Karistusõiguse Jutla

25. oktoobril 2024 kell 10.00 – 12.00 toimunud Karistusõiguse Jutla teemaks oli kriminaalmenetluse digitaliseerumine ja selle mõju kaitseõiguse teostamisele. Jutlast võtsid osa:  õppejõud Jaan Ginter, kohtunikud Mairi Heinsalu, Sandra-Kristin Kärner, Marek Vahing; advokaadid Jaanus Tehver ja Sander Potisepp; prokurör Priit Heinsoo. 

Jutlast võttis osa 125! kuulajat! Aitäh publikule! 

31. mail 2024 kell 10.00 - 12.00 Karistusõiguse Jutlas: Dr. Fionnuala Brennan - Taastav lähenemisviis Iiri vanglatöös

Iiri vanglateenistusse tööle asumisel läbivad vanglaametnikud kohustusliku kaheaastase koolitusprogrammi. See programm on ühiselt välja töötatud ja korraldatud South East Technological University ja Iiri vanglateenistuse poolt. Alates 2018. aastast on teenistusse astunud ja programmi lõpetanud üle 800 üliõpilase, mis annab võimaluse mõjutada muutusi organisatsioonis. Dr. Brennan tutvustab reflektiivseid ja taastavaid aluseid ja meetodeid programmi sisus, läbiviimises ja hindamises, et aidata kaasa Iiri vanglateenistuse missioonile "pakkuda vangidele turvalist ja turvalist kinnipidamist, väärikat hooldust ja rehabilitatsiooni turvalisemate kogukondade jaoks".

Dr. Fionnuala Brennan külastab Tartu Ülikooli Erasmus+ stipendiaadina South East Technological University Ireland'ist, kus ta on humanitaarteaduste valdkonna õppejõud.  Ta on programmi "Higher Certificate in Custodial Care" (HCCC) juht, mis on Iirimaa vanglateenistusega koos läbiviidav kaheaastane ühisõppekava. Ta on huvitatud autentsete ja kaasavate õpikogemuste loomisest, kasutades universaalset õppedisaini, taastavaid meetodeid ja reflekteerivaid praktikaid. Ta on juhtinud riigi poolt rahastatud õppe-, õpetamis- ja hindamisalgatusi oma ülikoolis, et parandada õppimist, õpetamist ja hindamist. 
Jutla toimus inglise keeles. 
 

10. mail 2024 kell 10.00 Karistusõiguse Jutlas: Kohtuniku roll võistlevas kohtumenetluses

Kohtuniku ülesanne on juhtida kohtumenetlust, kuid ta peab jääma erapooletuks. Seejuures võib tekkida küsimus, et millistel juhtudel on kohtunik lubamatult appi läinud ühele kohtumenetluse poolele ja rikutud on kohtu erapooletuse nõuet. Samas on selge, et iga kohtuniku omaalgatuslik otsustus, mis on ühele kohtumenetluse poolele soodsam, ei ole veel erapooletuse nõude rikkumine. Kust lähevad piirid? 

Diskussioonis osalesidTallinna Ringkonnakohtu kohtunik Elina Elkind ja Tartu Maakohtu kohtunik Marina Ninaste. 

26. aprillil 2024 kell 10.00 Karistusõiguse Jutlas: Euroopa uurimismääruse Jutla

Euroopa uurimismääruse Jutla on suunatud nii karistusõigusest huvitatud üliõpilastele kui ka praktikutele, kes puutuvad oma töös kokku kriminaalasjades tehtava õigusalase koostööga.

Direktiiv, mis käsitleb Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades, võeti vastu 3. aprillil 2014 ja Eesti võttis selle oma õigusesse üle 6. juulil 2017. Seega on tänaseks vastav praktika jõudnud välja kujuneda.

Jutlas arutleti selle üle, kuidas on Euroopa uurimismääruse kasutuselevõtt õigusalase koostöö tegemist muutnud. Kas direktiivi vastuvõtmise eesmärk – luua terviklik ja tõhus tõendite kogumise raamistik – saavutati? Millistel juhtudel tuleb Euroopa uurimismääruse asemel siiski kasutada teisi õigusalase koostöö instrumente, sealhulgas traditsioonilisi õigusabitaotlusi? Samuti arutatakse selle üle, milliseid kitsaskohti ja praktilisi probleeme süsteem kätkeb ja kuidas võiks tulevikus Euroopa uurimismääruse regulatsiooni muuta?

Jutlas osalesid Euroopa Liidu karistusõiguse nooremlektor Kaie Proode, riigiprokurör Heleri Randma ja abiprokurör Mari Vunk.

