Teadusprojektid õigusteaduskonnas

Intellektuaalomandi ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamine generatiivse tehisintellekti ajastul

Projekti kestus: 01.01.2026 − 31.12.2028

Rahastaja: Eesti Teadusagentuur (ETAg), 100 634 EUR

Rahastusprogramm: Põhjamaade teaduskoostöö toetused (NordForsk), Ethical use of AI

Fookussuund:

Projekti eesmärgid:

Projekt uurib, kuidas intellektuaalomandi regulatsiooni saab kohandada generatiivse tehisintellektist tulenevate väljakutsete lahendamiseks, eriti seoses autoriõigusega kaitstud sisu õiglase kasutamise ja kompenseerimisega mudelite treenimisel. Integreerides õiguslikke, majanduslikke, eetilisi ja tehnoloogilisi vaatenurki, on projekti eesmärgiks töötada välja mehhanismid, mis tunnustavad ja tasustavad sisuloojaid – eriti neid, kes tegutsevad alaesindatud keelte ja kultuurikontekstide raames Põhja- ja Baltimaades – ning toetavad vastutustundlikku ja kultuuriliselt kaasavat tehisintellektisüsteemide arendamist.

Projektijuht

Aleksei Kelli, professor, Tartu Ülikool

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid:
Irene Kull
Lisette Põld

Lisainfo saamiseks pöörduge: professor Aleksei Kelli, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte

Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra analüüs

Projekti kestus: 04.03.2026–31.03.2026

Rahastaja: Justiits- ja Digiministeerium, 29 900 EUR

Rahastusprogramm: Riigihange/hinnapakkumine

Fookussuund:

Projekti eesmärgid:

Projekti eesmärk on analüüsida kehtivat advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu ja kulude hüvitamise korda ning selle rakendamispraktikat, et selgitada välja regulatsiooni peamised probleemkohad, ebaselgused ja muutmisvajadused.

Projektijuht

Priit Pikamäe, külalislektor, Tartu Ülikool

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid:
Janar Jäätma
Triin Uusen-Nacke
Peeter Tarvis

Lisainfo saamiseks pöörduge: külalislektor Priit Pikamäe, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte

Õiguslikud lahendused mitmetasandilise otsustus- ja kinnitamisprotsessi kitsaskohtade ületamiseks maakorralduses

Projekti kestus: 01.01.2026–31.12.2027

Rahastaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 200 000 EUR

Rahastusprogramm: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teadus-arendusvoor

Fookussuund:

Projekti eesmärgid:

Uuring keskendub maakorraldustoimingute õigusliku raamistiku ja institutsionaalse korralduse analüüsile, eesmärgiga suurendada menetluste tõhusust ja vähendada dubleerimist erinevate institutsioonide poolt. Fookuses on kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja notarite rollide ja tööjaotuse määratlemine maakorralduse otsustus- ja kinnitamisprotsessis.

Praeguses praktikas toimub maakorraldusotsuste sisuline hindamine paralleelselt nii kohalikes omavalitsustes kui ka Maa- ja Ruumiametis, mis põhjustab dubleerimist, vahel vastuolusid ja tihti menetluste venimist. Uuringu käigus otsitakse optimaalset tööjaotust kohaliku omavalitsuse ja riigiasutuse vahel. Lisaks on Riigikohtu 2025. a määrus muutnud senist maakorralduse kinnitamispraktikat, nõudes notariaalset tõestust, mis muudab menetluse ajamahukamaks ja asjaosalistele oluliselt kulukamaks. Peale selle ei aita niisugune komplitseeritud menetlus kuidagi kaasa digilahenduste kasutamisele ja registrite ühildamisele.

Uuring analüüsib, kas ja millises ulatuses võiks kinnitamisprotsess toimuda haldusesiseselt, säilitades samas õigusselguse ja osapoolte kaitse. Võrdleva õigusanalüüsi abil hinnatakse võimalusi kujundada Eesti õiguskeskkonda sobiv alternatiivne mudel, kus notari roll oleks piiratud või asendatud haldusmenetlusega.

Nii ühe kui teise uurimisprobleemi puhul uuritakse ka ajaloolisi lahendusi Eesti Vabariigi esimesest iseseisvusperioodist ning analüüsitakse rahvusvahelisi juhiste (nt FAO „Legal Guide on Land Consolidation“) rakendamisvõimalusi.
Eesmärk on välja töötada õiguslikud ja praktilised lahendused, mis võimaldaksid maakorraldust rakendada maakasutuse tõhustamiseks kiiremini, koordineeritumalt ja väiksema halduskoormusega. Uuring toetab digitaalse maatoimingute platvormi arendamist ning aitab kujundada tulevikukindlat ja otstarbekat maakasutust, mis teeniks nii avalikke kui ka eraisikute huve.

