentsi eesmärgiks oli arutada Euroopa Keskpanga ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu koostööd liikmesriikide pädevate asutuste (NCA) ja liikmesriigi kriisilahendusasutustega (NRA) Euroopa ühtse järelevalvemehhanismi (SSM) ja ühtse kriisilahendusmehhanismi (SRM) tegevuse raames ning nende funktsioonide selgepiirilisema jaotuse vajadust.
Panganduse seminar: Pank ja järelevalve - koos või eraldi? Tartu Ülikooli õigusteaduskond ning Finantsinspektsioon korraldasid 30.03.2017 Tallinnas ühiselt seminari, mis käsitles erinevaid pangandusõigusega seonduvaid aspekte. Seminaril esinesid oma valdkonna parimad, kes andsid hea ülevaate erinevatest pangandusõiguse ja sellega puutumuses olevatest teemadest.
"Uus riigihankeõigus: paindlik ja lihtne?" toimus 19.01.2017. 2014. aasta riigihankedirektiivide kehtestamise eesmärgiks oli varasemaga võrreldes lihtsam ja paindlikum reeglistik. Kas see eesmärk saavutati? Kui palju mõjutab kohaliku hankekeskkonna lihtsust-paindlikkust omakorda direktiivide ülevõtmiseks kavandatud seadus? Jaanuaris 2017 Tallinnas toimunud konverentsil otsisid neile küsimustele vastuseid ja arutlesid 2014. a. direktiivide ülevõtmise järel kujuneva hankekeskkonna üle riigihankeõiguse tunnustatud asjatundjad nii Eestist kui välisriikidest: akadeemiliste ringkondade, Euroopa Komisjoni ja Kohtu esindajad, riigiametnikud ja hankepraktikud.
Euroopa lepinguõiguse ühingu (SECOLA) järjekorras 15. aastakonverents teemal “European Contract Law in Times of Digitalisation” toimus 17.-18. juunil 2016 Tartus. Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli õigusteaduskond eesotsas eraõiguse osakonna juhataja ja tsiviilõiguse professor Irene Kulliga. Eesti valiti konverentsi toimumise kohaks SECOLA juhatuse ettepanekul ühingu üldkoosolekul Oxfordis 2015. aasta juunis. Valik langes Eesti kasuks eelkõige seetõttu, et Eesti on tuntud kui digitaalse tehnoloogia võimalusi innovaatiliselt kasutav riik.
Inimõiguste alane rahvusvaheline konverents “Usu- ja veendumusvabadus kriisi situatsioonides – miks me omavahel läbi ei saa?” ("Freedom of Religion or Belief in Situations of Crisis: Why Can't We Get Along?") toimus Tallinnas 16.- 19. juuni 2016.a. Konverentsi korraldas Tartu Ülikooli õigusteaduskond koostöös välispartneritega. Konverentsi eesmärgiks oli lahti mõtestada usu- ja veendumusvabadus migratsiooni ja pagulaskriisi kontekstis ning konflikti kolletes.
Äriseadustik 20: Eesti ja Euroopa ühinguõiguse kogemused ja arenguvõimalused. Rahvusvaheline konverents toimus Tartus 22.-23. oktoober 2015. Rohkem kui 550 huvilist osalesid aruteludes Dorpati konverentsikeskuses. Nüüd on võimalus vaadata Tartu Ülikooli Televisiooni salvestisi ja fotosid.
Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu rahvusvahelise õigusteooria huvigrupp korraldas 12. – 13. juunil 2015 Tallinnas, Teaduste Akadeemia saalis konverentsi „Liberaalsete ja mitteliberaalsete valitsuste lähenemised rahvusvahelisele õigusele - konverents tähistamaks 25 aasta möödumist kommunistlike režiimide kollapsist“.
Legal plurality – cui bono? Õiguslik paljusus – kellele kasulik?. Rahvusvaheline konverents Tartus, 29.- 30.01.2015. Konverentsi läbivaks probleemiks oli konverentsi pealkirjas esitatud küsimus õigusliku paljususe eelistest ja puudustest ehk kellele võiks paljusus olla kasulik ja kas selles protsessis on ka kaotajaid.
17.-18. veebruaril 2014.a toimus TÜ ajaloomuuseumis teaduskonverents "Madala intensiivsusega küberoperatsioonid - rahvusvahelis-õiguslik režiim". Konverentsi korraldasid NATO Küberkaitsekeskus ja TÜ õigusteaduskond koostöös Eesti Välispoliitika Instituudiga.
"Eesti asjaõigusseaduse kakskümmend aastat – kogemused ja perspektiivid" 28.-29. novembril 2013. Asjaõigusseaduse jõustumise 20. aastapäevale pühendatud konverents.