19. aprillil 2024 Jutlas: „Euroopa Liidu õiguse mõju tõendi lubatavusele Eesti kriminaalmenetluses“. 

Isikut õigeks- või süüdimõistva otsuse langetamise eest vastutav kohtunik seisab alati silmitsi väljakutsega jõuda siseveendumusele küsimuses, kas kuriteo toimepanemine on tõendatud.

Selles on tal eelduslikult toeks menetlusosaliste esitatud tõendid, mis peavad läbima terve rea kontrollietappe enne kui neile saab tugineda kohtuotsuses. Üks oluline samm sel teekonnal on tõendi lubatavuse hindamine, milles selgitatakse välja, kas antud tõendit üldse tohib kasutada.

Tõendi lubatavus sõltub eelkõige selle kogumise viisist. Riigikohus on järjepidevalt rõhutanud, et tõend tuleks reeglina lugeda lubamatuks alles siis, kui selle kogumise korda on oluliselt rikutud.

Erandina loetakse kõik ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel saadud tõendid lubamatuks, sõltumata rikkumise olulisusest. Seega tõendi lubatavuse hindamise protsess kujundab oluliselt kohtupidamise õiglust ja püüab tagada, et kriminaalmenetlus toimuks seaduslikel alustel ja korrektselt.

Eelneva taustal on oluline mainida, et kriminaalasjade menetlemine on laienenud kaugemale Eesti karistusseadustiku ja kriminaalmenetlusseaduse tõlgendamisest ning üha enam on fookuses Euroopa Liidu õigusaktide kohaldumine.

Liidu õiguse kasvav tähtsus kriminaalasjades tõstabki esile küsimuse Euroopa Liidu õiguse mõjust kuriteo tõendatusele.

Kas ja millises ulatuses on Euroopa Liidul pädevust kujundada tõendi lubatavust kriminaalmenetluses, sealhulgas tõendite kogumist ja nende kasutamist kohtus?

Milline osa liidu kehtivast õigusest on saanud õiguskirjanduses kõige enam tähelepanu tõendi lubatavust mõjutavana? Kuidas on Euroopa Liidu õigus seni mõjutanud tõendi lubatavust Eesti kriminaalasjades?

Millised võivad olla liidu tulevased sammud selles valdkonnas?

Eeltoodud küsimuste üle arutleti 19. aprilli kell 10.00 Jutlas, mida viis läbi samal teemal magistritöö kirjutanud advokaadibüroo WALLESS jurist Mileen Arbma.

14. detsembril 2023 korraldasid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Karistusõiguse Jutla ja Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas konverentsi „(Kriminaal)menetlusest tähtedeni: professor Eerik Kergandbergi juubelikonverents“, mis oli pühendatud õigusteadlase ja emeriteerunud riigikohtuniku Eerik Kergandbergi 70. sünnipäevale.

Eeriku endine kolleeg Riigikohtu kriminaalkolleegiumis, Euroopa Kohtu jurist dr. iur. Priit Pikamäe märkis, et Eerik Kergandbergi nimi ei vaja juristkonnas laiemat tutvustamist, sest tema käe all oma esmased teadmised kriminaalmenetlusõigusest saanud mitu praegu praktiseerivat juristipõlvkonda. 
„Ammendamatu energiaga ja alati positiivselt meelestatud, suudab Eerik anda kaasahaaravaid loenguid ka varasel hommikutunnil. Need omadused väljenduvad ka tema kirjatöödes, olgu selleks artiklid, õpikud või seaduste kommenteeritud väljaanded.  
Kõige selle juures pole talle kuidagi võimalik ette heita kapseldumist vaid ühe distsipliini raamidesse,“ ütles ta. 
 
Pikamäe sõnul on Kergandberg üks väheseid, keda on tõeliselt huvitanud menetlusõigus kui sotsiaalne fenomen kõige laiemas tähenduses ja kes on järjepidevalt püüdnud leida tihti täiesti eri suundadesse arenenud kohtumenetluste kokkupuutepunkte. See on temast kujundanud ühtse menetlusõiguse teooria eeskõneleja. „Nagu õigusteaduses tavapärane, ei pruugita Eerik Kergandbergi seisukohtadega alati nõustuda, kuid kellel iganes on tulnud temaga mõttevahetust pidada, peab paratamatult tunnistama tema – tüüpilisele eestlasele kahjuks sageli üsna võõrast – suurt kirglikkust mistahes küsimuste arutamisel, olgu need siis puhtjuriidilised või sotsiaalsed. Nii on Eeriku üsna hiljuti leiutatud väljend metsapõhiõigus leidnud juba tee laiemasse käibesse,“ kirjeldas Priit Pikamäe. 

