Laenutusreeglid

Tööks kohapeal on teabekeskus avatud kõigile soovijatele. Koju laenutatakse teavikuid ainult Tartu Ülikooli üliõpilastele ja õppejõududele. Õpikute piiratud arvu tõttu on nende laenutamisel eelisjärjekorras õigusteaduskonna üliõpilased ja õppejõud. Kojulaenutus toimub TÜ Raamatukogu lugejakaardi või ID-kaardi alusel.

Raamatutel asuvad märgistused näitavad vastavaid laenureegleid:

• 4 tunni laenutus - õppetööle kaasavõtmiseks ja paljundamiseks (punane märgistus)
• 7 päeva laenutus (sinine märgistus)
• 21 päeva laenutus (märgistuseta)

Koju ei laenutata ühes eksemplaris olevaid teatmeteoseid, sõnaraamatuid, õigusaktide kogumikke, perioodilisi väljaandeid, magistri- ja doktoritöid jt.

Õppejõududele laenutatakse õppe- ja teadustööks vajalikke teavikuid koju kuni üheks semestriks

Grandi eest ostetud teavikuid laenutatakse grandiga seotud isikutele kuni vastava grandi lõppemiseni.

Lugejatele, kelle viivise maksumus ületab 2 eurot, enne viivise tasumist teavikuid ei laenutata ega pikendata.

Lugeja arvel võib korraga olla kuni 50 teavikut (va õppejõud).

Laenutähtaja pikendamine

Laenutähtaega on võimalik pikendada, kui seda tehakse õigeaegselt, viivise maksumus ei ületa 2 eurot ja teavikule ei ole järjekorda. Pikendada on võimalik kuni kümme korda.

Pikendada saab:

• teabekeskuses kohapeal
• elektrooniliselt Ester'i vahendusel (Minu Ester)
• e-posti teel: maire.ranno@ut.ee
• telefoni vahendusel: 7375984

Teavikutele järjekorda panemine

Väljalaenutatud teavikutele on võimalik järjekorda panna teabekeskuses kohapeal, e-posti (maire.ranno@ut.ee) või telefoni teel (7375984). Soovitud teaviku saabumisest teatatakse lugejale elektronposti vahendusel. Tellitud teavikutele palutakse järele tulla kolme päeva jooksul, arvestades teatamisest.

Viivis

Õigeaegselt tagastamata või pikendamata teavikute pealt rakendub viivis. Viivist võetakse alates 1. märtsist 2006. a. laenutatud või pikendatud teavikutelt järgmiselt:

• 21 päeva laenutus - 10 eurosenti ühe teaviku kohta iga ületatud päeva eest
• 7 päeva laenutus - 10 eurosenti ühe teaviku kohta iga ületatud päeva eest
• 4 tunni laenutus - 10 eurosenti ühe teaviku kohta iga ületatud tunni eest

Viiviseid on võimalik tasuda TÜ raamatukogu infopunktis või elektrooniliselt.

TÜ raamatukogust deponeeritud teavikud

Õppejõudude ettepanekutest lähtuvalt deponeeritakse TÜ raamatukogust teavikuid Iuridicumi teabekeskusesse. Võimaluse korral laenutatakse neid raamatuid ka lugejatele koju. Sõltumata teavikul asuvast märgistusest on deponeeritud teavikute laenutahtajaks 7 päeva ja viivise suuruseks 10 eurosenti ühe teaviku kohta iga ületatud päeva eest.

Konsultanditeenus

Konsultanditeenust osutatakse:

• teabekeskuses konsultandi saalis
• telefoni teel: 7375993
• elektrooniliselt: sille.avalo@ut.ee

Konsultandi poole võib pöörduda küsimustega järgmistel teemadel:

• teavikute leidumus Iuridicumi teabekeskuses
• infootsing mingil kindlal teemal (vastus sisaldab juhiseid teavikute leidmiseks, otsitavale teemale vastavaid bibliograafiaid ei koostata)
• elektrooniliste teadusandmebaaside kasutamine
• otsing elektronkataloogis Ester jt.

Elektroonilise infoteenustuse poole võib pöörduda küsimustega järgmistel teemadel:

• teavikute leidumus Iuridicumi teabekeskuses
• infootsing mingil kindlal teemal (vastus sisaldab juhiseid teavikute leidmiseks, otsitavale teemale vastavaid bibliograafiaid ei koostata)
• elektrooniliste teadusandmebaaside kasutamine
• otsing elektronkataloogis Ester jt.

