Uurimistöö teema tuleb registreerida õppetoolis hiljemalt 17.10.2011

Registreering esitada koos juhendaja poolse kinnitusega (piisab kirjavahetusest).

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler (Ave.Tiisler@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja prof Jaan Sootak (jaan.sootak@ut.ee)                                 

Kõik teemad valitud

Juhendaja prof Jaan Ginter (jaan.ginter@ut.ee)

1. Kohtunike parteituse nõue – vajalik või mitte?
2. Mõjuvõimuga kauplemine (Eesti kohtupraktika. Siin võiks vabalt intervjueerida prokuröre ja vaadelda paari huvitavamat juhtumit)
3. Korduvad varavastaste tegude toimepanijad (kes need isikud on, millised on motiivid, jne)
4. Juriidilise isiku kriminaalvastutus ja tõendamisprobleemid
5. Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele
6. Rahvusvaheline kriminaalmenetlus
7. Kohtulik kontroll kokkuleppemenetluse rakendamisel.
8. Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
9. Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
10. Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
11. Kas Euroopa Liidu ühtsed standardid kriminaalõiguses aitavad parandada kuritegevuse vastast võitlust? (Materiaalõigus)
12. Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis ja Saksamaal

Teretulnud on ka üliõpilaste endi tegevusalaga või huvidega seonduvad muud teemad.

Juhendaja dotsent Meris Sillaots (meris.sillaots@ut.ee)

Kriminaalmenetluse valdkonna uurimistööde teemad on neile, kes samal ajal õpivad kriminaalmenetluse ainet või kes on kriminaalmenetluse aine juba läbinud.

Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses
Legaliteedi ja oportuniteedi põhimõte kriminaalmenetluses
Lühimenetlus
Käskmenetlus
Tunnistaja õiguste kaitse kriminaalmenetluses
Tunnistaja ülekuulamise kohtueelses menetluses
Kriminaalmenetluse kiirendamine
Kaitsja kriminaalmenetluses
Kaitseõigus kriminaalmenetluses
Prokuratuur kriminaalmenetluses
Kannatanu õiguste kaitse kriminaalmenetluses
Kahtlustatava ülekuulamine kohtueelses menetluses

Juhendaja lektor Andres Parmas (andres.parmas@riigikohus.ee)

Õppejõud juhendab eeskätt rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas töid ja eelistab, et tudeng ise teema formuleerib. Välja pakub järgnevad:
1. Universaalse jurisdiktsiooni põhimõte
2. Kuritegude elemendid RVKK-s
3. Genotsiidikuriteo koosseis rahvusvahelises õiguses ja Eesti õiguses
4. EL-i karistusõiguslik pädevus
5. Kriminaalpoliitiline analüüs valitud seadusemuudatuse põhjal
6. ÜRO JN pädevus rahvusvahelises kriminaalõiguses

Juhendaja prof Talis Bachmann (talis.bachmann@ut.ee)

1. Hägustatud näokujutiste taju eksperimentaalne uurimine
2. Ebasiira kommunikatsiooni signatuuride uurimine
3. Isiksusetaju näopõhised visuaalsed tunnused
4. EEG sündmuspotentsiaalide tundlikkus tuttava ja võõra näo eristamisel


Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof Lauri Mälksoo

1. Kohtuvaidlus Markin v Venemaa EIK-s: Strasbourgi kohtu otsuste aktsepteerimine liikmesriikides (NB! Teema valik eeldab vene keele oskust)
2. Rahvusvahelise tavaõigusega seotud käsitlused õigusdoktoriinis

 Juhendaja prof Julia Laffranque (Julia.Laffranque@echr.coe.int)

Kõik teemad valitud

Juhendaja ass Katre Luhamaa

Juhendan uurimistöid rahvusvahelistest inimõigustest ja ka rahvusvahelisest avalikust õigusest. Juhendamise eelduseks on, et tudeng suudab ise välja pakkuda teda huvitava probleemi või uurimisküsimuse, mis on teema formuleerimise aluseks.

Üliõpilastel palun hiljemalt 1. oktoobriks 2011 esitada esialgse nägemuse töö põhiprobleemist ja töö eesmärgist (1 lk; e-posti aadressile: katre.luhamaa@ut.ee).
Valiku tegemisel on otsustavaks laekunud kavandi kvaliteet. Eelistatud on uurimistööde kirjutajad, kes on varem näidanud üles huvi inimõiguste ning rahvusvahelise avaliku õiguse vastu.

