Teadusprojektid õigusteaduskonnas

Eesti Teaduste Akadeemia

Õigusriigi kujunemislugu Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel (SSVOI24532, 5-1/127-2024)

Projekti kestus: 2024-2026

Rahastaja: Eesti Teaduste Akadeemia

Projekti kaasatud riigid ja institutsioonid

Projekti eesmärgid

Projekt keskendub riigi ja õiguse reformimisele Eesti üleminekuperioodil. Konkreetsete õigusreformide kujunemisloo uurimise kõrval analüüsitakse, kuidas mõtestati õigusriigi põhimõtet üleminekuaja alguse õiguskirjanduses ja seadusloome debattides ning käsitluste muutumist ajas. Samuti vaatleb projekt, kuidas kujunesid arusaamad võimude lahususe põhimõttest ja institutsioonidest õiguse kujundajana, milline oli seejuures riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtupraktika riigiõiguse aluspõhimõtete kujundajana ja milline oli välisriikide mõju. 

Projektijuht

Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprof Merike Ristikivi. 

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid

Projektis osalevad TÜ õigusteaduskonnast veel prof Karin Sein, kaasprof Katre Luhamaa, kaasprof Paloma Krõõt Tupay ja doktorant-nooremteadur Triinu Rennu.

Tarbijate kaitse kuritarvituste eest võlgade sissenõudmisel: Balti riikide ja Saksamaa õppetunnid

Tarbijate kaitse kuritarvituste eest võlgade sissenõudmisel: Balti riikide ja Saksamaa õppetunnid

Projekti kestus: 01.06.2024-15.11.2024

Rahastaja: Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Projekti kaasatud riigid ja institutsioonid

1. Eesti, Tartu Ülikool

2. Läti, Läti Ülikool

3. Leedu, Vilniuse Ülikool

4. Saksamaa, Oldenburgi Ülikool

Projekti eesmärgid

Inkassofirmade lubamatud võtted võlgade sissenõudmisel on Balti riikide tarbijate jaoks üks kõige murettekitavamaid probleeme. 
Inkassofirmade tegevuse õiguslik reguleerimine on seni olnud väga piiratud ning diskussioon regulatiivsete valikute üle on Balti riikides alles alanud. 

Projektis osalejad koguvad teadmist võlgade sissenõudmise praktikate kohta Saksamaal ja Baltikumis ning arutlevad nendes riikides olemasolevate (või puuduvate) lahenduste üle
Muuhulgas analüüsitakse, kuidas saab kasutada tarbijate kaitseks ebaausate kauplemisvõtete ja andmekaitse regulatsiooni.

Projekti raames toimub 19.09.2024 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna õppehoones seminar. Seminari töökeeleks on inglise keel. 

Lisainfo seminari kohta on siin.

Projektijuht

Prof Karin Sein, Professor, Tartu Ülikool

Projekti liikmed, esinejad ja aruannete autorid

Peter Rott, Professor, Oldenburgi Ülikool

Vadims Mantrovs, Kaasprofessor, Läti Ülikool

Laurynas Didžiulis, Kaasprofessor, Vilniuse Ülikool

Muusika ökosüsteemi õigluse edendamine platvormide poolt domineeritavas ja pandeemiajärgses Euroopas

 

Projekti kestus: 01.03.2023–28.02.2026

Rahastaja: Euroopa Komisjon, Euroopa Horisont programm

Projektijuht: Marta Cantero Gamito, külalisprofessor marta.cantero.gamito@ut.ee

Fair MusE projekti rahastab Euroopa Komisjoni Euroopa Horisondi programm, projekti tunnus 101095088. Euroopa Komisjoni toetus ei hõlma endas vastutust projekti sisu eest. Sisu eest vastutavad selle autorid. Komisjon ei vastuta selles sisalduva teabe mis tahes kasutamise eest.

Kuidas Fair MusE projekt on seotud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnaga?

Fair MusE hõlmab Eestit ühe riigina, mida projekti analüüsis käsitletakse. 
Projekti eesmärk on identifitseerida, kuidas autoriõiguste direktiivi on rakendatud riiklikul tasandil ja kuidas riigi seadusandlus kajastub muusikaloojate õigustes.

Uurimistöö fookuseks on digitaliseerimine ning selle projekti liikmed on seotud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse programmiga.

Projekti vastutav täitja professor Marta Cantero Gamito ja intellektuaalse omandi õiguse professor Aleksei Kelli uurivad, kuidas regulatsioon aitab kaasa muusikaloojate õiglasele tasustamisele.