Päringu esitamiseks saatke e-kiri aadressele: sille.avalo@ut.ee. Teie küsimustele vastatakse E-R 9.00-17.00 võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui 24 tunni jooksul.

Lisaks teistele ESTER'i poolt pakutavatele otsinguvõimalustele on teabekeskuses asuvad teadus- ja üliõpilastööd leitavad ka vastavate kohaviitade järgi:

• Magistritööd (3+2) kuni aastani 2019 (IRMT), alates 2020. a. seda kohaviita kasutada ei saa, sest tööd on olemas ainult elektrooniliselt
• Teadusmagistritööd (IRMA)
• Doktoritööd (IRDO)

Alates 2013. aastast (osaliselt ka varasematest aastatest) on magistritööde täistekstid lisaks paberkandjal verisioonile kättesaadavad ka elektrooniliselt.
Alates 2020. aastast magistritöid paberkandjal enam ei ole, tööd on kättesadavad ainult elektrooniliselt.

Iuridicumi teabekeskuses on elektrooniliselt kättesaadavad Äripäeva käsiraamatud ja infokirjad.

Täistekstidele juurdepääsuks vajaliku parooli saate konsultandi ruumis asuva töötaja käest.

Kättesaadavad on 25 käsiraamatut ja 2 infolehte:

• Dokumendinäidised äritegevuses 
• Ehituse käsiraamat
• Ettevõtja käsiraamat
• Finantsjuhtimise käsiraamat
• Infoleht PALK
• IT juhtimise käsiraamat
• Juhi käsiraamat
• Juhiabi käsiraamat
• Kommunikatsiooni käsiraamat
• Lepingud. Näidised ja kommentaarid
• Lepingute käsiraamat
• Logistika ja ekspordi käsiraamat
• Logistikauudiste Premium-sisu täispakett (Transport ja Logistika infoleht)
• Maksukäsiraamat
• Maksukäsiraamat vene keeles
• Personalijuhtimise käsiraamat
• Projekti- ja protsessijuhtimise käsiraamat
• Raamatupidamise käsiraamat
• Raamatupidamise käsiraamat vene keeles
• Riigihanke käsiraamat
• Tootmise juhtimise käsiraamat
• Turunduse käsiraamat
• Töösuhete käsiraamat
• Töösuhete käsiraamat vene keeles
• Töötervishoid ja -ohutus. Näidised ja kommentaarid
• Tööõigus. Näidised ja kommentaarid
• Äripäeva täispakett
• Äriõigus. Näidised ja kommentaarid

Kas teadsid, et õigusteaduskonna teabekeskus sai 1990. aasta sügisel alguse hoopis õppekabinetina Tartu Ülikooli peahoones?

Teabekeskuse ajaloost

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna raamatukogu algusajaks võib lugeda 1990. aasta sügist. Kuna kogude suurus oli väike, nimetati teda algselt õppekabinetiks. Õppekabineti loomise tingis õigusteaduskonna üliõpilaste vajadus sellise ruumi järele, kus oleks võimalik n.ö. kohapeal õppida ja kasutada erialast kirjandust. Õppekabineti rajamine toimus tolleaegse dekaani dots. Inge-Maret Orgo initsiatiivil.

Õigusteaduskond ja selle juurde kuuluv õppekabinet asusid TÜ peahoones (Ülikooli tn 18). Algselt oli õppekabineti käsutuses peahoones kolmandal korrusel olev väike ruum (r. 309), mida varem kasutati põhiliselt seminariruumina.

Õppekabinetis oli lugejate jaoks vaid neli töökohta ja kaks Kanadast annetatud personaalarvutit. 1992. aastal kolis õppekabinet endise riigi- ja haldusõiguse kateedri ruumi (r. 308).

Uude kohta kolimise peamiseks põhjuseks oli see, et teaduskonda hakati saatma välisannetusena raamatuid, mille paigutamiseks oli tarvis suuremat ruumi.

Raamatutele sobivaks kohaks peeti tollases riigi- ja haldusõiguse kateedris olevaid mahukaid seinakappe. Uued ruumid olid küll suuremad, kuid avariiulitele sellegipoolest ruumi ei jätkunud.