Tema kogemuse põhjal peitub Kergandbergis uskumatult hea kaaslane igaks ettevõtmiseks. „Vahel näib, et temas on kaduma läinud ideaalne koolivälise töö organisaator. Eeriku kolleegina töötades võib olla kindel, et igav ei hakka kunagi!“ 

Konverentsil tervitasid professorit õigusteaduskonna, Riigikohtu, prokuratuuri ja Eesti Advokatuuri esindajad. Ettekannetega esinesid olulised inimesed Eeriku karjääriteel: sõbrad, õpilased ja kolleegid.  

Konverentsi pealkiri sümboliseeris Kergandbergi tõusuteed armastatud professorist hinnatud Riigikohtu kohtunikuni kui ka tema akadeemilist huvi menetluse vastu, mis ei ole piirdunud kunagi kitsalt üksnes selle ainesega.  

Ajakava 

Konverents toimus neljapäeval, 14. detsembril kell 14–16 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Kõigil huvilistel oli võimalik konverentsil osaleda veebi kaudu Karistusõiguse Jutla Zoomi keskkonnas. 

24. novembril 2023 kell 10-11.30 arutlesime Karistusõiguse Jutla Zoomis teemal „Sisejuurdlused kriminaalmenetluse läbiviimisel: paralleel-, ristuv või taustamenetlus?“. Jutlal oli külas vandeadvokaat Marko Kairjak.

„Sisejuurdlused on USA suurtes finantsskandaalides saanud tavapäraseks. Koos korruptsioonireeglite karmistamisega sai oma osa suurest skandaalidest ka Euroopa – Siemens, Rolls Royce jne. Skandaalidega kolisid Euroopasse ka suured trahvid ja lootus, et just vägeva sisejuurdluse läbiviimine teeb rikkujat õiguskaitseasutustele meeldivamaks ja päästab kõige hullematest tagajärgedest. Ühes suurte skandaalsete kriminaalmenetlustega tulid sisejuurdlused või vähemalt tung sisejuurdlusi läbi viia, ka meie õigussüsteemi.

Võõrkeha on tulnud, et jääda, ent tekitab terve rea õiguslikke probleeme:

• kas töötaja peab sisejuurdluses kõik ausalt ära rääkima,
• kas sisejuurdluse läbiviimisest peab üldse rääkima,
• kas raport peaks  töö tellija materjalist või siis aus lõpp-produkt.

Ja viimaks – kui töö tehtud siis kui aus mäng on olukord, kui prokuratuur selle suure töö endale võtab ja siis oma järeldused teeb?“

Vandeadvokaat Marko Kairjak Phd. LL.M on finantsvaldkonna regulatiivküsimuste ja majanduskaristusõiguse ekspert. Tal on laialdased korporatiivklientide kaitsmise, sisejuurdluste ja vastavushindamiste alased kogemused, olles osalenud kõikides suuremates majanduskuritegevusega seotud menetlustes Eesti lähiajaloos.

27. oktoobril 2023 kell 10-12 toimus Jutla Tallinnas, Kaarli pst 3-101 teemal „Tehnilised ja õiguslikud aspektid plokiahela tehnoloogial põhineva krüptovaluuta tehingute jälitamisel ehk (kui eelnev on hoomamatu) krüpto põhiteadmised juristile“.

Aeg-ajalt võib kuulda kohtunikke raskelt ohkamas, kui nende laual on toimik, kus on vaja langetada otsuseid krüptovaluutaga seonduvalt. Samamoodi võib tihti kuulda, kuidas kolleegid juristid avaldavad, et nad pole aastaid õigusteaduskonnas käinud selleks, et siis tunda ennast rumalana mingis bittide ja baitide ja plokiahelate maailmas.

Ahastus võib olla veelgi suurem kui kriminaaluurija peab hakkama krüptovaraga tehtud tehinguid vormistama kriminaalasjas tõendiks. Kuidas vormistada midagi, mis on tabamatult virtuaalne ja keeruline? Miks küll ei oleks võinud Satoshi Nakamoto oma anonüümse sõltumatu vääringu loomisega oodata veel ühe inimpõlve?!

Selles karistusõiguse Jutlas surfasime ringi kübermaailmas.

Kriminaaluurija Marit Laats rääkis meile sellest, kuidas virtuaalne andmekogum muutub materiaalseks tõendiks, millisel viisil püütakse anonüümsust murda ja leida jälgi füüsilistest inimestest plokiahelate rägastikus ja milline tehniline keerukus on sellise vara arestimise taga.

