Karistusõiguse Jutla

29. mail kuni 2. juunil kell 14.15-17.45 (st iga päev 4 akadeemilist tundi) annab Patrick J. McKinley, pensioneerunud ringkonnaprokurör Santa Barbarast, Tartus (ilma veebiülekandeta) kursust "The US Criminal Law and Procedure". Üliõpilased saavad kursust võtta 3EAP eest, ülejäänud huvilised aga täiendõppe raames. Täpsem info registreerumise kohta avaldatakse peagi.

___

5. mail kell 10.00-11.30 kõneles Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind tahtluse tuvastamise problemaatikast elu- ja tervisevastaste süütegude kontekstis.

Vaata esitlust

Teise inimese surma tahtliku põhjustamise ehk tapmise eest näeb karistusseadustik (KarS § 113 lg 1) ette kuus kuni viisteist aastat vangistust. Kui surm põhjustati ettevaatamatusest, on karistus hulga kergem: kuni kolm aastat vangistust (KarS § 117 lg 1). Nende kahe äärmuse vahele jääb veel raske tervisekahjustuse tekitamine, mille eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega (KarS § 118 lg 1). Põhjus, miks surma põhjustamise kontekstis rääkida ka raske tervisekahjustuse tekitamisest, annab tõik, et nende tagajärgede loetelus, mis teevad tervisekahjustusest raske tervisekahjustuse, on nimetatud nii ohtu elule (KarS § 118 lg 1 p 1) kui ka surma (KarS § 118 lg 1 p 7).

Teo kvalifitseerimine ja karistuse raskus sõltub suuresti sellest, kas teo toimepannu tegutses tahtlikult või ettevaatamatusest või ka … millegi suhtes tahtlikult, millegi suhtes aga ettevaatamatusest. Kuriteo kvalifikatsiooni üle otsustamise muudab keerulisemaks tõsiasi, et järeldusi tahtluse või ettevaatamatuse kohta saab suuresti teha nn välise teopildi alusel. Mis on kohtupraktika ja õiguskirjanduse järgi need kriteeriumid, millest sõltub kuriteo kvalifitseerimine ühe või teise sätte järgi, ning kas kehtiva õiguse süsteem on loogiline ja vajalik, tuleb juttu maikuu Karistusõiguse Jutlas.

___

24. aprillil kell 10.00 toimub Zoomis Karistusõiguse Jutla teemal "Erasektori korruptsioon ning kannatanu võimalused oma õiguste kaitseks".

Külaliseks on vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen partner ja büroo majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas.

Arutlusele tulevad küsimused, mida erasektori korruptsioon tähendab ning millised on kannatanu võimalused kriminaalmenetluses oma õiguste tagamiseks ning kas menetlusseadustik pakub selleks piisavalt kaitset kannatanule.
Ootame kõiki huvilisi kuulama, küsima, kaasa arutlema.

___

6. aprillil kell 12.00-14.00 toimus Zoomis arutelu ajakirjandusvabaduse üle kriminaalmenetluses Riigikohtu 31. jaanuari 2023  otsuse 1-22-1949 valguses. Arutelus osalesid Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Lextal Advokaadibüroo vandeadvokaat Oliver Nääs ja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, arutelu juhib Tartu maakohtu kohtunik Ingrid Kullerkann.

___

Reede, 20. jaanuar kell 11.00. Konverents "Juristilt eksperdile, eksperdilt juristile. Ekspertiiside tulevik"

Konverents korraldati koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, et üheskoos arutada, kuhu on arenenud eriteadmiste kasutamine süüteomenetluses ja kuhu see areneb edaspidi.

Konverentsi esimeses pooles arutati, kas eksperdi roll on menetluses muutunud ja millised on uued väljakutsed nii ekspertidele kui ka juristidele. Paneeli juhtis karistusõiguse külalislektor ja Pärnu maakohtu kohtunik Tambet Grauberg. Paneelis osalesid EKEI arenduse asedirektor Marika Väli, Pärnu maakohtu kohtunik Liisa Nuut ning juhtivprokurör Saskia Kask.

Konverentsi teises pooles arutleti, kuidas on tagatud arvamuse kontrollitavus kohtumenetluses. Paneeli juhtis kriminaalprotsessi lektor ja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur. Paneelis osalesid EKEI asedirektor Gunnar Tasa, Harju maakohtu kohtunik Elina Elkind ja vandeadvokaat Jaanus Tehver.

Reede, 16. detsember kell 14.00. Christoffer Wong – „The sexual offences of ‘rape’ in Sweden after 2018“

NB! Jutla in English

Christoffer Wong, Faculty of Law, Lund University

The seminar starts with a presentation and is followed by discussions. The presentation will deal with the transition in 2018 from the ‘use of force’ to the’ non-voluntary nature of the sexual intercourse’ as the central defining feature of the crime of ‘rape’, as well as the new offence of ‘negligent rape’. The seminar will also address the concerns that defendants’ rights have been weakened in the aftermath of the law reform in 2018, reflected by an increase in the conviction rate for rape. The presentation will be also incorporate the changes made to the rape provisions in 2022.