Õppekabinet sisustati auditooriumilaudadega, et tudengid saaksid seal õppida ja kohapeal raamatuid kasutada. Õppekabineti käsutuses oli ka lauapaljundusmasin. Uutes ruumides oli lugejate jaoks kaheksa töökohta ja neli arvutit.

Hiljem lisandus veel üks arvuti ka õppekabineti töötaja tarbeks. Eraldi asuvaid üliõpilastele mõeldud arvutiklasse ülikooli peahoones ei olnud.

Õppekabinetis oli üliõpilastel võimalik kasutada erialaseid raamatuid ja perioodikat. Esimesed raamatud saadi riigi- ja haldusõiguse kateedrilt. Alguses oli raamatuid vähe, hiljem kogu täienes välisannetustele kaasabil ja üliõpilased said seal järjest rohkem kasutada õpinguteks vajaminevat õigusalast kirjandust. 1991. aastast alates telliti ajakirja Riigi Teataja ning ka teisi perioodilisi väljaandeid, mis leidsid järjest enam kasutamist.

Vastavalt TÜ raamatukogu nõukogu otsusele (10.01.91) toimus ajakirjanduse tellimine õppekabinetile TÜ raamatukogu kaudu. Teaduskond esitas TÜ raamatukogu komplekteerimisosakonnale igal aastal ajakirjade tellimuse. Vastavalt sellele tellis TÜ raamatukogu õigusteaduskonnale vajalikud ajakirjad, mis saadi kätte postkontorist.

Üldreeglina õppekabinetist teavikuid koju ei laenutatud. Trükiste eksemplaarsus oli väike ning seetõttu olid need mõeldud eelkõige kohapeal kasutamiseks. Kõige rohkem kasutati perioodikat, eriti Riigi Teatajat.

Kuna paljundusmasinate arv oli piiratud, paljundati üliõpilastele ainult erandjuhtudel. Järgnev näide paljundamise korrast illustreerib tolleaegseid paljundusvõimalusi teaduskonnas.

1992. aasta oktoobris kehtestas õigusteaduskonna dekaan Peep Pruks paljundamise korra. Teaduskonnale kuuluvast kahest paljundusmasinast üks oli õppekabineti käsutuses.

Loa õppetööks vajalike materjalide paljundamiseks õppejõule (doktorandile, magistrandile, üliõpilasele) andis õppetooli juhataja. Paljundamine fikseeriti kirjalikult õppekabinetis.

Erandkorras võimaldati paljundada (kuni 5 lk) ka õppekabineti juhataja loal, milleks eraldati limiit 500 lehekülge kuus. Teaduskonna liikmete hulka mittekuuluvatele isikutele kehtestati oma paberi olemasolul paljundustasu 0.30 EEK – 1 lk. Tasu maksti õppekabineti juhataja kätte ja kasutati paberi hankimiseks. Kontroll eeskirja täitmise üle pandi õppekabineti juhatajale. (TÜ õigusteaduskonna ... 1992)

1996. aastal oli õppekabinetis 1400 eksemplari uusimat õppe- ja teaduskirjandust, sh. sõnaraamatud. Ruumis asus andmebaasi „LEXIX-NEXIS“ terminal, arvutid olid ühendatud Internetti. Installeeritud oli õigusaktide registri „ESTLEX“ andmebaas, tagatud oli CD-ROM-il andmebaaside lugemise võimalus (Tartu Ülikooli õigusteaduskond ...1996).

Õppekabinetis olevad raamatud asusid kappides, puudus võimalus neid paigutada avariiulitele ja lugejatele nähtavaks teha. Soodsad võimalused õppekabineti edasiseks arenguks avanesid seoses õigusteaduskonna uue õppehoone valmimisega Näituse tänaval.

Raamatukogu Näituse tänaval (ruum K-03)

17. okt. 1997. aastal avati õigusteaduskonna uus õppehoone. Näituse 20 asuvatesse ruumidesse kolis ka õigusteaduskonna õppekabinet. Uues majas oli õppekabineti uksel silt „raamatukogu“. Nimetuse muutuse tingis ilmselt see, et õppekabinet hakkas järjest enam täitma raamatukogu funktsioone. Suurenenud oli teavikute arv ning raamatuid laenutati ka koju.