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler (Ave.Tiisler@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja prof Kalle Merusk

Kõik teemad valitud

Juhendaja dots Vallo Olle (vallo.olle@ut.ee)

1. Kohalik omavalitsus ja subsidiaarsusprintsiip
2. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuses osalemise õiguslikud eeldused
3. Ametite ja inspektsioonide järelevalve kohalike omavalitsuste üle
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise õiguslikke probleeme
5. Volikogu liikme õiguste kaitse
6. Kohaliku omavalitsuse ülesanded andmekaitse valdkonnas
7. Ohutõrje ja väärteomenetluse piiritlemine korrakaitseõiguses
8. Asustusüksused: õiguslikke probleeme ja lahendusi
9. Vabatahtlikkuse printsiip haldusterritoriaalses reformis
10. Küla- ja alevikuvanema õiguslik staatus
11. Lissaboni leping ja kohalikud omavalitsused
12. Kollegiaalsuse põhimõte kohaliku omavalitsuse korralduses
NB! Kookõlastatult juhendajaga on üliõpilasel võimalik valida ka muu haldusõigusalane teema.
Teemade täpsem piiritlemine toimub töö käigus.

Uurimistöö kirjutamisest huvitatud üliõpilastel palun hiljemalt *3. oktoobriks 2011 *esitada esialgne nägemus kavandatud töö eesmärgist ja paarist töö põhiprobleemist (1 lk; e-posti aadressile vallo.olle@ut.ee). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandite sisukus. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 7. oktoobril 2011.

Juhendaja lekt Kaarel Relve (kaarel.relve@ut.ee)
Juhendaja dots Hannes Veinla (hannes.veinla@ut.ee)
(teemad keskkonnaõiguses)

1. Elukeskkonna ja looduskeskkonna mõistete määratlemine EV Põhiseaduses
2. Keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnahäiringu mõistete määratlemine
3. Keskkonnariski mõiste määratlemine keskkonnaõiguses
4. Keskkonnaohu mõiste määratlemine keskkonnaõiguses
5. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte EL õiguses
6. Ettevaatuspõhimõtte määratlemine EL Õiguses
7. Käitise ja käitaja mõistete määratlemine keskkonnaõiguses, EL ja Eesti õigus
8. Keskkonnaalane üldine hoolsuskohustus, võrdlev käsitlus
9. Looduse üldise kaitse põhimõtte sisustamise probleeme, võrdlev käsitlus
10. Nn Natura hindamise eristamine tavapärasest keskkonnamõju hindamisest
11. Hoiuala režiimi vastavus Natura võrgustiku toimimise tagamisel, EL ja Eesti õigus
12. EL direktiivi (võimalus valida) õlevõtmise ja elluviimisega seotud õiguslikke probleeme

Üliõpilasega kokkuleppel on alati võimalus valida ka teisi meelepäraseid teemasid

Juhendaja dots Ivo Pilving (ivo.pilving@riigikohus.ee)

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve EL õigusega seotud õigustloovate aktide üle
2. Haldusaktide põhjendamisvigade tagajärjed
3. Haldusaktide ja üldaktide eristamine
4. EL õigusest tulenevad raamid Eesti haldusaktide siduvusele
5. EL õigusest tulenevad kohustused Eesti haldusaktide kehtetuks tunnistamiseks
6. Haldusmenetluse uuendamise mõiste ja alused
7. EIÕK-st tulenevad piirid kirjalikule menetlusele halduskohtus
8. Kaalutlusvead planeerimisotsustes
9. Teenuste kontsessioonidega seotud vaidlused Riigikohtu ja Euroopa Kohtu praktikas
10. Avalike konkursside ja pakkumismenetluste tulemusena sõlmitud lepingute muutmise avalik-õiguslikud piirangud

Juhendaja dots Lasse Lehis (lasse.lehis@ut.ee)

1. Kui asjatundlik on maksuteemade kajastamine Eesti ajakirjanduses?
2. MKS § 84 rakendamine teoorias ja praktikas
3. Isikuandmete kaitse maksumenetluses
4. Paralleelne haldus- ja kriminaalmenetlus maksuasjades
5. Maksunõuded pankrotimenetluses
6. Õigusjärglus maksuõiguses
7. Finantsarvestuse seosed maksuõigusega
8. Maksuvõimelisuse põhimõtte rakendamine Eesti tulumaksuseaduses
9. Käibemaksu arengud Eestis ja Euroopa Liidus
10. Kas maamaks tuleks Eestis kaotada või asendada hoopis kinnisvaramaksuga?
11. Kas Eesti peaks rakendama maksusoodustusi ettevõtluse ja tööhõive soodustamiseks?
12. Millised kohalikud maksud sobiksid Eesti maksusüsteemi?