Reede, 9. detsember kell 9.45 ja 11.45. Zoomi vahendusel toimub kaks kohtumist, kus arutatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimatiste lahendite üle.

Kell 9.45-11.20 kõneleb riigikohtunik Velmar Brett näiteks Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahekorrast ning enese või enda lähedase mittesüüstamise privileegist läbiotsimisel, samuti sellest, kui kaua võib kedagi kinni pidada.

Kell 11.45-13.15 räägib karistusõiguse nooremlektor ja kriminaalkolleegiumi nõunik Mario Truu muu hulgas inimkaubanduse mõistest, tahtluse tuvastamisest ja seda eriti raskete tagajärgedega liiklusjuhtumitel, lisaks ka hädakaitsest ning piiratud süüdivusest ja keelueksimusest.

Reede, 4. november kell 14.00. Jürgen Rakaselg, Kristin Hollo – „Erikoolid ja KLAT. Suletud lasteasutuste arengulugu Harku kolooniast Maarjamaa Hariduskolleegiumini“

Vaatame põgusalt sisse ebasobivalt või kahjustavalt käituvate lastega tegelenud asutustesse esimesest vabariigist alates ning püüame joonistada välja aegrea, mis on meid toonud kinnise lasteasutuse teenuse loomiseni.Erikoolide arengulugu tutvustab Jürgen Rakaselg - eripedagoog ja haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht.

KLATi ehk kinnise lasteasutuse teenuse sisu tutvustab Kristin Hollo (mag jur) - Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor.

Reede, 6. mai kell 10.00. Norman Aas - "Erasektori korruptsioon"
 
Arutlusele tulevad küsimused, mida erasektori korruptsioon tähendab ning miks see on oluline teema nii õiguslikus kui majanduslikus plaanis. Keskendume sellele, milliseid kuritegusid erasektori korruptsioon hõlmab, kuidas neid ennetada ja ning millised väljakutseid kätkevad vastavad kohtumenetlused. Kõneles Norman Aas, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen partner ja büroo majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht.

Reede, 22. aprill kell 10.00. Gunnar Tasa, Marika Väli - "Kohtueksperdilt juristile"

Gunnar Tasa, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektor ja pikaaegne DNA ekspert mõtiskleb, mida on ja mida ei ole ekspertiisil õigusemõistmisele pakkuda ning pakub oma visiooni sellest, millised on ekspertiisivaldkonna tulevikusuundumused.
 
Marika Väli, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse asedirektor, elukutselt kohtuarst arutab teemal, miks jurist vajab ekspertiisialaseid teadmisi teaduslikult põhjendatud ekspertarvamusest arusaamiseks ja toob välja ekspertide nägemuse terminitest ekspert/kohtuekspert/asjatundja. Kas alati ikka on vajalik määrata ekspertiis?

Jutlate sari

Sõda Ukrainas: karistusõiguse roll

Neljapäev, 17. märts kell 10.00 Andres Parmas, Kerli Veski - "Liiga ilus, et olla tõsi? Kas kriminaalvastutus sõja vallapäästmise eest, inimõiguste ränkade rikkumiste ja sõjakuritegude eest on pelgalt unistus?"

Riigi peaprokurör ja TÜ õigusteaduskonna õppejõud Andres Parmas koos Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektori Kerli Veskiga lahkavad Ukraina vastase sõjaga teravalt rambivalgusse tõusnud küsimusi sellest, milleks on sõjas vaja reegleid, mis on rahvusvahelised kuriteod, kes (ja kas ka päriselt) selliste kuritegude toimepanemise eest vastutavad ning kuidas seda vastutust on võimalik kohaldada.

Neljapäev, 24. märts kell 10.00. Urmas Umbleja - "Kas julgeolekut on võimalik tagada karistusõigusega?"

Ukraina sõja valguses on tähelepanu saanud hübriidsõda, propaganda, mõjutustegevus. Loengus arutleme julgeolekuteoreetilises ja praktilises vaates Venemaa poolt Ukraina ründamiseks kasutatud meetodite üle ning püüame leida vastuse küsimusele, kas ja kuidas on Eesti karistusõigus ja kriminaalmenetlus Ukraina sõja valguses valmis julgeolekuohtudele vastu seismiseks. Kõneles Kaitsepolitseiameti büroo juht Urmas Umbleja.