Raamatukogule kuulus poolkeldrikorrusel asuv ruum K-03, suurusega 71,9 m2. Võrreldes vanade ruumidega olid uued ruumid igati paremad ja suuremad, lugejate käsutuses oli 16 töökohta.

Kui Ülikooli tänaval asuvas ruumis olid raamatud põhiliselt kappides, siis uues asukohas paigutati raamatud avariiulitele. Vanast õppekabinetist kõiki raamatuid üle ei toodud. Teavikud vaadati üle vastava ala õppejõudude poolt ja vanad aegunud raamatud hävitati. Sama tehti ka suurema osa nõukogudeaegse perioodikaga. Uude kohta ei toodud näiteks ajakirju Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, Gosudarstvo i pravo jt. Osa raamatuid viidi üle Tartu Ülikooli raamatukokku, mõned jagati õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatukogus olid lugejatele kättesaadavad õigusalane õppe- ja teaduskirjandus, seadusandlikud materjalid, käsikirjalised õppematerjalid. 1998. aastal kuulus kogude koosseisu 3400 raamatut, 15 nimetust perioodilisi väljaandeid, 13 magistritööd, 402 diplomi- ja bakalaureusetööd, mõned separaadid, kokku 129 lm.

Koju laenutati kirjandust õppejõududele kuni üheks nädalaks, erandina ka kauemaks, üliõpilastele laenutati piiratult. Kohapeal kasutamiseks oli raamatukogu avatud kõigile külastajatele.

Laenutati ka teavikuid õppetööks (seminariks, arvestusteks, eksamiteks), laenutused registreeriti selleks ette nähtud kaustikus. Aastate möödudes kojulaenutuste osakaal suurenes. 2002. aastal oli juba suuremat osa teavikutest võimalik üliõpilastel kuni kaheks nädalaks koju laenutada.

Kuna uues õppehoones oli üliõpilastele ette nähtud eraldi arvutiklass, siis raamatukogus lugejate arvutitöökohti enam ei olnud.

Ainuke raamatukogus olev arvuti kuulus raamatukogu töötajale. Raamatukogu läheduses asus ka paljundamise ja printimise võimalus. Alates 1. detsembrist 1997 olid paljundus- ja printimisteenused üliõpilastele kättesaadavad.

Näituse tänaval jätkus raamatukogus asuvate teavikute sisestamine arvutiprogrammi ProCite. 1998. aastaks oli sisestatud juba 1384 kirjet. 1999. aasta teisel poole alustati TÜ allasutustes oleva kirjanduse koondkataloogimisega ühtsesse integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC.

Raamatute sisestamisega INNOPAC’i tegi algust ka õigusteaduskonna raamatukogu. TÜ Raamatukogu tagas erialakogude töötajate koolituse ja varustamise infosüsteemi litsentsidega. Samas jäid teavikute laenureeglid iga erialakogu enda otsustada.

2005. aastal said õigusteaduskonna raamatukogu töötajad enda käsutusse ka teise personaalarvuti. See võimaldas 1. aprillil 2005. aastal minna üle arvutilaenutusele.

Nimetatud uuendus muutis raamatute laenutamise lihtsamaks ning võimaldas lugejatel elektronkataloogi Ester vahendusel saada informatsiooni teavikute asukoha ning tagastamistähtaegade kohta. Raamatukogus kehtestati kindlad laenureeglid ning laenutähtaja ületamise puhul hakati lugejatelt võtma viivist.

Aastate jooksul raamatukogu laienes, raamatute hulk suurenes. Lisandusid ka raamatukogu poolt pakutavaid uued teenused. Näiteks hakati kasutama infootsingu võimalust TÜ arvutivõrgus kättesaadavatest elektroonilistest andmebaasidest ning ajakirjadest.

Kõige suuremaks takistuseks raamatukogu töös kujunesid lugejatele mõeldud arvutitöökohtade puudumine ning üha suurenev ruumipuudus. Need probleemid lahenesid 2005. aastal seoses Iuridicum II valmimisega.

 
Teabekeskus Iuridicum II-s

Õigusteaduskonna õppehoone Iuridicum II avati pidulikult 2. detsembril 2005. aastal. Põhimajast üle tee asuvasse uude hoonesse Näituse 13A viidi üle ka raamatukogu, mis nimetati nüüd teabekeskuseks. Iuridicum II renoveerimine toimus õigusteaduskonna arendusprojektide juhi Peep Pruks’i eestvedamisel. Maja rekonstrueeris Facio Ehituse AS, sisekujundus pärines U-Disainilt.