Projekti konsortsiumisse kuuluvad mitmed ülikoolid ja muusikatööstuse partnerid, kes annavad oma panuse kontaktide loomiseks väljaspool akadeemilist keskkonda.

Fair MusE üldeesmärk on edendada õiglust muusika loojate ja sidusrühmade suhtes interdistsiplinaarsest vaatenurgast, mis toob kaasa läbipaistvama, konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma muusikaökosüsteemi Euroopas.

Fair MusE keskendub konkreetselt veebipõhiste platvormide ja nende algoritmide domineerimisele ning uurib:

  • ELis esitatud õiguslikke vastuseid;
  • muudatusi, mida need platvormid on toonud muusikatööstusele ja professionaalsetele muusikutele; ning
  • selliste algoritmide mõju muusikatarbimisele.

Fair MusE:

  • pakub interdistsiplinaarset analüüsi õigluse kohta muusikatööstuses, kaasates teadusuuringutesse muusika loojad ja sidusrühmad;
  • edendab ja suurendab läbipaistvust seoses muusikatööstuse tavade ja andmekogumise standardiseerimisega Euroopa muusikaökosüsteemis; ning
  • hindab riske, mida tekitab COVID 19 poolt esile kutsutud suuremate veebiplatvormide tugevdatud domineerimine, ning teeb poliitikakujundajad, sidusrühmad ja üldsuse teadlikuks sellistest riskidest.

Selleks pakub Fair MusE uuenduslikke, tugevaid ja tulevikukindlaid ühiselt väljatöötatud lahendusi:

  • "Music Copyright Infrastructure", andmete jagamise mudelleping, mis suurendab läbipaistvust;
  • "Music Data Dashboard", mis sisaldab statistilisi näitajaid Euroopa muusikasektori majandusliku ja ühiskondliku väärtuse kohta;
  • "Fairness Score", mis on vahend muusikateenuste ja sotsiaalmeedia hindamiseks õigluse eri aspektidest lähtuvalt; ning
  • "White Paper", mis sisaldab poliitilisi soovitusi ELi muusikaökosüsteemi konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse, läbipaistvuse ja õigluse suurendamiseks.

Meie konsortsium on hoolikalt kavandatud interdistsiplinaarne rühm akadeemilisi ja tööstusharu partnereid, kellel on põhjalikud teadmised õiguse, majanduse, politoloogia ja arvutiteaduse valdkonnas, ning seda toetab nõuandekogu, mis koosneb kõrge kvalifikatsiooniga ja laiaulatuslikult esinduslikust tööstusharu ekspertide rühmast.

Lisainfo saamiseks pöörduge: Marta Cantero Gamito, marta.cantero.gamito@ut.ee

Vaata ka projekti veebilehte.


iProcureNet: Innovatsioon siseturvalisuse arendamise Euroopa hankijate koostöövõrgustiku loomise teel

 

Projekti kestus: 2019-2024

Rahastaja: Horisont 2020. Euroopa Komisjon

Projekti kirjeldus ja eesmärgid:

iProcureNet projekti eesmärk on rajada siseturvalisusega seonduvate riigihangete teostamisele keskenduvate EL organisatsioonide võrgustik. Võrgustik toimib koostöös riigihankevaldkonna ekspertide kogukonnaga, võimaldades hankijatevahelist koostööd ja dialoogi. Omakorda võimaldab see i) riigihangete suundumuste kooskõlastatud jagamist ja analüüsi, ii) tehnilistes, õiguslikes ja finantsilistes aspektides ühtsete standardiseeritud protokollide väljatöötamist ning iii) ühishangete aluste väljatöötamist siseturvalisuse valdkonnas nii innovatiivsete ja uute soetuste kui uurimisteenuste ja valmistoodete hankimiseks. iProcureNet töötab välja nn iProcureNet tööriistakasti, mis sisaldab üldist metodoloogiat, juhendeid ja teavet riigihangete praeguse praktika kohta Euroopas ning kujundab selged alused toimivate piiriüleste hankijarühmade loomiseks. iProcureNet'i lõppeesmärk on luua tulevase koostöö alustalad, mis seisnevad ühiste hanketegevuste tulevaste investeeringute plaanis, ning kujundada innovatsiooni soosiva hankimise detailsed strateegiad.

Projektijuht: 
Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna prof Mari Ann Simovart.
Lisainfo saamiseks pöörduge mariann.simovart@ut.ee
Vaata ka projekti veebilehte: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/50530d88-0638-4b0b-831a-7a91e1836656


Riigihaldus vs riigihange: „teha ise või sisse osta“ otsuse õiguslikud küljed

 

Projekti kestus: 2022 - 2025

Rahastaja: SA Eesti Teadusagentuur (PRG1449).

