Uurimistöö teema tuleb registreerida õppetoolis hiljemalt 08.10.2012

Registreering esitada koos juhendaja poolse kinnitusega (piisab kirjavahetusest).

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler ([email protected], 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Jaan Sootak ([email protected])

1. Käitumiskontroll alaealiste mõjutusvahendina - valitud
2. Konfiskeerimine kui karistusliku sisuga mõjutusvahend - valitud

Juhendaja prof. Jaan Ginter ([email protected])

1. Kohtunike parteituse nõue – vajalik või mitte?
2. Mõjuvõimuga kauplemine (Eesti kohtupraktika. Siin võiks vabalt intervjueerida prokuröre ja vaadelda huvitavamaid juhtumeid) - valitud
3. Korduvad varavastaste tegude toimepanijad (kes need isikud on, millised on motiivid, jne)
4. Juriidilise isiku kriminaalvastutus ja tõendamisprobleemid
5. Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele - valitud
6. Rahvusvaheline kriminaalmenetlus
7. Kohtulik kontroll kokkuleppemenetluse rakendamisel.
8. Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
9. Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
10. Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
11. Kas Euroopa Liidu ühtsed standardid kriminaalõiguses aitavad parandada kuritegevuse vastast võitlust? (Materiaalõigus)
12. Põhiseaduslikkuse järelevalve korraldus Eestis ja Saksamaal
13. Kuriteo matkimise õiguslikud ja eetilised aspektid.
14. Teretulnud on ka üliõpilaste endi tegevusalaga või huvidega seonduvad muud teemad


Juhendaja dotsent Meris Sillaots ([email protected])

Kriminaalmenetluse valdkonna uurimistööde teemad on neile, kes samal ajal õpivad kriminaalmenetluse ainet või kes on kriminaalmenetluse aine juba läbinud.

1. Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses
2. Legaliteedi ja oportuniteedi põhimõte kriminaalmenetluses - valitud
3. Lühimenetlus - valitud
4. Käskmenetlus - valitud
5. Tunnistaja õiguste kaitse kriminaalmenetluses
6. Tunnistaja ülekuulamise kohtueelses menetluses - valitud
7. Kriminaalmenetluse kiirendamine - valitud
8. Kaitsja kriminaalmenetluses - valitud
9. Kaitseõigus kriminaalmenetluses
10. Prokuratuur kriminaalmenetluses - valitud
11. Kannatanu õiguste kaitse kriminaalmenetluses- valitud
12. Kahtlustatava ülekuulamine kohtueelses menetluses - valitud


Juhendaja lektor Andres Parmas ([email protected])

Uurimistöö teemad - juhendan eeskätt rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas töid ja eelistan, et tudeng ise teema formuleerib.
Välja pakun järgnevad:
1. Universaalse jurisdiktsiooni põhimõte; - valitud
2. Kuritegude elemendid RVKK-s;
3. Genotsiidikuriteo koosseis rahvusvahelises õiguses ja Eesti õiguses;
4. EL-i karistusõiguslik pädevus;
5. Kriminaalpoliitiline analüüs valitud seadusemuudatuse põhjal;
6. ÜRO JN pädevus rahvusvahelises kriminaalõiguses;
7. Thomas Lubanga Dyilo kohtuasi: RVKK esimene otsus - valitud

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Merike Vellend ([email protected], 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja professor Lauri Mälksoo

1. Rahvusvahelise õiguse käsitlus Eesti põhiseaduses - valitud
2. Rahvusvahelise õiguse käsitlus Euroopa Liidu õiguskorras - valitud
3. Vene Föderatsiooni astumine WTO-sse 2012.a: õiguslikud väljavaated ja väljakutsed - valitud
4. Süüria kodusõda ja vastutus kaitsta (responsibility to protect) doktriin - valitud
5. Vaidlus Senkaku/Diaoyu saarte kuuluvuse üle ja rahvusvaheline õigus - valitud

Juhendaja prof Julia Laffranque ([email protected])

1. Sõnavabadus Interneti kommentaariumides: õiguslikud aspektid
2. Euroopa Inimõiguste Kohtu töökoormuse reguleerimine: individuaalkaebused versus loakogu
3. Perekonnaelu kaitse (art 8 EIK) Eesti ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas - valitud
4. Kohtuniku sõltumatus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas - valitud
5. ESM-i ga liitumise õiguslikud aspektid ja nende analüüs Eestis ja mujal Euroopas - valitud
6. Kas Eesti Põhiseadus vajab muutmist? - valitud
7. Euroopa Liidu õiguse kajastamine Eesti ajakirjanduses - valitud