Projektijuht

Triinu Rennu, nooremteadur, [email protected]

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid:
Andra Laurand, külalislektor, Tartu Ülikool
Kalev Saare, kaasprofessor Tartu Ülikool
Marju Luts-Sootak, professor, Tartu Ülikool

Lisainfo saamiseks pöörduge: nooremteadur Triinu Rennu, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte.

Teaduspõhine lähenemine kelmuste ennetamiseks Eestis

Projekti kestus: 2025-2026

Rahastaja: Siseministeerium

Projekti kaasatud riigid ja institutsioonid

Fookussuund: Psühholoogia, kriminoloogia, kriminaalõigus ja -protsess

Projekti eesmärgid:

Kelmused on Eestis kasvav probleem, mille ennetamiseks on vaja teaduspõhist, süsteemset ja koordineeritud lähenemist. Kuigi teadlikkuse tõstmiseks on tehtud pingutusi, on ennetustegevus jäänud seni killustatuks ning sageli puudub tõenduspõhine alus.
Üha keerukamad pettusevormid ja ohvrite haavatavuse mustrite muutumine nõuavad senisest põhjalikumat mõistmist ja sihtrühmapõhiste lahenduste väljatöötamist.
Käesoleva projekti eesmärk on kujundada kelmuste ennetamiseks sobivad lahendused Eestis, mis tuginevad teoreetilistele ja empiirilistele teadmistele kelmustest ning hõlmavad erinevate sektorite ja organisatsioonide süsteemset koostööd. Projekt on jagatud neljaks etapiks.

Projekti lõppeesmärgiks on luua praktiline ja rakendatav kelmuste ennetamise koostöömudel, mis hõlmab õiguskaitse, erasektori ja riigiasutuste koordineeritud tegevust. Uuringu tulemused toetavad Eesti strateegilist suutlikkust vähendada kelmustest põhjustatud kahjusid ja tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet petuskeemidele.

Projektijuht

Anneli Soo, kaasprofessor, [email protected]

Vaata CVd Eesti Teadusinfosüsteemis

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid:

Kristjan Kask, kaasprofessor dotsent, Tallinna Ülikool
Jaan Ginter, emeriitprofessor, Tartu Ülikool
Annegrete Palu, nooremlektor, Tartu Ülikool
Anna Markina, kaasprofessor, Tartu Ülikool
Heidi Reinson, lektor, Tartu Ülikool
Helen Urmann, projektijuht-analüütik, Tartu Ülikool

Lisainfo saamiseks pöörduge: kaasprof Anneli Soo, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte.

Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine

Projekti kestus: 2025-2026

Rahastaja: Siseministeerium

Projekti kaasatud riigid ja institutsioonid

Fookussuund: Psühholoogia, Õigus, Riigiteadused

Projekti eesmärgid

Eestile sobiva radikaliseerumise riskihindamise tööriista loomine (RADI).

Projekti eesmärk on välja töötada Eesti kontekstile kohandatud radikaliseerumise riskihindamise tööriist.
Kavandatava tööriista sihtrühmaks võetakse eeskätt täiskasvanud, kuid arvestades radikaliseerumise suundumusi, tuleb olulist tähelepanu pöörata ka alaealistele, eeldatavasti alates vähemalt 13. eluaastast.

Vastavalt Eesti geograafilisele paiknemisele ja ajaloole on tööriista väljatöötamisel oluline arvestada Venemaa mõjutustegevusega, mida enamik Eesti julgeolekueksperte peavad suurimaks ohuks terrorismi ja vägivaldse äärmusluse valdkonnas.
Plaanis on välja töötada nii eesti- kui ka venekeelne tööriist.
Eesti jaoks sobiliku radikaliseerumise riskihindamise vahendi viimistlemine toimub kahes uuringuetapis.

Esimene etapp koosneb teaduskirjanduse analüüsist, millele tugineb arendusfaasina teine etapp vastavalt esimese etapi tulemustele. Esimese etapi tulemuste alusel otsustatakse, kas teises etapis kohandada juba mõni olemasolev tööriist või välja töötada täiesti uued tööriistad (küsimustik, intervjuu) radikaliseerumise hindamiseks Eestis.

Projektijuht

Anneli Soo, kaasprofessor, [email protected]

Vaata CVd Eesti Teadusinfosüsteemis

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid:

Mari-Liis Mägi, nooremlektor, Tartu Ülikool
Kariina Laas, lektor, Tartu Ülikool
Karin Täht, kaasprofessor, Tartu Ülikool
Kristjan Kask, dotsent, Tallinna Ülikool
Valeri Murnikov, külalisteadur, Tallinna Ülikool
Oksana Belova-Dalton, teadur, Tartu Ülikool
Helen Urmann, projektijuht-analüütik, Tartu Ülikool

Lisainfo saamiseks pöörduge: kaasprof Anneli Soo, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/85d8b982-ae26-4e53-9157-679339f8f87f

Õigusriigi kujunemislugu Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel (SSVOI24532, 5-1/127-2024)

Projekti kestus: 2024-2026

Rahastaja: Eesti Teaduste Akadeemia

Projekti kaasatud riigid ja institutsioonid

Projekti eesmärgid

Projekt keskendub riigi ja õiguse reformimisele Eesti üleminekuperioodil. Konkreetsete õigusreformide kujunemisloo uurimise kõrval analüüsitakse, kuidas mõtestati õigusriigi põhimõtet üleminekuaja alguse õiguskirjanduses ja seadusloome debattides ning käsitluste muutumist ajas. Samuti vaatleb projekt, kuidas kujunesid arusaamad võimude lahususe põhimõttest ja institutsioonidest õiguse kujundajana, milline oli seejuures riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika riigiõiguse aluspõhimõtete kujundajana ja milline oli välisriikide mõju.