Veebisaladuste ekspert Ago Ambur Keskkriminaalpolitseist rääkis, miks on mõni veebi osa eriti tume ja miks on mõni hoopis sügav. Samuti näitas, kuidas krüptoraha on oma koha sinna tumedasse sügavasse veebi söövitanud.

Ringkonnaprokurör Eneli Laurits tekitas arutelu juriidiliste nüansside kohta selles väga volatiilses, anonüümses ja keerulises maailmas, mis paneb nii mõnegi juristi tõdema, et see ei saa päris õige olla, et õiguse kohaldamiseks peab esmalt omama põhjalikke teadmisi virtuaalsest paralleelmaailmast.

16. juunil 2023 kell 10.00-12.00 rääkis Nebraska ülikooli professor Chris Eskridge esines ettekandega "Philosophies of Punishment and Capital Punishment in the US".
Ettekannet sai kuulata nii kohapeal Kaarli  pst 3-103, Tallinn kui ka Karistusõiguse Jutla tavapärasel Zoomi lingil.

Loengus käsitleti surmanuhtluse kasutamist ja selle kuritarvitamist rahvusvahelises kontekstis, keskendudes Ameerika Ühendriikides surmanuhtluse kasutamise dünaamikale viimase 300 aasta jooksul, vaadeldi surmanuhtlust ajaloolises kontekstis ning anti ülevaade selle vastuolulise karistusviisi poliitilistest ja filosoofilistest mõõtmetest.

29. mail kuni 2. juunil 2023 kell 14.15-17.45 (st iga päev 4 akadeemilist tundi) andis Patrick J. McKinley, pensioneerunud ringkonnaprokurör Santa Barbarast, Tartus (ilma veebiülekandeta) kursust "The US Criminal Law and Procedure". Üliõpilased said kursust võtta 3EAP eest, ülejäänud huvilised aga täiendõppe raames. 

Karistusõiguse Jutla erikursus käsitles USA kriminaalõigust ja -menetlust. Kursuse raames käsitles Patrick J. McKinley teemasid alates eeluurimisest kuni süüdistuste esitamiseni; kohtueelsete taotluste, vandekohtu, karistuse mõistmise ja katseaja määramise, California kolme hoiatuse seaduse, surmanuhtluse ja paljude muude küsimusteni.

Viie päeva jooksul (teemade loetelu päevade lõikes leiad allpool olevast inglise keelsest tutvustusest) arutleti klassiruumis arvukate eluliste kriminaalasjade üle, et illustreerida järgmisi õiguslikke küsimusi ja probleeme:

• välistamisreegel, mis takistab ebaseaduslikult ära võetud tõendite kasutamist süüdistatava vastu,
• vahistamise ja läbiotsimise probleemid, mis võivad tekkida eeluurimise, vahistamise ja kriminaalsüüdistuse arutamise käigus USA vandekohtu ees,
• vahistamist käsitlevad seadused, vahistamis- ja läbiotsimismäärused,
• ütluste andmise pädevus,
• abikaasade privileeg,
• ekspertiis, mis puudutab mh verd, DNA-d ja jälgi,
• kuulus Miranda otsus, mis käsitleb enese mittesüüdistamise privileegi.

Iga päeva jooksul käsitleti erinevaid teemasid, mis on täpsemalt välja toodud siin veebilehel.
 

Kursus toimus viiel päeval alates 29. maist 2. juunini 2023, iga päev kell 14.15-17.45  ilma veebiülese osalemisvõimaluseta aadressil Jakobi 2-226 (keemiaring), Tartus. Osalejate arv oli piiratud. Üliõpilaste kursusele SVOI.00.012 (3 AP) registreerumine toimus õppeinfosüsteemi kaudu. Praktikutele oli täienduskursusel osalemine tasuline. Osaleda oli võimalik nii kogu viiepäevasel kursusel kui ka üksikute päevade kaupa. Loe rohkem infot kursuse kohta.

___

5. mail 2023 kell 10.00-11.30 kõneles Tallinna ringkonnakohtu kohtunik Sten Lind tahtluse tuvastamise problemaatikast elu- ja tervisevastaste süütegude kontekstis.

Vaata esitlust

Teise inimese surma tahtliku põhjustamise ehk tapmise eest näeb karistusseadustik (KarS § 113 lg 1) ette kuus kuni viisteist aastat vangistust. Kui surm põhjustati ettevaatamatusest, on karistus hulga kergem: kuni kolm aastat vangistust (KarS § 117 lg 1). Nende kahe äärmuse vahele jääb veel raske tervisekahjustuse tekitamine, mille eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega (KarS § 118 lg 1). Põhjus, miks surma põhjustamise kontekstis rääkida ka raske tervisekahjustuse tekitamisest, annab tõik, et nende tagajärgede loetelus, mis teevad tervisekahjustusest raske tervisekahjustuse, on nimetatud nii ohtu elule (KarS § 118 lg 1 p 1) kui ka surma (KarS § 118 lg 1 p 7).