Juhendaja Katre Luhamaa - kõik teemad valitud

1. Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktika sarnasus/erinevus küsimustes, kus kohtute pädevused kattuvad. Teemat valida sooviv tudeng peab välja pakkuma õiguse või õigusvaldkonna, mis teda täpsemalt huvitab. - valitud
2. Kolmandate riikide kodanike väljasaatmise rahvusvahelis-õiguslik raamistik - valitud
3. EL ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooniga - valitud
4. Tudengit ennast huvitav teema rahvusvahelise avaliku õiguse või inimõiguste valdkonnas - valitud

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler ([email protected], 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Kalle Merusk ([email protected])

Kõik väljapakutud teemad on valitud.

Õppejõuga kooskõlastatult võib valida ka teisi teemasid.

Juhendaja dotsent Vallo Olle ([email protected])

1. Kohalik omavalitsus ja subsidiaarsusprintsiip.
2. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuses osalemise õiguslikke probleeme.
3. Ametite ja inspektsioonide järelevalve kohalike omavalitsuste üle.
4. Kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise õiguslikke probleeme.
5. Ohutõrje ja väärteomenetluse piiritlemine korrakaitseõiguses.
6. Asustusüksused: õiguslikke probleeme ja lahendusi.
7. Vabatahtlikkuse printsiip haldusterritoriaalses reformis.
8. Lissaboni leping ja kohalikud omavalitsused.
9. Kollegiaalsus ja monokraatsus kohaliku omavalitsuse korralduses.
10. Kohalikud valimisliidud kehtivas õiguskorras.
11. Kohaliku omavalitsuse sisemine kontroll: probleeme ja lahendusi.
12. Kohalike omavalitsuste üleeuroopaline koostöö: õiguslikud alused, institutsioonid, probleemid, tulevikuperspektiivid.

NB! Kooskõlastatult juhendajaga on üliõpilasel võimalik valida ka muu haldusõigusalane teema.

Teemade täpsem piiritlemine toimub töö käigus.

Uurimistöö kirjutamisest huvitatud üliõpilasel palun hiljemalt 3. oktoobriks 2012 esitada esialgne nägemus kavandatud töö eesmärgist ja paarist töö põhiprobleemist (1 lk; e-posti aadressile [email protected]). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandite sisukus. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 8. oktoobril 2012.

Juhendaja dotsent Lasse Lehis ([email protected])

1. Põhiõiguste kaitse maksumenetluses
2. MKS § 84 rakendamine teoorias ja praktikas
3. Vastutus maksuseaduste rikkumiste eest (võrdlev käsitlus)
4. Paralleelne haldus- ja kriminaalmenetlus maksuasjades - valitud
5. Maksunõuded pankrotimenetluses - valitud
6. Õigusjärglus maksuõiguses
7. Finantsarvestuse seosed maksuõigusega
8. Kas maamaks tuleks Eestis kaotada või asendada hoopis kinnisvaramaksuga?
9. Kas Eesti peaks rakendama maksusoodustusi ettevõtluse ja tööhõive soodustamiseks? - valitud
10. Millised uued maksud sobiksid Eesti maksusüsteemi? - valitud
11. Kuidas hinnata riigilõivu määra põhiseaduspärasust?
12. Euroala päästemehhanismide kooskõla liikmesriikide põhiseadustega (võrdlev käsitlus)

Juhendaja dotsent Ivo Pilving ([email protected])

1. Haldusakti ja toimingu mõiste piiritlemine
2. Kaebeõigus menetlustoimingute vaidlustamisel halduskohtus
3. Üksikisiku kaebeõigus keskkonnaasjades
4. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus keskkonnasjades
5. Tõendamiskoormus halduskohtumenetluses
6. „Salajased tõendid“: piirangud menetlusosalise tutvumisel toimikuga
7. Isikuandmete kaitse seaduse "ajakirjanduse klausli" tähendus riigi infotoimingute suhtes

Kokku on mul õppeaasta jooksul võimalik juhendada 5 uurimistööd.
Juhendamiseks nõusoleku andmise eelduseks on esialgse kirjaliku nägemuse (ca 1–2 lk) esitamine kirjutatava töö eesmärgi ja põhiprobleemide kohta (saata aadressil [email protected]).