Personaalne uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendusprojekti rahastamiseks eraldatav toetus.

Projekti kirjeldus ja eesmärgid:

Ühiskonna ees lasuvate ülesannete täitmiseks vajab avalik sektor piisavalt ressursse ja vahendeid. Eriti aktuaalne on vajalike soetuste kiire ja adekvaatne tegemine kriisiolukordades.
 
Varude ja ressursside hankimise, tarvilike rajatiste ehitamise või teenuste kujundamise eel satub avalik sektor aeg-ajalt silmitsi valikuga, kas saavutada tarvilik ise või osta sisse turul tegutsevatelt ettevõtjatelt.

Ühest küljest võimaldab sõltumatu halduse põhimõte avalikul sektoril valida, kas rahuldada materiaalseid vajadusi oma vahenditega, haldusesiseses koostöös või minnes võistlevas riigihankemenetluses turule.
Teisest küljest piirab seda valikuvabadust fundamentaalsel tasandil ELTL konkurentsi põhimõte.

Hoolimata kasvavast kohtupraktikast ja õiguslikust regulatsioonist tundub nende vastandlike eesmärkide ühildamine olevat üha keerukam ja ebakindlus asjakohaste õiguslike kaalutluste osas aina suurem.
See omakorda võib kahjustada avaliku halduse tõhusust ja säästlikkust.

 
Teadusprojekti käigus analüüsime millised õiguslikud reeglid ja piirangud sellise otsuse langetamist puudutavad:
 
  • Milliseid suuniseid annab selles osas EL ja Eesti kohtupraktika?
  • Kuidas tagada, et otsustusprotsess juhinduks asjakohastest õiguslikest kaalutlustest?
  • Milline hoolsuskohustus lasub otsustajal?
  • Millistest õiguslikest kaalutlustest võiksid juhinduda poliitikakujundajad ja seadusandjad?
  • Leides vastused nendele küsimustele loome õigusselgust "teha ise või sisse osta" valiku vabaduse osas ning saame anda sellekohaseid suuniseid nii avaliku sektori hankijatele, poliitika kujundajatele kui seadusandjaile.

Projekti eesmärk on luua õigusselgust „teha ise või sisse osta“ valiku vabaduse osas ning anda sellekohaseid suuniseid nii avaliku sektori hankijatele, poliitika kujundajatele kui seadusandjaile.

Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprofessor Mari Ann Simovart. Lisaks osalevad projektis kaasprofessor Carri Ginter, riigikohtunik ja kaasprofessor Ivo Pilving ja vastne doktoritöö kaitsja Kadri Härginen.
Projekti on kaasatud ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorandid.

Lisainfo saamiseks pöörduge mariann.simovart@ut.ee
Mari Ann Simovart
Avaliku õiguse osakond
Tallinna osakond
majandusõiguse professor
+372 627 1886
Mari Ann Simovart
Avaliku õiguse osakond
Tallinna osakond
majandusõiguse professor
+372 627 1886

Lõppenud projektid

Lisame siia peagi uut infot lõppevate ja lõppenud projektide kohta.

Projekti nimi: Õigusriigi taastamine: riigi- ja haldusõiguse ning kohtusüsteemi reformimine Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel (SSVOI21349)

Projekti kestus: 2021-2023

Rahastaja: Eesti Teaduste Akadeemia

Projekti eesmärgid

Eesti Vabariigi taastamine 1991. aastal tõi kaasa riigi ja õiguselu ulatusliku reformimise. Nõukogude perioodi järel pöörati pilk taas lääneliku õiguskultuuri printsiipide poole ning Euroopa ja muu maailma kontekstis viidi erakordselt lühikese ajaga läbi väga tõhusad ja põhimõttelised õigusreformid. Reformiseaduste peamine siht oli muuta mitte ainult üksikute eluvaldkondade korraldust, vaid mõjutada kogu ühiskonda ning taastada õigusriigile omased väärtused ja traditsioonid. Projekti keskendub küsimustele, kas ja milline on olnud põhiseaduse roll ja väärtus taasiseseisvumise järgselt, milline oli õigusriigi mõiste sisustamine Eesti üleminekuajal, kuidas mõisteti õigusriigi põhimõtet õiguskirjanduses ning seadusandlikes debattides, millised olid institutsionaalsed ja õiguslikud väljakutsed.