Saksa-Eesti XVII Academica teadusnädala raames 24.-25. oktoobril 2013 toimunud rahvusvaheline konverents “Modernse riigihalduse lätetel: allikad, arengud ja perspektiivid Eestis ja Saksamaal” (Anfänge der modernen Staatsverwaltung: Quellen, Entwicklungen und Perspektiven in Deutschland und in Estland). Fotosid näeb UTTV-st.
Juridica 200. numbri lugejakonverents toimus 30. mail. Konverentsiga tähistasime teaduskonna ajakirja 200. numbri ilmumist. Konverentsi videosalvestus on vaadatav UTTV vahendusel.
Rahvusvaheline konverents "Kümme aastat võlaõigusseadust Eestis ja võlaõiguse areng Euroopas" toimus 29.-30.11.2012 Tartu Ülikooli peahoones ja Dorpati konverentsikeskus. Fotosid konverentsist näeb UTTV-st.
27 - 28. mail 2011. a toimus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituudi korraldatuna Euroopa Rahvusvahelise Õiguse Ühingu uurimisfoorum - aastakonverents. Uurimisfoorumi teemaks oli „Rahvusvaheline õigus ja võimupoliitika: suurvõimud, perifeeriad ja mõjusfääride nõuded rahvusvahelises normatiivses korras“.
30. novembril ja 1. detsembril 2009 toimus Tartus rahvusvaheline konverents „Juriidiline ajakirjandus: rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline”.
Õigusteaduskonna uurimisköögi eesmärk on tuua kuulajateni aktuaalsed õigusteaduslikud probleemid, edendada teaduslikku arutelu ja vahetada infot.
Igas uurimisköögis saab reeglina sõna üks esineja, kes:
tutvustab oma uurimisvaldkonna teadusprobleeme,
põnevaid seisukohti või
annab ülevaate artiklitest, mida on lugenud ja
konverentsidest, millel on seoses oma uurimisteemaga osalenud.
Esitlusele järgneb temaatiline arutelu vabas õhkkonnas.
Uurimisköögis esinevad nii õigusteaduskonna õppejõud ja doktorandid kui ka külalisesinejad Eestist ja välismaalt.
Uurimisköögid on suunatud eelkõige õigusteaduskonna õppejõududele ja doktorantidele, aga lähtuvalt teemast ja esinejast võivad osa võtta ka kõik teised teemast huvitatud.
25. oktoobril kell 15.00 tutvustab Liva Rudzite-Celmina uurimisköögis oma valmimisjärgus doktoritööd ja selle põhiseisukohti.
Doktoritöö teema on „Implications of patentability of creations involving artificial intelligence under the European Patent Convention“ (Tehisintellekti abil loodud leiutise patenditavas Euroopa Patendikonventsiooni alusel).
Doktoritöö juhendajad on prof Aleksei Kelli ja prof Martin Ebers.
17. juunil 2024 kell 16.00 tutvustab õigusteaduskonna doktorant Sevanna Poghosyan oma valmivat doktoritööd "Nõukogude ja Vene käsitused demokraatiast (ja enesemääramisõigusest) rahvusvahelises õiguses." Doktoritöö juhendaja on professor Lauri Mälksoo.
Arutelu toimub zoomi vahendusel.
7. märtsil 2024 kell 15.00 tutvustas doktorant Artur Simonyan uurimisköögis oma valmivat doktoritööd "Regional International Law in Eurasia." Doktoritöö juhendajad on professor Lauri Mälksoo ja kaasprofessor Merilin Kiviorg.
26. märtsil 2024 kell 15.00 tutvustas doktorant Susann Liin uurimisköögis oma valmimisjärgus doktoritööd ja selle põhiseisukohti. Doktoritöö teema on ühisomand ja ühisvara ühisomanike vahelistes suhetes ning uurimisköögis tuleb juttu eelkõige varaühisusest.
Doktoritöö juhendaja on professor Janno Lahe. Uurimisköögis osaleb diskutandina kaasprofessor Villu Kõve.
Susann Liini seisukohad on kokku võetud Juridica Internationalis ilmunud artiklis, mille leiab siit.
Arutelu toimus Tartus ruumis Näituse 20-318 ja oli jälgitav ka Zoomi vahendusel.
9. aprillil 2024 kell 15:00 – 17:00 toimub uurimisköök Näituse 20 (õigusteaduskonna Tartu õppehoones), ruumis 318 ja Zoomi vahendusel.
Huvilistele esineb Göteborgi Ülikooli professor Claes Martinson teemal “A theory of legal embeddedness”
Claes Martinson on eraõiguse professor, tiitli “Suurepärane õppejõud”, Torsten Petterssoni mere- ja transpordiõiguse õppetooli hoidja, eraõiguse uurimisrühma juht ja ookeaniõiguse uurimisgrupi juht. Prof. Martinsoni teadustöö on peamiselt seotud finants- ja maksejõuetusõigusega, faktooringu, väärtpaberistamine, kinnisvara, intellektuaalomand ja tarbijakrediidiõigus. Uurimisköögi viib läbi prof Irene Kull.