 Juhendaja Berit Aaviksoo (berit.aaviksoo@ut.ee)

1. Karistusjärgne kinnipidamine: RKÜKo 3-4-1-16-10
2. Muu Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendi analüüs (üliõpilase valikul)
3. Õigus kahju hüvitamisele Eesti Vabariigi Põhiseaduses
4. Notarite kodakondsusnõue: ECJ C-47/08 jt (eeldab EL õiguse kursuse läbimist)
5. Muu riigiõiguslikult olulise ECJ lahendi analüüs (üliõpilase valikul)
6. Piinamise keeld: Gäfgen vs Saksamaa (EIK)
7. Võrdne kohtlemine: Markin vs Venemaa (EIK)
8. Muu EIK lahendi analüüs (üliõpilase valikul)
9. Põhiseaduslikkuse järelevalve (üliõpilase valitud perspektiivist)
10. Muu riigiõiguse valdkonda kuuluv teema
11. Euroopa deemos – teema valitud
12. Naturalisatsioon ja võrdsusõigus – teema valitud

Üliõpilane, kes soovib kirjutada töö ühel välja pakutud teemadest, peab esitama hiljemalt 3. oktoobriks 2011 töö esialgse kava (1-2 lk), mis sisaldab töö eesmärgipüstitust, põhiprobleeme ning esialgset struktuuri, aadressil berit.aaviksoo@ut.ee. Valik tehakse laekunud kavandite alusel hiljemalt 7. oktoobril. Valiku tegemisel arvestatakse tudengi orienteerumist riigiõiguslikes küsimustes ja motivatsiooni selle distsipliiniga tegelemiseks.

Võrdleva õigusteaduse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler (Ave.Tiisler@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja Raul Narits (raul.narits@ut.ee)

1. /Multi Level Approach/ olemus ja rakendusala
2. Topik ja tänapäevane argumenteeerimisprotsess
3. Õiguse topeltloomus ja selle tähendus õiguse rakendamisel
4. Õiguse printsiipide ja õigusdogmaatika kohaväärtusest õigusele vastavate otsustuste langetamisel
5. Hea õigusloome tava: olemus ja põhinõuded
6. Euroopa Liidu õiguskorra ülimuslikkuse nõue ja rahvuslik õiguskord /Eesti näide/
7. Infoõiguse olemus ja vahendid
8. Õiguse tõlgendamine: ratsionaalse juriidilise põhjendamise mudel
9. Õiguse tõlgendamine: tõlgendamismeetodite allutatusest, tagajärgede analüüsist ja konsistentsikontrollist
10. Õiguse tõlgendamine: "valitsev arvamus" ja õigusdogmaatika

Juhendaja lekt Silvia Kaugia (silvia.kaugia@ut.ee)

Kõik väljapakutud teemad on juba valitud.

Juhendaja lekt Mario Rosentau (romario@iurisconsultus.com)

Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.
Õiguslik argumentatsioon ja otsustus:
1.    Tõendamine kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetlustes. Tõendamise praktikad
2.    Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul)
3.    Õiguse tõlgendamise teooriad ja praktikad
4.    Õigusotsuse kujunemine ja selle põhjendamise sisulised ja formaalsed nõuded
5.    Muud teemad argumenteerimisest ja tõendamisest kokkuleppel juhendajaga

Intellektuaalne omand infotehnoloogias:
1.    Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid
2.    Avaliku sektori teabe (Public Sector Information – PSI) taaskasutamise õiguslikud aspektid
3.    Tarkvara levitamise ärimudelid õiguslikust aspektist
4.    Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused
5.    Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna
6.    Muud teemad IT intellektuaalsest omandist kokkuleppel juhendajaga

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)

Juhendaja prof Merle Muda

NB! Prof. M. Muda rohkem töid juhendada ei võta, sest tema juhendatavate piirarv on täis. (19.09.2011)

1. Töötasu õiguslik regulatsioon
2. Töötaja varaline vastutus. Töövaidlusorganite praktika
3. Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. Töövaidlusorganite praktika
4. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel. Töövaidlusorganite praktika
5. Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine
Uurimistööde teemad on antud valdkondadena ning täpne teema tuleb õppejõuga kokku leppida.
Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal.
Uurimistöö kirjutamine eeldab tööõiguse aine läbimist.