Teo kvalifitseerimine ja karistuse raskus sõltub suuresti sellest, kas teo toimepannu tegutses tahtlikult või ettevaatamatusest või ka … millegi suhtes tahtlikult, millegi suhtes aga ettevaatamatusest. Kuriteo kvalifikatsiooni üle otsustamise muudab keerulisemaks tõsiasi, et järeldusi tahtluse või ettevaatamatuse kohta saab suuresti teha nn välise teopildi alusel. Mis on kohtupraktika ja õiguskirjanduse järgi need kriteeriumid, millest sõltub kuriteo kvalifitseerimine ühe või teise sätte järgi, ning kas kehtiva õiguse süsteem on loogiline ja vajalik, tuleb juttu maikuu Karistusõiguse Jutlas.

___

24. aprillil 2023 kell 10.00 toimub Zoomis Karistusõiguse Jutla teemal "Erasektori korruptsioon ning kannatanu võimalused oma õiguste kaitseks".

Külaliseks on vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen partner ja büroo majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht Norman Aas.

Arutlusele tulevad küsimused, mida erasektori korruptsioon tähendab ning millised on kannatanu võimalused kriminaalmenetluses oma õiguste tagamiseks ning kas menetlusseadustik pakub selleks piisavalt kaitset kannatanule.
Ootame kõiki huvilisi kuulama, küsima, kaasa arutlema.

___

6. aprillil 2023 kell 12.00-14.00 toimus Zoomis arutelu ajakirjandusvabaduse üle kriminaalmenetluses Riigikohtu 31. jaanuari 2023  otsuse 1-22-1949 valguses. Arutelus osalesid Tartu Ülikooli ajakirjanduse professor Halliki Harro-Loit, Lextal Advokaadibüroo vandeadvokaat Oliver Nääs ja juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, arutelu juhib Tartu maakohtu kohtunik Ingrid Kullerkann.

___

20. jaanuar 2023 kell 11.00. Konverents "Juristilt eksperdile, eksperdilt juristile. Ekspertiiside tulevik"

Konverents korraldati koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga, et üheskoos arutada, kuhu on arenenud eriteadmiste kasutamine süüteomenetluses ja kuhu see areneb edaspidi.

Konverentsi esimeses pooles arutati, kas eksperdi roll on menetluses muutunud ja millised on uued väljakutsed nii ekspertidele kui ka juristidele. Paneeli juhtis karistusõiguse külalislektor ja Pärnu maakohtu kohtunik Tambet Grauberg. Paneelis osalesid EKEI arenduse asedirektor Marika Väli, Pärnu maakohtu kohtunik Liisa Nuut ning juhtivprokurör Saskia Kask.

Konverentsi teises pooles arutleti, kuidas on tagatud arvamuse kontrollitavus kohtumenetluses. Paneeli juhtis kriminaalprotsessi lektor ja justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur. Paneelis osalesid EKEI asedirektor Gunnar Tasa, Harju maakohtu kohtunik Elina Elkind ja vandeadvokaat Jaanus Tehver.

Reede, 16. detsember kell 14.00. Christoffer Wong – „The sexual offences of ‘rape’ in Sweden after 2018“

NB! Jutla in English

Christoffer Wong, Faculty of Law, Lund University

The seminar starts with a presentation and is followed by discussions. The presentation will deal with the transition in 2018 from the ‘use of force’ to the’ non-voluntary nature of the sexual intercourse’ as the central defining feature of the crime of ‘rape’, as well as the new offence of ‘negligent rape’. The seminar will also address the concerns that defendants’ rights have been weakened in the aftermath of the law reform in 2018, reflected by an increase in the conviction rate for rape. The presentation will be also incorporate the changes made to the rape provisions in 2022.

Reede, 9. detsember kell 9.45 ja 11.45. Zoomi vahendusel toimub kaks kohtumist, kus arutatakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimatiste lahendite üle.

Kell 9.45-11.20 kõneleb riigikohtunik Velmar Brett näiteks Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahekorrast ning enese või enda lähedase mittesüüstamise privileegist läbiotsimisel, samuti sellest, kui kaua võib kedagi kinni pidada.