18. aprillil 2024 kell 15.00 tutvustas Maris Vutt uurimisköögis oma valmimisjärgus doktoritööd ja selle põhiseisukohti. Doktoritöö teema on aktsionäride ja osanike otsuste tegemisega seotud õiguste teostamine digitaalses vormis.
Uurimisköögis tuli seoses uurimisküsimustega juttu eelkõige osanike ja aktsionäride õiguste kaitsest, õiguste tagamisest virtuaalkoosolekute läbiviimisel ning selliseid reegleid ja õiguseid ettenägevate eraõiguse normide dispositiivsuse ja imperatiivsuse küsimustest. Doktoritöö juhendajad on professor Janno Lahe ja kaasprofessor Kalev Saare.
Töös on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
Maris Vutt kirjutab doktoritööd artiklite põhjal, ilmunud on kolm teadusartiklit, mille leiab siit:
https://ojs.mruni.eu/ojs/international-comparative-jurisprudence/article/view/5522
https://ojs.mruni.eu/ojs/international-comparative-jurisprudence/article/view/7133
Uurimisköök toimus Näituse 20 ruumis 318.
16. mail 2023 kell 16.00 tutvustas õigusteaduskonna Tallinna õppehoones ja Zoomis toimunud uurimisköögis õigusteaduskonna doktorant Kadri Härginen oma valmivat doktoritööd "Duty of diligence of a contracting authority under the EU public procurement law."
Doktoritöö juhendajad on kaasprofessorid Mari Ann Simovart ja Carri Ginter.
21. septembril 2022 kell 9.00–10.30 toimus Zoom veebikeskkonnas avaliku õiguse osakonna uurimisköök. Uurimisköögis tutvustas doktorant Pierre Clément Thévenin oma teadusartiklitel põhinevat PhD kavandit "SOVIET AND RUSSIAN APPROACH TO THE LAW OF THE SEA: LIBERALISM AND LOCAL RESISTANCE". Doktoritöö juhendaja on professor Lauri Mälksoo.
16.05.2022 kell 14.00 toimus eraõiguse osakonna uurimisköök Zoomis ja Näituse 13A 3. korrusel eraõiguse osakonna ruumides.
Uurimisköögis tutvustas oma doktoritööd Märt Maarand. Doktoritöö teema on: "Credit institution’s limited rights in appealing the recovery and resolution measures in the EU laws"/"Krediidiasutuse piiratud võimalused finantsseisundi taastamise ja kriisilahendusmeetmete vaidlustamiseks EL õiguses".
Doktoritöö juhendaja on professor Irene Kull.
01.11.2021 kell 17.00-18.30 toimus Näituse 13a eraõiguse nõupidamisruumis (III k) ja ülekandena Zoomis eraõiguse uurimisköök.
Uurimisköögis esineb külalisprofessor Gentist, Genti ja Antwerpeni Ülikooli õppejõud kaasprof SebastiaanVandenbogaerde, kes tutvustab tsiviilõiguse uuendusi.
Ettekannet diskuteerib kaasprof Andres Vutt.
Tartu Ülikool on Eesti ainuke kõrgkool, millel on õigus viia läbi doktoriõpet õigusteaduses. Meie doktorandid osalevad rahvusvahelises teadus- ja õppetöös ning külastavad aktiivselt välisülikoole (eelkõige DoRa ja Kristjan Jaak stipendiumiprogrammide abil). Mitmed doktorandid on kaasatud õppejõudude teadusprojektidesse. Tutvu ka õigusteaduskonnas kaitstud doktoritöödega.
Õigusteaduskonnas kaitsud doktoritöödTartu Ülikooli audoktoriks nimetatakse teenekaid, rahvusvaheliselt tunnustatud teadlasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on aidanud suurendada Tartu Ülikooli ja Eesti teaduse autoriteeti maailma üldsuse silmis ning paistnud silma Tartu Ülikooli sidemete arendamisel maailma teiste ülikoolide ja teadusasutustega. Aunimetus on asutatud 1803. aastal ning sellega kaasneb medal.
Audoktoriks nimetamise ettepanekuid võivad teha viis senati liiget ühiselt ning valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud. Audoktoriks nimetamise otsustab senat maikuu istungil.
Audoktori nimetuse ja medali annab rektor üle rahvusülikooli aastapäeva aktusel 1. detsembril.
2023
2022
2018
2016
2014
2011
2008
2007
2004
2003
2002
1998
1996
1932
1930
1929
1928
1892
1827
1816
1814