Näituse 13A ruumides hakkas teabekeskus tööle 6. veebruaril 2006. aastal. Teabekeskuse käsutuses oli 214,7 m2 suurune ruum. Lugejatele mõeldud töökohti oli 48, sh 10 arvutitöökohta. Teabekeskuses oli väga hea internetiühendus - lugejad said kasutada selleks WiFi ja LAN võimalusi. Seega oli külastajatel võimalus töötada nii statsionaarsete arvutite kui ka sülearvutitega, mõlemat liiki arvutitest sai ka printida. Teavikuid oli teabekeskuses 7257 eksemplari, raamaturiiuleid kokku 392, 711 lm.

Võrreldes esialgse õppekabinetiga olid teabekeskuse ruumid mitmeid kordi suuremad, lugejate käsutuses olid kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid ning lisandusid ka uued teenused.

Lugejatele mõeldud arvutitöökohtade olemasolu avas külastajatele võimaluse juurdepääsuks suurele hulgale elektroonilisele informatsioonile. Üliõpilased ja õppejõud said kasutada TÜ arvutivõrgus kättesaadavaid elektroonilisi andmebaase ja ajakirju. Infootsingualaste küsimustega sai pöörduda teabekeskuse konsultandi poole.

Lisaks teavikute laenutamisele olid teabekeskuses loodud võimalused nii individuaalseks kui ka rühmatööks. Üks osa teabekeskusest oli mõeldud vaikseks õppimiseks, teises osas aga said üliõpilased ette valmistada rühmatöid ning omavahel suhelda.

Aastate jooksul kujunes TÜ õigusteaduskonna õppekabinetist kaasaegne teabekeskus.

Teabekeskus Näituse 20 (ruumid K-13, K-14 ja K-21)

2023. aasta alguses kolis Iuridicumi teabekeskus Näituse 20 majja, endise kohviku ruumidesse.  Õppehoone 0-korrusel asunud kohviku ruumid renoveeriti põhjalikult, sisekujunduse teostas OÜ Eluviis (Ulvi Raudsik).  6. veebriaril 2023 avati teabekeskus Näituse 20 õppehoones, ruumides K-13, K-14 ja K-21.

Uuenenud teabekeskuses on lugejate käsutuses mugavad ruumid ning kaasaegne info- ja kommunikatsioonitehnologia. Teabekeskuse külastajatele mõeldud töökohti on 44, sealhulgas 6 töökohaga privaatne klaasustega eraldatud ruum. Alates 2024. aasta veebruarist on lugejatel võimalik rühmatöö ruumi ette broneerida. Teabekeskuse teistes osades tagavad õppimiseks vajaliku privaatsuse töölaudadel asuvad sirmid ning põrandasirm. Lugejate käsutuses on ka kolm ümmargust lauda, mis sobivad hästi rühmatöö tegemiseks. 

Teabekeskuse külastajatel on võimalik kasutada sülearvuteid, lisaks on teabekeskuses ka kaks lauaarvutiga töökohta. Lugejatele on tagatud  juurdepääs elektroonilistele teadusandmebaasidele ja -ajakirjadele. Infootsingualaste küsimustega saab pöörduda teabekeskuse konsultandi poole.

Riigikohtu esimehe Märt Rask'i kingitud raamatud

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna teabekeskuse kasutajateks võivad olla kõik Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud ning Õigusinstituudi vilistlased. Koju laenutatakse teavikuid ainult õigusteaduskonna üliõpilastele ja õppejõududele. Õpikute piiratud arvu tõttu on nende laenutamisel eelisjärjekorras Tallinna üliõpilased.

Lugejaks registreerimine

• Lugejaks registreerimine toimub teabekeskuses kohapeal isikut tõendava dokumendi alusel või elektrooniliselt veebis. Kojulaenutuse õiguse annab lugejakaart (tasuline) või lugejakaardina registreeritud isikutunnistus.
• Lugejal on õigus kasutada oma lugejakaarti või isikutunnistust ainult isiklikult.
• Lugejaks registreerimisel tutvub lugeja teabekeskuse kasutamise eeskirjade ja laenutusreeglitega ning kinnitab seda oma allkirjaga.
• Lugejaks registreerimisel esitatud andmete muutumisest ning lugejakaardi kaotamisest tuleb viivitamatult teavitada teabekeskuse töötajat.