Juhendaja lektor Kaarel Relve ([email protected])

1.Veekogu avalik kasutus ja kallasrada - valitud
2.Igaüheõigus kasutada võõrast maad
3.Õigus puhtale keskkonnale kohtupraktikas - valitud
4.Keskkonna kvaliteedi piirväärtus: mõiste sisu ja selle tähendus õigus
puhtale keskkonnale piiritlemisel
5.Avaliku teabe seaduse vastavus keskkonnainfo direktiivile
6.Avalikkuse teavitamine keskkonnaohust - valitud
7.Läheduse ja piisavuse põhimõte jäätmekäitluses
8.Korraldatud olmejäätmevedu ja sellega liitumine

9.Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumine - valitud
10.Keskkonnamõju hindamise algatamise kohustuslikkus- valitud
11.Ökotsentristliku keskkonnaõiguse võimalikkus
12.Loomade õigusvõime - valitud

Kokkuleppel võib töö kirjutada mistahes keskkonnaõiguse teemal.

Juhendaja dotsent Hannes Veinla ([email protected])

1. Elukeskkonna ja looduskeskkonna mõistete määratlemine EV Põhiseaduses
2. Keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnahäiringu mõistete määratlemine
3. Keskkonnariski mõiste määratlemine keskkonnaõiguses, võrdlev käsitlus
4. Keskkonnaohu mõiste määratlemine keskkonnaõiguses, võrdlev käsitlus
5. Keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõte EL õiguses
6. Ettevaatuspõhimõtte määratlemine EL Õiguses
7. Ettevaatuspõhimõtte määratlemine rahvusvahelises õiguses - valitud
8. Käitise ja käitaja mõistete määratlemine keskkonnaõiguses, EL ja Eesti õigus
8. Looduse üldise kaitse põhimõtte sisustamise probleeme, võrdlev käsitlus
9. Natura hindamise eristamine tavapärasest keskkonnamõju hindamisest, EL õiguse ja Eesti õiguse võrdlus - valitud
10. Hoiuala re¸iimi vastavus Natura võrgustiku toimimise tagamisel, EL ja Eesti õigus
11. EL direktiivi (võimalus valida) ülevõtmise ja elluviimisega seotud õiguslikke probleeme
12. Üliõpilasega kokkuleppel on alati võimalus valida ka teisi meelepäraseid teemasid

Võrdleva õigusteaduse õppetool - vastutav sekretär Ave Tiisler ([email protected], 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Raul Narits ([email protected])

1. Õigusriigi formaalsed tunnused ja nende kajastumine Eesti õiguses - valitud
2. Mandri-euroopaliku õiguskultuuri ja common law ühised jooned ja erisused- valitud
3. Õiguse topeltloomus ja selle tähendus õiguse rakendamisel.
4. Hea õigusloome tava: olemus ja objektiivsest õigusest tulenevad nõuded - valitud
5. Hea õigusloome tava kui õiguse ja keele seoste probleem - valitud
6. Infoõiguse olemus ja vahendid - valitud
7. Klassikaliste õiguse tõlgendusargumentide kasutamine Eesti Vabariigi Riigikohtu praktikas.
7.1. Halduskolleegium
7.2. Kriminaalkolleegium
7.3. Tsiviilkolleegium
7.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Juhendaja lektor Silvia Kaugia ([email protected])

Kõik teemad on valitud

Juhendaja lektor Mario Rosentau ([email protected])

Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.
Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika - valitud
2. Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul) - valitud
3. Erinevat tüüpi haldusmenetlustes kogutud ja kasutatud tõendite lubatavus ja kasutatavus neile järgnevas kohtumenetluses (eraldi tsiviil- ja kriminaalmenetluses).
4. Tava tsiviilõiguse allikana Eesti kohtupraktikas. - valitud
5. Õiguse tõlgendamise meetodid Eesti kohtupraktikas. - valitud
6. Muud teemad argumenteerimisest ja tõendamisest kokkuleppel juhendajaga.
Intellektuaalne omand infotehnoloogias
7. Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid.
8. Arvutitarkvara ärilise kasutamise õiguslikud re¸iimid (võrdlev või muu käsitlus).
9. Avaliku sektori teabe (Public Sector Information – PSI) taaskasutamise õiguslikud aspektid - valitud
10. Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused- valitud
11. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna - valitud
12. Muud teemad IT intellektuaalsest omandist kokkuleppel juhendajaga.
P.S. Enamiku teemade juures saab teemat täpsustades või varieerides kirjutada ka mitu üliõpilast.


ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor ([email protected], 737 5395, r 318)

Juhendaja professor Merle Muda

1. Töötaja kahjuks kõrvalekalduvate kokkulepete kehtivus - valitud
2. Töölepingu andmed kui tüüptingimused - valitud
3. Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. Töövaidlusorganite praktika - valitud
4. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel. Töövaidlusorganite praktika - valitud
5. Töölepingu ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine - valitud
6. Kollektiivleping - valitud

Uurimistööde teemad on antud valdkondadena ning täpne teema tuleb õppejõuga kokku leppida.
Kokkuleppel õppejõuga võib kirjutada ka muul teemal.
Uurimistöö kirjutamine eeldab tööõiguse aine läbimist.

Juhendaja dotsent Janno Lahe

1.Käibekohustuse rikkumisel põhinev deliktiõiguslik vastutus Eesti kohtupraktikas - valitud
2. Mittevaralise kahju hüvitamine kannatanu lähedasele - valitud
3. Kahju hüvitamise ulatus teise isiku surma põhjustamise korral - valitud
4. Loss of chance põhimõtte sobituvus Eesti kahju hüvitamise õigusesse - valitud
5. Tavapärane liiklusrisk kahjuhüvitise vähendamise alusena - valitud
6. Riskivastutuse üldkoosseisu rakendamine Eesti kohtupraktikas - valitud
7. Aktsionäri ja osaniku tsiviilõiguslik vastutus - valitud
8. Kindlustusjuhtum liikluskindlustuses (LKindlS ja KoLKS võrdlev analüüs) - valitud
9. Süü mõiste ajalooline käsitlus - valitud
10. Kohustuse rikkumine kindlustusvõtja poolt kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alusena - valitud
11. Sooritus kui soorituskondiktsiooni kohaldamise eeldus - valitud
12. Lähenemiskeeld kui õiguskaitsevahend Eesti kohtupraktikas - valitud

Juhendaja dotsent Gaabriel Tavits
1. Võrdse kohtlemise tagamine töösuhetes - valitud
2. Töötaja privaatsuse tagamine töösuhetes - valitud
3. Töölepingu tingimused kui tüüptingimused - valitud
4. Töötaja konkurentsikeeld Eesti, Läti ja Leedu tööõiguses - valitud
5. Kollektiivlepingud tööõiguse allikana - valitud
6. Ettevõtte tavad ja praktika töötingimuste kujundajana – Eesti ja Saksamaa võrdlus - valitud
7. Kinnipeetavatele tervishoiuteenuste tagamise õiguslik reguleerimine - valitud
8. Töölepingu seaduse kohaldamine avalikus teenistuses - valitud
9. Töösuhete õiguslik reguleerimine Eesti Vabariigis 1918 – 1940 - valitud
10. Ametniku teenistussuhte lõpetamine süülise käitumise tõttu: Saksamaa ja Eesti võrdlus - valitud
11. Õigus tööle põhiseadusliku õigusena ja selle realiseerimine Eesti õiguskorras - valitud
12. Töötajate kaasamise õiguslik reguleerimine - valitud

Juhendaja dotsent Martin Käerdi
1. Agendi-, edasimüügi- ja sarnaste esinduslepingutega seotud probleeme
2. Kaubaveolepinguga seonduvaid probleeme kohtupraktikas (VÕS ja CMR konventsiooni pinnalt)
3. Töövõtjale tasu maksmise regulatsioon VÕS ja FIDIC võrdluses
4. Liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise ja tagasitäitmisega seonduvaid probleeme - valitud
5. Tõendamiskoormuse jagunemine tellija ja töövõtja vahel töövõtulepingu puhul
6. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja võõrandamise korral - valitud
7. Lepingueelse ja lepingulise vastutuse piiritlemine müügilepingu näitel - valitud
8. Kestvuslepingute erakorralise ülesütlemisega seotud probleemid kohtupraktikas
9. Käendaja vastutusega seonduvaid probleeme - valitud
10.Tarbijalepingutest taganemine ja selle tagajärjed - valitud
11. Müügilepinguga seotud spetsiifiline problem VÕS, CISG ja muu spetsiifilise õiguskorra (nt. Saksa või Inglise õiguse) võrdluses (teema täpsem sisu täpsustub üliõpilase ja õppejõu kokkuleppel)
12. Pangagarantiidega seotud probleeme kohtupraktikas