Reede, 25. märts kell 10.00 Markus Kärner - "Euroopa Liidu ja Eesti karistusõigus Venemaa agressiooni valguses"

Euroopa Liidus arutatakse pädevuse laiendamise osas vaenukõne ja vaenukuritegude osas. Pikalt Eestis tabuteemana käsitatud vaenukõne on Venemaa agressiooni valguses saanud uue tähenduse. Kas EL karistusõigusel on roll ka liikmesriikide julgeoleku tagamisel? Kas Euroopa Kohtu kitsendused julgeoleku eesmärgil sideandmete säilitamiseks väärivad uues julgeolekuolukorras ümber vaatamist?
 
Samuti on Venemaa agressiooniga tõusetunud küsimusi sellest, kas Eesti karistusõigus võimaldab (või peaks võimaldama) reageerida sellele, kui keegi soovib emmale-kummale poole rindejoont sõdima minna? Arutleme de lege lata et ferenda. Kõneles Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.

Reede, 18. veebruar kell 10.00. Mari-Liis Mägi ja Kristel Floren - "Riskihindamine karistusõiguses"

Karistusõigusega tegelevate juristide huvisfääris on küsimus, kas juba kord kuriteo toime pannud isik seda uuesti teeb. Seda küsimust küsitakse nii karistuse mõistmisel kui ka hiljem, juba osaliselt kantud vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel. Samuti omab see küsimus tähendust isiku süüdimatuse korral psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel. Tegemist on interdistsiplinaarse küsimusega, st juristist otsustajale tulevad appi psühholoogiaalased teadmised ja selliste teadmiste esitajatest eksperdid. Jutlas kõnelesid Mari-Liis Mägi (atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog, riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühholoogia alal, kohtupsühholoogia vastutav õppejõud TÜ psühholoogia instituudis) ning Kristel Floren (Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunik).
 

Neljapäev, 20. jaanuar kell 10.00. "Enne ja pärast: alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform 2018"

Jutlas käsitletakse, kuidas toimus alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform, kuidas noorte õigusrikkujatega tegelevad ametnikud reformi näevad ning millised on olnud reformi positiivsed tagajärjed ja kitsaskohad. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Anna Markina, Jaan Ginter ja Katre Luhamaa annavad ülevaate tehtud uuringust. Seejärel peab prokurör Annika Vanatoa elust enesest võetud näidete põhjal loengu sellest, kuidas alaealiste erikohtlemise praktika reformi tulemusena muutus.

Reede, 10. detsember kell 10.00. Oliver Nääs - „Efektiivse kaitseõiguse teostamisest praktikas“

EIÕK ja PS tagavad kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguse kaitsjale ja efektiivsele kaitsele. Tegemist on ausa menetluse ühe olulisema nurgakiviga. Samas ei ole siseriiklik seadusandlus ja menetluspraktika aga alati sellised, mis võimaldavad kaitset efektiivselt teostada. Ettekandes käsitletakse efektiivse kaitseõiguse teostamise praktilisi probleeme nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses.

Reede, 3. detsember kell 10.00. Peeter Roosma - „Millest kõneleb Euroopa Inimõiguste Kohus?“

Ettekanne käsitleb sissejuhatavalt uuemaid üldiseid arenguid EIKs; põhiosas tutvustatakse viimaste aastate karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega seonduvat praktikat - seda eelkõige Eesti suhtes tehtud lahendite ning suurkoja lahendite pinnalt, lisades ka huvitavamaid palu kodade jurisprudentsist.

Neljapäev, 14. oktoober kell 10.00. Inna Ombler - „Eesti Vabariigi vastaste ja riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisega seotud süütegude menetlemise praktika“

Jutuks tulevad KarS 15. ptk 2. jaos kirjeldatud Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteod, sh seminaris antakse ülevaate sellest, millisesse riigivastasesse tegevusse ning kuidas on seni Eestis  karistusõiguslikult sekkutud, sh süüdimõistmiste statistikast. Seminaris räägitakse sellest, milliste väljakutsetega  tuleb arvestada riigi julgeolekut ohustavate kuritegude menetlemisel. Samuti kõneletakse riigisaladuse- ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumisega seotud kuritegudest ning salateavet puudutavate kriminaalmenetluste praktilistest probleemidest.

Teisipäev, 1. juuni kell 14.00. Talis Bachmann - „Noppeid õigusrelevantsetest psühholoogiaartiklitest 2020-2021: ütluste usaldusväärsuse aspekt“
 
Ettekandes tulevad vaatluse alla värskete uurimuste tulemused laiast maailmast. Käsitleme mälupõhiste ütluste usaldusväärsust, isiku sisendatavust ja valetamist.

Neljapäev, 20. mai kell 10.00. Velmar Brett - "Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest?"

• Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest? 
• Oportuniteediga (KrMS § 202) lõpetamise tähendus isikule 
• Istungite avalikkuse piiramine 
• Kriminaalasja materjalidega tutvumine 
• Teiste Euroopa Liidu riikide kohtuotsuste arvestamine kohtuotsuse tegemisel 
• Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamine 
• Reformatio in peius põhimõtte arvestamisest kohtupraktikas 
• Lahendid, milles Riigikohus on küsinud ja saanud Euroopa Kohtult eelotsused

Reede, 14. mai kell 10.00. Mario Truu - „Riigikohtu praktika karistusõiguses“

Riigikohtu panust Eesti karistusõiguse kujundamisel on raske üle hinnata. Võib isegi öelda, et kriminaalkolleegiumi seisukohad kipuvad päris kiiresti saama suisa dogmadeks (ükskõik kas jagada neid või mitte). Seepärast peaks iga karistus- ja kriminaalmenetlusõigusest huvitunu olema nendega kursis. Seminarides kõneletakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimase aasta praktikast materiaal- ja menetlusõiguses. Juttu tuleb muu hulgas sellest, miks ühel või teisel juhul otsustati just nii ja milliseid suundumusi võib täheldada. Näiteks saavad vastuse järgmised küsimused: Millal liialdab politseinik võimuga? Millal võib kellegi kaitseks sõita teisele autoga otsa? Mida tähendab narkokäitlejate suure varalise kasu saamise eesmärk?  Mida arvata sellest, kui kinnipeetav lubab vanglavalvurile pudrukausi pähe kinni lüüa? Miks ei ole võimalik omistada kellelegi jalaluumurdu, kui see on põhjustatud rusikahoobiga näkku?

Reede, 7. mai kell 14.00. Kaie Rosin - „Euroopa Liidu karistusõigus“

Seminaril tuleb juttu sellest, kuidas Euroopa Liidu õigus liikmesriikide karistusõigust lähendab. Seminaril keskendutakse materiaalõigusele.

Reede, 9. aprill kell 10.00. Silvia Kaugia - „Lähisuhtevägivald: tuntud või tundmatu?“

Ettekandes võetakse tähelepanu alla küsimused, millele võib esmapilgul tunduda lihtne vastata: kas naistevastane vägivald on probleem?; kas vägivald on alati äratuntav?; millised on perevägivalla intervallid ja vigastuste iseloom ohvritel?; kas ja kui karmilt tuleb vägivallatsejat karistada? Ettekandja tähelepanekud põhinevad läbiviidud sotsioloogilistel uurimustel.

Reede, 5. märts kell 14.00. Markus Kärner - "Kuidas sünnib EL õigusakt?"
 
Euroopa Liidu õigus mõjutab Eesti õigust, sealjuures kriminaalõigust, üha enam ja enam. Sageli ei pruugi õiguse kohaldaja isegi tajuda, et ta kohaldab Euroopa Liidu õigust. Näiteks kohaldatakse kriminaalmenetluses Euroopa Liidu õigust, kui isikule ei tagata tõlget mõnest menetlusdokumendist, talle ei näidata vahistamisel tõendeid, kahtlusi ei tõlgendata tema kasuks, ta mõistetakse süüdi rahapesus jpm. Kriminaalmenetlust, kus Euroopa Liidu õigust üldse ei kohaldata, sisuliselt ei olegi. Seega tuleb riigisisese õiguse kõrvale nii mõnigi kord tuleb kõrvale võtta ka Euroopa Liidu õigusakt ning võib-olla küsida isegi selle tõlgendamise kohta eelotsust. Seetõttu ongi paslik küsida, et „kuidas saab moos kommi sisse“ ehk kuidas näeb välja Euroopa Liidu direktiivi või määruse koostamine alustades õigusakti eelnõust, lõpetades triloogide ja viimaste komade paika panemisega. Milline on seal Eesti roll? Kas meie hääl loeb? Kuidas näevad välja läbirääkimised? Mida tähendab constructive ambiguity? Märksõnadeks on seejuures kompromiss, kompromiss ja kompromiss.   

Reede, 5. veebruar kell 10.00. Anna Markina - “Taastavast õigusest”

Viimastel aastatel räägitakse Eestis palju taastavast õigusest kui karistava mõtteviisi alternatiivist. 2018. a suurendati alaealiste erikohtlemise reformi tulemusena oluliselt taastava õiguse põhimõtete rakendamist alaealiste õigusrikkumistele reageerimisel. Lepitusmenetluse näol on võimalik taastava õiguse põhimõtteid kriminaalmenetluses rakendada alates 2007. aasta veebruarist. 2020. aastal laiendati taastava õiguse rakendamise võimalusi, luues Eestis taastava õiguse vabatahtlike vahendajate võrgustik. Vabatahtlik konfliktivahendaja on neutraalne abistaja, kes aitab asjaosalistel turvaliselt protsessis osaleda.