Teabekeskuse külastamine

• Teabekeskuse külastamiseks peab alati olema kaasas lugejakaart või isikutunnistus.
• Teabekeskuse ruumidesse ei siseneta üleriietes ja suurte kottidega. Teabekeskuse töötajal ja turvateenistusel on õigus kontrollida teabekeskuse ruumidest väljuvatel lugejatel kaasas olevaid esemeid.
• Teabekeskuse ruumides tuleb säilitada vaikust ja korda ning on keelatud häirida teisi lugejaid.
• Teabekeskuse ruumides ei sööda ega jooda.
• Teabekeskus ei vastuta teabekeskuse ruumidesse jäetud esemete eest.

Laenutusreeglid

• Teavikuid laenutatakse järgmisteks tähtaegadeks:
• seadused ja seadustikud 24 tundi;
• teisi teavikuid 7 või 21 päeva;
• iga nimetuse lugemissaali eksemplari (punase tähisega eksemplar, mis on mõeldud kohapeal kasutamiseks) üheks ööks või nädalavahetuseks, kui teabekeskus on suletud, ning tuleb tagastada teabekeskusse selle avamise hetkeks.
• Koju ei laenutata teatmeteoseid, sõnaraamatuid, bakalaureuse- ja magistritöid.
• Laenutuse tähtaega on võimalik pikendada, kui teavikule ei ole järjekorda ja pikendatakse õigel ajal. Seda saab teha teabekeskuses kohapeal, telefoni või e-posti teel ning „Minu ESTERi“ kaudu.-
• Laenutatud teavikutele on võimalik järjekorda panna kohapeal, e-posti ja telefoni teel. Teaviku saabumisest teavitatakse lugejat e-kirjaga. Teavikut hoitakse lugejale 3 päeva alates teatamisest.
• Võlgnevuse puhul täiendavaid teavikuid ei laenutata.
• Kõik teavikud tuleb tagastada hiljemalt õppeaasta lõpuks. Õppetööväliseks suvevaheajaks teavikuid ei laenutata.

Lugeja vastutus

Tähtajaks tagastamata teaviku puhul rakendub viivis:

• 10 senti ühe teaviku eest ööpäevas;
• iga nimetuse lugemissaali eksemplari puhul 10 senti ühe teaviku eest tunnis;
• 24 tunni laenutuse puhul 10 senti ühe teaviku eest tunnis.

Kaotatud või rikutud teavik tuleb esmajärjekorras asendada sama teavikuga. Kokkuleppel võib selle asendada ka teise samaväärse teavikuga või kompenseerida teabekeskuse määratud summas.

Infot Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osas (endine Õigusinstituut) kaitstud lõputööde kohta leiate andmebaasist Eesti õigusbibliograafia. Bibliographia Iuridica Estonica.

Aastail 2003–2019 kaitstud käsikirjaliste lõputööde kirjeid saab otsida elektronkataloogist  ESTER järgmiselt: valige rippmenüüst „TÄIELIK KATALOOG“ TÜ õigusteaduskonna teabekeskus Tallinnas, lõputööde otsimiseks soovitame kasutada liitotsingut (hall nupp paremal). Liitotsingu kuvas sisestada üheks märksõnaks vastavalt soovile magistritööd või bakalaureusetööd (NB! kindlasti mitmuses). Kui soovite otsida korraga nii magistri- kui ka bakalaureustöid, valige menüüst „Teaviku laad“ sõna käsikiri ning sisestage otsisõnad vastavalt soovitud teemale.

Kaitsmise aasta järgi saab meie üliõpilastöid otsida kasutades KOHAVIIDA otsingut:

2003/A – otsitakse 2003. aastal avalikus õiguses kaitstud bakalaureusetöid;
2003/E – otsitakse 2003. aastal eraõiguses kaitstud bakalaureusetöid;
2007/MAG – otsitakse 2007. aastal kaitstud magistritöid;
2018/ILHR – otsitakse 2018. aastal kaitstud rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rahvusvahelise õppekava magistritöid.

Alates aastast 2020 on kõik magistritööd ainut elektroonilisel kujul ja nende täistekste soovitame otsida Tartu Ülikooli digitaalarhiivist.