Kell 11.45-13.15 räägib karistusõiguse nooremlektor ja kriminaalkolleegiumi nõunik Mario Truu muu hulgas inimkaubanduse mõistest, tahtluse tuvastamisest ja seda eriti raskete tagajärgedega liiklusjuhtumitel, lisaks ka hädakaitsest ning piiratud süüdivusest ja keelueksimusest.

Reede, 4. november kell 14.00. Jürgen Rakaselg, Kristin Hollo – „Erikoolid ja KLAT. Suletud lasteasutuste arengulugu Harku kolooniast Maarjamaa Hariduskolleegiumini“

Vaatame põgusalt sisse ebasobivalt või kahjustavalt käituvate lastega tegelenud asutustesse esimesest vabariigist alates ning püüame joonistada välja aegrea, mis on meid toonud kinnise lasteasutuse teenuse loomiseni.Erikoolide arengulugu tutvustab Jürgen Rakaselg - eripedagoog ja haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht.

KLATi ehk kinnise lasteasutuse teenuse sisu tutvustab Kristin Hollo (mag jur) - Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor.

Reede, 6. mai kell 10.00. Norman Aas - "Erasektori korruptsioon"
 
Arutlusele tulevad küsimused, mida erasektori korruptsioon tähendab ning miks see on oluline teema nii õiguslikus kui majanduslikus plaanis. Keskendume sellele, milliseid kuritegusid erasektori korruptsioon hõlmab, kuidas neid ennetada ja ning millised väljakutseid kätkevad vastavad kohtumenetlused. Kõneles Norman Aas, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sorainen partner ja büroo majanduskuritegude ennetamise ja uurimise valdkonna juht.

Reede, 22. aprill kell 10.00. Gunnar Tasa, Marika Väli - "Kohtueksperdilt juristile"

Gunnar Tasa, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi asedirektor ja pikaaegne DNA ekspert mõtiskleb, mida on ja mida ei ole ekspertiisil õigusemõistmisele pakkuda ning pakub oma visiooni sellest, millised on ekspertiisivaldkonna tulevikusuundumused.
 
Marika Väli, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arenduse asedirektor, elukutselt kohtuarst arutab teemal, miks jurist vajab ekspertiisialaseid teadmisi teaduslikult põhjendatud ekspertarvamusest arusaamiseks ja toob välja ekspertide nägemuse terminitest ekspert/kohtuekspert/asjatundja. Kas alati ikka on vajalik määrata ekspertiis?

Jutlate sari

Sõda Ukrainas: karistusõiguse roll

Neljapäev, 17. märts kell 10.00 Andres Parmas, Kerli Veski - "Liiga ilus, et olla tõsi? Kas kriminaalvastutus sõja vallapäästmise eest, inimõiguste ränkade rikkumiste ja sõjakuritegude eest on pelgalt unistus?"

Riigi peaprokurör ja TÜ õigusteaduskonna õppejõud Andres Parmas koos Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektori Kerli Veskiga lahkavad Ukraina vastase sõjaga teravalt rambivalgusse tõusnud küsimusi sellest, milleks on sõjas vaja reegleid, mis on rahvusvahelised kuriteod, kes (ja kas ka päriselt) selliste kuritegude toimepanemise eest vastutavad ning kuidas seda vastutust on võimalik kohaldada.

Neljapäev, 24. märts kell 10.00. Urmas Umbleja - "Kas julgeolekut on võimalik tagada karistusõigusega?"

Ukraina sõja valguses on tähelepanu saanud hübriidsõda, propaganda, mõjutustegevus. Loengus arutleme julgeolekuteoreetilises ja praktilises vaates Venemaa poolt Ukraina ründamiseks kasutatud meetodite üle ning püüame leida vastuse küsimusele, kas ja kuidas on Eesti karistusõigus ja kriminaalmenetlus Ukraina sõja valguses valmis julgeolekuohtudele vastu seismiseks. Kõneles Kaitsepolitseiameti büroo juht Urmas Umbleja.

Reede, 25. märts kell 10.00 Markus Kärner - "Euroopa Liidu ja Eesti karistusõigus Venemaa agressiooni valguses"

Euroopa Liidus arutatakse pädevuse laiendamise osas vaenukõne ja vaenukuritegude osas. Pikalt Eestis tabuteemana käsitatud vaenukõne on Venemaa agressiooni valguses saanud uue tähenduse. Kas EL karistusõigusel on roll ka liikmesriikide julgeoleku tagamisel? Kas Euroopa Kohtu kitsendused julgeoleku eesmärgil sideandmete säilitamiseks väärivad uues julgeolekuolukorras ümber vaatamist?
 