Juhendaja dots Janno Lahe

1. Kannatanu nõusolek kui õigusvastasust välistav asjaolu
2. Asja ettenäitamise võlasuhte tekkimise eeldused
3. Tootja vastutust välistavad asjaolud
4. Kahju hüvitamise eesmärgid
5. Hädakaitse- ja hädaseisund kui õigusvastasust välistavad asjaolud
6. Rikastumise äralangemise tähendus alusetu rikastumise õiguses
7. Käsundita asjaajamise regulatsioonist tulenevad kahju hüvitamise nõuded
8. Kahju hüvitamine isikuõiguste rikkumise korral (v.a au teotamine)
9. Tavapärane liiklusrisk kahjuhüvitise vähendamise alusena
10. Kindlustusandja poolt hüvitamisele mittekuuluv kahju liikluskindlustuses
11. Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi järgsed kohustused
12. Kindlustusjuhtumi mõiste kitsendamine kindlustuse üldtingimustes

Juhendaja dots Martin Käerdi

1. Agendi-, edasimüügi- ja sarnaste esinduslepingutega seotud probleeme
2. Kaubaveolepinguga seonduvaid probleeme kohtupraktikas (VÕS ja CMR konventsiooni pinnalt)
3. Ehituse töövõtulepinguga seonduvaid probleeme kohtupraktikas
4. Töövõtjale tasu maksmise regulatsioon VÕS ja FIDIC võrdluses
5. Liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise ja tagasitäitmisega seonduvaid probleeme
6. Müüja vastutuse regulatsioon võlaõigusseaduses ja DCFR`s
7. Tõendamiskoormuse jagunemine tellija ja töövõtja vahel töövõtulepingu puhul
8. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja võõrandamise korral
9. Lepingueelse ja lepingulise vastutuse piiritlemine müügilepingu näitel
10. Kestvuslepingute erakorralise ülesütlemisega seotud probleemid kohtupraktikas
11. Käendaja vastutusega seonduvaid probleeme
12. Tarbijalepingutest taganemine ja selle tagajärjed
13. Müügilepinguga seotud spetsiifiline problem VÕS, CISG ja muu spetsiifilise õiguskorra (nt. Saksa või Inglise õiguse) võrdluses (teema täpsem sisu täpsustub üliõpilase ja õppejõu kokkuleppel)

Juhendaja dots Gaabriel Tavits 

1. Võrdse kohtlemise tagamine töösuhetes
2. Töötaja privaatsuse tagamine töösuhetes
3. Töölepingu tingimused kui tüüptingimused
4. Töötaja konkurentsikeeld Eesti, Läti ja Leedu tööõiguses
5.  Kollektiivlepingud tööõiguse allikana
6.  Ettevõtte tavad ja praktika töötingimuste kujundajana – Eesti ja Saksamaa võrdlus
7.  Kinnipeetavatele tervishoiuteenuste tagamise õiguslik reguleerimine
8.  Töölepingu ülesütlemine Eesti ja Suurbritannia õiguses
9.  Töösuhete õiguslik reguleerimine Eesti Vabariigis 1918 – 1940
10. Ametniku teenistussuhet lõpetamine süülise käitumise tõttu: Saksamaa ja Eesti võrdlus 
11. Õigus tööle põhiseadusliku õigusena ja selle realiseerimine Eesti õiguskorras
12.  Töötajate kaasamise õiguslik reguleerimine

Juhendaja lekt Tambet Tampuu

1. Tasu avaliku lubamise (inglise keeles reward) instituut üldises õiguses
2.  Käsundita asjaajamise (inglise keeles: benevolent intervention in another's affairs, ladina keeles: negotiorum gestio) instituut üldises õiguses
3. Alusetu rikastumise (inglise keeles: unjustified (unjust) enrichment) instituut üldises õiguses
4. Kaasomaniku nõuded teiste kaasomanike vastu seoses kaasomandis oleva kinnisasjale kulutuste tegemisega
5. Töötaja vastutus tööülesannete täitmise käigus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest
6. Eraõiguslik lähenemiskeeld
7. Üüriesemele üürniku tehtud kulutuste hüvitamine

Juhendaja lekt Urve Liin

1. Avalike ja eratestamendide tugevad ja nõrgad küljed
2. Omakäelise testamendi vormistuslikud nõuded
3. Tunnistajatega eratestamendi vormistuslikud nõuded
4. Notariaalse testamendi vormistuslikud nõuded
5. Ühise ja vastastikuse testeerimise põhjused ning eesmärgid
6. Pärimislepingu eesmärk ja kasutusala
7. Viimse tahteavalduse avalikustamine
8. Subjektiivse pärimisõiguse tõendamine
9. Pärimismenetlust läbiviivad organid
10. Pärija vastutuse ulatus
11. Õiguslikud vahendid pärija vastutuse piiramiseks
12. Pärijate üleskutsemenetluse mõiste ja kujunemislugu