Juhendaja lektor Urve Liin
1. Alaealise testeerimisvõime – valitud
2. Omakäelise testamendi vormistuslikud nõuded
3. Tunnistajatega eratestamendi vormistuslikud nõuded - valitud
4. Notariaalse testamendi vormistuslikud nõuded
5. Ühise ja vastastikuse testeerimise põhjused ning eesmärgid
6. Pärimislepingu eesmärk ja kasutusala - valitud
7. Viimse tahteavalduse avalikustamine
8. Subjektiivse pärimisõiguse tõendamine - valitud
9. Pärimismenetlust läbiviivad organid - valitud
10. Pärija vastutuse ulatus - valitud
11. Õiguslikud vahendid pärija vastutuse piiramiseks
12. Pärijate üleskutsemenetlus - valitud

Kõik teemad eeldavad saksakeelsete allikmaterjalide läbitöötamist

Juhendaja lektor Tambet Tampuu

1. Tegevusetusest tuleneva õigusvastasuse tuvastamine esimese ja teise astme
kohtute praktikas - valitud
2. Heade kommete vastasest käitumisest kui deliktist tulenev vastutus esimese ja teise astme kohtute praktikas -valitud
3. Kaitsenormi rikkumisest kui deliktist tulenev vastutus esimese ja teise astme kohtute praktikas
4. Välimise ja sisemise hooletuse kui delikti üldkoosseisu elemendi tuvastamine esimese ja teise astme kohtute praktikas
5. Süü presumptsiooni kohaldamine esimese ja teise astme kohtute praktikas - valitud
6. Teo õigusvastasust välistavate asjaolude arvestamine esimese ja teise astme kohtute praktikas - valitud

Juhendaja mag iur Priit Kama

1. Asjaõiguse numerus claususe põhimõtte areng Eesti kohtupraktikas - valitud
2. Keelumärke regulatsiooni konkretiseeriva kohtupraktika areng Eestis - valitud
3. Hüpoteegi tagatiskokkuleppe ulatus
4. Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti vallasasjaõiguse prognoositavale arengule - valitud
5. Kinnistusraamatu kannete ja abieluvararegistri kannete õiguslik tähendus vastastikuses koosmõjus - valitud
6. Vallaspandi regulatsiooni kohaldamise praktika Eesti pandimajades - valitud

Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik ([email protected], 737 5397, r. 324)

Juhendaja professor Marju Luts-Sootak

Üldteema: üüriõiguse ajalugu (individuaalsel kokkuleppel üliõpilasega leitakse täpsem uurimistöö teema).

1. Balti eraseaduse kajastatusest Eesti õigusajakirjanduses 1920-1940 - valitud
2. Karl Wilhelm Seeler Tartu ülikooli kasvandiku ja professorina – valitud
3. Ajakiri "Õigus" 1933-1940 - valitud
4. Riigikohtu praktika kajastamine ajakirjas "Õigus" aastatel 1920-1923 - valitud
5. Käsitlusi põhiõigustest ajakirjas „Juridica“ aastatel 1993-2010 - valitud
6. Ajakiri „Juriditsheskije Izvestija“ - valitud
7. Õigusküsimused ajakirjas "Linnad ja Alevid" aastatel 1932-1935 - valitud

Juhendaja dots Merike Ristikivi - juhendatavate arv on täis

1. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Õigus - valitud
2. Ladina õigusterminid tsiviilseadustiku käsitlemisel ajakirjas Õigus 1920-1930 - valitud
3. Ladina õigusterminid tsiviilseadustiku käsitlemisel ajakirjas Õigus 1931-1940 - valitud
4. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus - valitud
5. Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Eesti Jurist - valitud
6. Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades - valitud
7. Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades - valitud
8. Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades - valitud
9. Ladina õigustermin conditio sine qua non Riigikohtu lahendites - valitud
10. Ladina õigustermin in dubio pro reo Riigikohtu lahendites - valitud
11. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid võlaõiguses - valitud
12. Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses - valitud
13. Eesti naisadvokaadid 1918-1940 - valitud
14. Eesti naisadvokaadid 1941-1960 - valitud
15. Naisüliõpilased Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1918-1940 - valitud
16. Naisüliõpilased Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas 1941-1960 - valitud

Juhendaja dotsent Hesi Siimets-Gross

Uurimistööde valdkonnad (konkreetne teema täpsustatakse vastavalt huvidele:
Balti eraseaduses leiduvate erinevate instituutide roomaõiguslik päritolu (vajalik saksa või vene keele oskus).