Projektijuht

Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprof Merike Ristikivi
Lisainfo saamiseks pöörduge: merike.ristikivi@ut.ee

Vaata ka projekti veebilehte: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c46b01f2-5611-4b98-a93b-d2abd84c22db

UproEU – Noorte talentide kaasamine Euroopa Liidu õiguse igakülgse mõistmise edendamiseks (2019-2022)

Loe projekti kohta lähemalt siit.

Rahastaja: Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Carri Ginter


I.N.T.I.T – Integreeritud traumateadlik teraapia lastest vägivallaohvritele (2020-2022)

Loe projekti kohta lähemalt siit.

Rahastaja: Euroopa Liidu õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm. Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Anna Markina


Projekti nimi: Aastatel 1992-2002 Justiitsministeeriumis toimunud seadusandluse, kohtusüsteemi ja kohtulike registrite reformi jäädvustamine ja teaduslik analüüs (SSVOI20043)

Projekti kestus: 2020-2022

Rahastaja: Justiitsministeerium

Projekti eesmärgid

Projekti eesmärgiks on Tartu Ülikooli ja Justtiitsministeeriumi koostöö aastatel 1992-2002 Eesti Justiitsministeeriumis toimunud seadusandluse, kohtusüsteemi ja kohtulike registrite reformi jäädvustamisel ja teadusliku analüüsi koostamisel ning eestikeelse monograafiana trükkimine ning välja andmine.

Projektijuht

Projekti vastutav täitja on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaasprof Merike Ristikivi
Lisainfo saamiseks pöörduge: merike.ristikivi@ut.ee

Vaata ka projekti veebilehte: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/f656e8fb-9641-4e27-a23a-c3adba1676c8

Tarbijate õiguste kaitse digitaalses ühisturus – lepinguõiguslikud aspektid (2018-2021)

Loe projekti kohta lähemalt siit.

Rahastaja: PUT rühmagrant. ETAG

Vastutav täitja: Karin Sein

 

SeRV – Kuriteoohvrite õigused ja neile mõeldud teenused (2019-2021)

Loe projekti kohta lähemalt siit.

Rahastaja: Euroopa Liidu Justiitsprogramm

Vastutav täitja: Anna Markina

Suveräänsus ja õigus reguleerida (2017-2020)

Loe projekti kohta lähemalt siit.

Rahastaja: Horisont 2020. Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Hent-Raul Kalmo

 

FLOW – ebaseaduslikud raha- ja inimkaubanduse ohvrite vood: keeruliste probleemide avastamine (2018-2020)

Rahastaja: Internal Security Fund – Police. Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Anna Markina

PROMISE – Edendades noorte ühiskondlikku kaasatust: "konfliktsete" noorte võimalused ja väljakutsed Euroopas (2016-2019)

PROMISE on 10 Euroopa riigi koostööprojekt,  kus uuriti noorte kogemusi, väärtusi ja hoiakuid, et jõuda noorte sotsiaalse kaasamise võimaluste ja takistuste tuumani. Tutvu uuringu tulemustega ja poliitikasoovitustega siin ja loe uuringu tulemusi tutvustavat artiklit Novaatoris.

Rahastaja: Horisont 2020. Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Anna Markina

 

Läänemere avamere integreeritud tuuleenergia võrgustiku arendamine (2016-2019)

Projekti peamiseks eesmärgiks oli Balti avamere tuuleparkidega integreeritud elektrivõrgu kontseptsiooni väljatöötamine, mis suurendab Balti energiaturgude ühenduvust ja aitab kaasa avamere tuulepargi kasutuselevõtule. Projekti konsortsium hõlmas 14 partnerasutust kõigist Läänemere piirkonna riikidest. Tutvu projekti tulemustega siin.

Rahastaja: Interreg Baltic Sea Region. Euroopa Komisjon

Vastutav täitja: Hannes Veinla

 

Inimõiguste ja nende diskursuse areng Vene Föderatsioonis ning selle koostoime inimõigustega Euroopas ja maailmas (2014-2019)

Projekti peamine eesmärk oli koostada kriitiline ja holistlik ülevaade inimõiguste ja selle diskursuse arengust kaasaja Venemaal ja analüüsida selle koostoimet inimõiguste debattide ja standarditega Euroopas ning mujal. 

Rahastaja: IUT. ETAG

Vastutav täitja: Lauri Mälksoo

Tööstusomandi kaitse ja kasutamine Eestis: majanduslik ja õiguslik perspektiiv (2017-2018)

Uuring keskendus intellektuaalsele omandile (eelkõige tööstusomandile) Eesti majanduse kontekstis. Tutvu uuringu lõpparuandega.

Rahastaja: RITA4. ETAG

Vastutav täitja: Aleksei Kelli

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!