Juhendaja mag iur Priit Kama (priit.kama@ut.ee) 

1. Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse kasutamine kaevanduste rajamiseks
2. Valduse kaitse hagid Eesti kohtupraktikas
3. Hoonestusõiguse koormamine piiratud asjaõigustega
4. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müük sundenampakkumisel
5. Konkurentsi piiravad reaalservituudid

 

Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja prof Marju Luts-Sootak 

Üldteema: Juriidiline ajakirjandus Eesti õigusajaloos
Individuaalsel kokkuleppel on võimalik valida ja uurida ka muid teemasid Eesti ja Euroopa õigusajaloost, õigusteaduse ajaloost, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajaloost, õigusfilosoofiast ja õigusfilosoofia ajaloost.

Juhendaja dots Merike Ristikivi

Kõik väljapakutud teemad on juba valitud. (20.09.2011)

Juhendaja lekt Toomas Anepaio

1. Juriidilise kirjanduse kujunemine Jurjevi ülikoolis protsessiõiguse valdkonnas (1889 - 1917) – vene keel
2. Tartu 1. ülemtalurahvakohus (1889 - 1918) – vene keel
3. Tartu 2. ülemtalurahvakohus (1889 - 1918) – vene keel
4. Lihula ülemtalurahvakohus (1889 - 1918) – vene keel

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209

Juhendaja prof Irene Kull

1. Aktsept vaikimisi majandus- ja kutsetegevuses – kohtupraktika analüüs
2. Heaolu langus kui hüvitatav kahju
3. Saamata jäänud tulu hüvitatava kahjuna
4. Siirded võlaõiguses (võrdlev vabalt valitud instituutide käsitlus)
5. Tava ja praktika – millal muutuvad siduvaks
6. Müügiõigus ja võlaõiguse üldosa  (teema tuleb endal konkretiseerida)
7. Teenuste osutamine ja EL ühine müügiseadus
Üliõpilased võivad pöörduda ka nende endi poolt pakutud teemaga tingimusel, et lisatakse uurimisküsimus ja esialgne kava.

Juhendaja dots Villu Kõve

1. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse (määrus nr 861/2007) läbiviimine Eestis
2. Korteriomandi ja kaasomandi asjade lahendamine hagita menetluses

Juhendaja lekt Andres Vutt

NB! A. Vutt rohkem töid juhendada ei võta, sest tema juhendatavate piirarv on täis. (19.09.2011)

1. Võrdse kohtlemise põhimõte ühinguõiguses
2. Piiratud vastutuse põhimõtte (positiivsed ja negatiivsed aspektid)
3. Juhatuse liikme tegevuse heakskiitmise õiguslikud tagajärjed
4. Juhatuse liikme ametiaeg
5. Korteriühistu liikme ühinguõiguslikud kaitsevahendid
6. Äriregistri lahendite vaidlustamine
7. Ebaseaduslikud väljamaksed äriühingutest ja nende tagastamise nõuded
8. Esindajakontoga seotud õiguslikud probleemid
9. Pankrotiavalduse esitamise kohustus
10. Aktsionäriõiguste teostamine elektrooniliste vahenditega
11. Kokkuleppel muu ühinguõiguse valdkonna teema

Juhendaja lekt Anne Kalvi

1. Autori ja kollektiivse esindamise organisatsiooni vahelised suhted (sh liikmeleping)
2. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaubamärgilahendite analüüs
    (NB! kaasused tuleb eelnevalt mingi kindla kriteeriumi alusel välja valida)

Juhendaja lekt Maarja Torga

1. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes pärimisõiguslikes vaidlustes
2. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes perekonnaõiguslikes vaidlustes
3. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepingulistes vaidlustes
4. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepinguvälistes võlasuhetes
5. Rahvusvaheline kohtualluvus perekonnaõiguslikes vaidlustes
6. Rahvusvaheline kohtualluvus pärimisõiguslikes vaidlustes
7. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguõiguslikes vaidlustes
8. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguvälistes võlasuhetes
9. Kohtudokumentide kättetoimetamine välisriigis
10. Tõendite kogumine välisriigis
11. Õigusabi osutamine rahvusvahelistes vaidlustes
12. Rahvusvahelise eraõiguse kujunemislugu Eestis

Eelnevad teemad on teemavaldkonnad, uurimistöö täpne teema lepitakse kokku koostöös üliõpilasega.