Projektijuht

Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprof Merike Ristikivi.

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid

Projektis osalevad TÜ õigusteaduskonnast veel prof Karin Sein, kaasprof Katre Luhamaa, kaasprof Paloma Krõõt Tupay ja doktorant-nooremteadur Triinu Rennu.

Lisainfo saamiseks pöörduge: kaasprof Merike Ristikivi, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte.

Fair MusE projekt. Muusika ökosüsteemi õigluse edendamine platvormide poolt domineeritavas ja pandeemiajärgses Euroopas

Projekti kestus: 01.03.2023–28.02.2026

Rahastaja: Euroopa Komisjon, Euroopa Horisont programm.

Projektijuht: Marta Cantero Gamito, külalisprofessor [email protected]

Fair MusE projekti rahastab Euroopa Komisjoni Euroopa Horisondi programm, projekti tunnus 101095088. Euroopa Komisjoni toetus ei hõlma endas vastutust projekti sisu eest. Sisu eest vastutavad selle autorid. Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Kuidas Fair MusE projekt on seotud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga?

Fair MusE hõlmab Eestit ühe riigina, mida projekti analüüsis käsitletakse.
Projekti eesmärk on identifitseerida, kuidas autoriõiguste direktiivi on rakendatud riiklikul tasandil ja kuidas riigi seadusandlus kajastub muusikaloojate õigustes.

Uurimistöö fookuseks on digitaliseerimine ning selle projekti liikmed on seotud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse programmiga.

Projekti vastutav täitja professor Marta Cantero Gamito ja intellektuaalse omandi õiguse professor Aleksei Kelli uurivad, kuidas regulatsioon aitab kaasa muusikaloojate õiglasele tasustamisele.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad mitmed ülikoolid ja muusikatööstuse partnerid, kes annavad oma panuse kontaktide loomiseks väljaspool akadeemilist keskkonda.

Fair MusE üldeesmärk on edendada õiglust muusika loojate ja sidusrühmade suhtes interdistsiplinaarsest vaatenurgast, mis toob kaasa läbipaistvama, konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma muusikaökosüsteemi Euroopas.

Fair MusE keskendub konkreetselt veebipõhiste platvormide ja nende algoritmide domineerimisele ning uurib:

• ELis esitatud õiguslikke vastuseid;
• muudatusi, mida need platvormid on toonud muusikatööstusele ja professionaalsetele muusikutele; ning
• selliste algoritmide mõju muusikatarbimisele.

Fair MusE:

• pakub interdistsiplinaarset analüüsi õigluse kohta muusikatööstuses, kaasates teadusuuringutesse muusika loojad ja sidusrühmad;
• edendab ja suurendab läbipaistvust seoses muusikatööstuse tavade ja andmekogumise standardiseerimisega Euroopa muusikaökosüsteemis; ning
• hindab riske, mida tekitab COVID 19 poolt esile kutsutud suuremate veebiplatvormide tugevdatud domineerimine, ning teeb poliitikakujundajad, sidusrühmad ja üldsuse teadlikuks sellistest riskidest.

Selleks pakub Fair MusE uuenduslikke, tugevaid ja tulevikukindlaid ühiselt väljatöötatud lahendusi:

• "Music Copyright Infrastructure", andmete jagamise mudelleping, mis suurendab läbipaistvust;
• "Music Data Dashboard", mis sisaldab statistilisi näitajaid Euroopa muusikasektori majandusliku ja ühiskondliku väärtuse kohta;
• "Fairness Score", mis on vahend muusikateenuste ja sotsiaalmeedia hindamiseks õigluse eri aspektidest lähtuvalt; ning
• "White Paper", mis sisaldab poliitilisi soovitusi ELi muusikaökosüsteemi konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja õigluse suurendamiseks.

Meie konsortsium on hoolikalt kavandatud interdistsiplinaarne rühm akadeemilisi ja tööstusharu partnereid, kellel on põhjalikud teadmised õiguse, majanduse, politoloogia ja arvutiteaduse valdkonnas, ning seda toetab nõuandekogu, mis koosneb kõrge kvalifikatsiooniga ja laiaulatuslikult esinduslikust tööstusharu ekspertide rühmast.

Lisainfo saamiseks pöörduge: Marta Cantero Gamito, [email protected]

Vaata ka projekti veebilehte.