Samuti on Venemaa agressiooniga tõusetunud küsimusi sellest, kas Eesti karistusõigus võimaldab (või peaks võimaldama) reageerida sellele, kui keegi soovib emmale-kummale poole rindejoont sõdima minna? Arutleme de lege lata et ferenda. Kõneles Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner.

Reede, 18. veebruar kell 10.00. Mari-Liis Mägi ja Kristel Floren - "Riskihindamine karistusõiguses"

Karistusõigusega tegelevate juristide huvisfääris on küsimus, kas juba kord kuriteo toime pannud isik seda uuesti teeb. Seda küsimust küsitakse nii karistuse mõistmisel kui ka hiljem, juba osaliselt kantud vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel. Samuti omab see küsimus tähendust isiku süüdimatuse korral psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel. Tegemist on interdistsiplinaarse küsimusega, st juristist otsustajale tulevad appi psühholoogiaalased teadmised ja selliste teadmiste esitajatest eksperdid. Jutlas kõnelesid Mari-Liis Mägi (atesteeritud kliiniline kohtupsühholoog, riiklikult tunnustatud ekspert kohtupsühholoogia alal, kohtupsühholoogia vastutav õppejõud TÜ psühholoogia instituudis) ning Kristel Floren (Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse nõunik).
 

Neljapäev, 20. jaanuar kell 10.00. "Enne ja pärast: alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform 2018"

Jutlas käsitletakse, kuidas toimus alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reform, kuidas noorte õigusrikkujatega tegelevad ametnikud reformi näevad ning millised on olnud reformi positiivsed tagajärjed ja kitsaskohad. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Anna Markina, Jaan Ginter ja Katre Luhamaa annavad ülevaate tehtud uuringust. Seejärel peab prokurör Annika Vanatoa elust enesest võetud näidete põhjal loengu sellest, kuidas alaealiste erikohtlemise praktika reformi tulemusena muutus.

Reede, 10. detsember kell 10.00. Oliver Nääs - „Efektiivse kaitseõiguse teostamisest praktikas“

EIÕK ja PS tagavad kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguse kaitsjale ja efektiivsele kaitsele. Tegemist on ausa menetluse ühe olulisema nurgakiviga. Samas ei ole siseriiklik seadusandlus ja menetluspraktika aga alati sellised, mis võimaldavad kaitset efektiivselt teostada. Ettekandes käsitletakse efektiivse kaitseõiguse teostamise praktilisi probleeme nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses.

Reede, 3. detsember kell 10.00. Peeter Roosma - „Millest kõneleb Euroopa Inimõiguste Kohus?“

Ettekanne käsitleb sissejuhatavalt uuemaid üldiseid arenguid EIKs; põhiosas tutvustatakse viimaste aastate karistusõiguse ja kriminaalmenetlusega seonduvat praktikat - seda eelkõige Eesti suhtes tehtud lahendite ning suurkoja lahendite pinnalt, lisades ka huvitavamaid palu kodade jurisprudentsist.

Neljapäev, 14. oktoober kell 10.00. Inna Ombler - „Eesti Vabariigi vastaste ja riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisega seotud süütegude menetlemise praktika“

Jutuks tulevad KarS 15. ptk 2. jaos kirjeldatud Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteod, sh seminaris antakse ülevaate sellest, millisesse riigivastasesse tegevusse ning kuidas on seni Eestis  karistusõiguslikult sekkutud, sh süüdimõistmiste statistikast. Seminaris räägitakse sellest, milliste väljakutsetega  tuleb arvestada riigi julgeolekut ohustavate kuritegude menetlemisel. Samuti kõneletakse riigisaladuse- ja salastatud välisteabe käitlemise nõuete rikkumisega seotud kuritegudest ning salateavet puudutavate kriminaalmenetluste praktilistest probleemidest.

Teisipäev, 1. juuni kell 14.00. Talis Bachmann - „Noppeid õigusrelevantsetest psühholoogiaartiklitest 2020-2021: ütluste usaldusväärsuse aspekt“
 
Ettekandes tulevad vaatluse alla värskete uurimuste tulemused laiast maailmast. Käsitleme mälupõhiste ütluste usaldusväärsust, isiku sisendatavust ja valetamist.

Neljapäev, 20. mai kell 10.00. Velmar Brett - "Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest?"

• Millal tuleb õigeks mõista ja millal piisab ümberkvalifitseerimisest? 
• Oportuniteediga (KrMS § 202) lõpetamise tähendus isikule 
• Istungite avalikkuse piiramine 
• Kriminaalasja materjalidega tutvumine 
• Teiste Euroopa Liidu riikide kohtuotsuste arvestamine kohtuotsuse tegemisel 
• Mõistliku menetlusaja möödumise tõttu menetluse lõpetamine 
• Reformatio in peius põhimõtte arvestamisest kohtupraktikas 
• Lahendid, milles Riigikohus on küsinud ja saanud Euroopa Kohtult eelotsused

Reede, 14. mai kell 10.00. Mario Truu - „Riigikohtu praktika karistusõiguses“

Riigikohtu panust Eesti karistusõiguse kujundamisel on raske üle hinnata. Võib isegi öelda, et kriminaalkolleegiumi seisukohad kipuvad päris kiiresti saama suisa dogmadeks (ükskõik kas jagada neid või mitte). Seepärast peaks iga karistus- ja kriminaalmenetlusõigusest huvitunu olema nendega kursis. Seminarides kõneletakse Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimase aasta praktikast materiaal- ja menetlusõiguses. Juttu tuleb muu hulgas sellest, miks ühel või teisel juhul otsustati just nii ja milliseid suundumusi võib täheldada. Näiteks saavad vastuse järgmised küsimused: Millal liialdab politseinik võimuga? Millal võib kellegi kaitseks sõita teisele autoga otsa? Mida tähendab narkokäitlejate suure varalise kasu saamise eesmärk?  Mida arvata sellest, kui kinnipeetav lubab vanglavalvurile pudrukausi pähe kinni lüüa? Miks ei ole võimalik omistada kellelegi jalaluumurdu, kui see on põhjustatud rusikahoobiga näkku?

Reede, 7. mai kell 14.00. Kaie Rosin - „Euroopa Liidu karistusõigus“

Seminaril tuleb juttu sellest, kuidas Euroopa Liidu õigus liikmesriikide karistusõigust lähendab. Seminaril keskendutakse materiaalõigusele.

Reede, 9. aprill kell 10.00. Silvia Kaugia - „Lähisuhtevägivald: tuntud või tundmatu?“

Ettekandes võetakse tähelepanu alla küsimused, millele võib esmapilgul tunduda lihtne vastata: kas naistevastane vägivald on probleem?; kas vägivald on alati äratuntav?; millised on perevägivalla intervallid ja vigastuste iseloom ohvritel?; kas ja kui karmilt tuleb vägivallatsejat karistada? Ettekandja tähelepanekud põhinevad läbiviidud sotsioloogilistel uurimustel.

Reede, 5. märts kell 14.00. Markus Kärner - "Kuidas sünnib EL õigusakt?"
 
Euroopa Liidu õigus mõjutab Eesti õigust, sealjuures kriminaalõigust, üha enam ja enam. Sageli ei pruugi õiguse kohaldaja isegi tajuda, et ta kohaldab Euroopa Liidu õigust. Näiteks kohaldatakse kriminaalmenetluses Euroopa Liidu õigust, kui isikule ei tagata tõlget mõnest menetlusdokumendist, talle ei näidata vahistamisel tõendeid, kahtlusi ei tõlgendata tema kasuks, ta mõistetakse süüdi rahapesus jpm. Kriminaalmenetlust, kus Euroopa Liidu õigust üldse ei kohaldata, sisuliselt ei olegi. Seega tuleb riigisisese õiguse kõrvale nii mõnigi kord tuleb kõrvale võtta ka Euroopa Liidu õigusakt ning võib-olla küsida isegi selle tõlgendamise kohta eelotsust. Seetõttu ongi paslik küsida, et „kuidas saab moos kommi sisse“ ehk kuidas näeb välja Euroopa Liidu direktiivi või määruse koostamine alustades õigusakti eelnõust, lõpetades triloogide ja viimaste komade paika panemisega. Milline on seal Eesti roll? Kas meie hääl loeb? Kuidas näevad välja läbirääkimised? Mida tähendab constructive ambiguity? Märksõnadeks on seejuures kompromiss, kompromiss ja kompromiss.   

Reede, 5. veebruar kell 10.00. Anna Markina - “Taastavast õigusest”

Viimastel aastatel räägitakse Eestis palju taastavast õigusest kui karistava mõtteviisi alternatiivist. 2018. a suurendati alaealiste erikohtlemise reformi tulemusena oluliselt taastava õiguse põhimõtete rakendamist alaealiste õigusrikkumistele reageerimisel. Lepitusmenetluse näol on võimalik taastava õiguse põhimõtteid kriminaalmenetluses rakendada alates 2007. aasta veebruarist. 2020. aastal laiendati taastava õiguse rakendamise võimalusi, luues Eestis taastava õiguse vabatahtlike vahendajate võrgustik. Vabatahtlik konfliktivahendaja on neutraalne abistaja, kes aitab asjaosalistel turvaliselt protsessis osaleda.