Teemad Rooma eraõigusest (perekonna-, asja-, võla- ja pärimisõigusest)
1. Elmar Ilus Rooma õiguse professorina - valitud
2. Peeter Kask Rooma õiguse professorina - valitud
3. Heiki Pisuke Rooma õiguse professorina - valitud

Juhendaja lektor Toomas Anepaio

1. Eestikeelse nõukoguliku juriidilise kirjanduse kujunemine (1940-1941) - valitud
2. Eestikeelse nõukoguliku juriidilise kirjanduse kujunemine (1944-1950) - valitud
3. Juriidilise kirjanduse kujunemine Jurjevi ülikoolis tsiviilõiguse valdkonnas (1889 - 1917) – nõutav vene keele oskus - valitud
4. Juriidilise kirjanduse kujunemine Jurjevi ülikoolis protsessiõiguse valdkonnas (1889 - 1917) – nõutav vene keele oskus
5. Prof. J. Engelmann kui õigusajaloolane – nõutav vene ja saksa keele oskus
6. TÜ õigusteaduskonnas kaitstud magistritööd (1940-1944) - valitud
7. TÜ õigusteaduskonnas kaitstud diplomitööd (1940-1944) - valitud
8. TÜ õigusteaduskonna üliõpilaste auhinnatööd õigusteaduskonnas (1930-1940) - valitud
9. TÜ õigusteaduskonna diplomeeritud edasiõppijad (1920 - 1940) - valitud
10. Lihula ülemtalurahvakohus (1889 - 1918) – nõutav vene keele oskus

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Merike Vellend ([email protected], 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja professor Irene Kull - juhendatavate arv on täis

1. Euroopa ühine müügiõigus – kohaldamine, võrdlus Eesti õigusega (nt ostja õiguskaitsevahendid, kahju hüvitamine, lepingu sisu, tüüptingimused) - valitud
2. Euroopa ühine müügiõigus- vt eelmine teema - valitud
3. Õigluspõhimõte ja tagastamiskohustused tarbija taganemisõiguse kasutamisel - valitud
4. CESL ja eBay ostukeskkond- valitud
5. Finantstehingud (teema täpsustamisel) – valitud
6. Õigus keelduda kohustuse täitmisest (VÕS § 111 ja 110 kohaldamise praktika) - valitud
7. Tarbijaõiguse kodifitseerimine – eelised ja puudused - valitud
8. Lepingute tühisus Euroopa ühtlustatud lepinguõiguse kontekstis - valitud
9. Ettenähtav kahju lepingulistes suhetes - valitud
10. Tarbija õigused sideteenuse lepingutes - valitud

Juhendaja dotsent Andres Vutt - juhendatavate arv on täis

1. Äriregistri lahendite vaidlustamise kohtupraktika - valitud
2. Võrdse kohtlemise põhimõte ühinguõiguses - valitud
3. Juhatuse liikme tegevuse heakskiitmise õiguslikud tagajärjed - valitud
4. Juhatuse liikme ametiaeg ja selle seos registrikandega - valitud
5. Juhtorgani liikmete valimine või määramine (USA, Eesti ja mõne Euroopa riigi näitel) - valitud
6. Ebaseaduslikud väljamaksed äriühingutest ja nende tagastamise nõuded - valitud
7. Nõuete kaitsmise kohtupraktika - valitud
8. Võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramise kohtupraktika - valitud
9. Euroopa sihtasutuse määrus - valitud
10. Üldkoosolekute elektrooniline läbiviimine - valitud

Juhendaja dotsent Villu Kõve

1. Kas kinnisasja üüri- ja rendilepingu täite- ja pankrotimenetluses kinnisasja ostjale üleminek on põhjendatud?
2. Hüpoteegi kohese sundtäitmise lubatavus ja eeldused - valitud
3. Kas ja kuidas realiseerub maksekäsu kiirmenetluses iura novit curia põhimõte ehk kuidas kaitsta kiirlaenuvõlgnikke põhjendamatute nõuete sissenõudmise eest? - valitud
4. Kohtupoolse õiguse kohaldamise piirid tagaseljaotsuse tegemisel, eriti laenunõuete puhul - valitud
5. Kohtupraktika ühtsuse tagamine ringkonnakohtutes ja Riigikohtus - kas kohustus, eesmärk või õigustus? - valitud
6. Vastastikku täitmiseks kohustavad ja täitmisest keeldumist võimaldavad kohtulahendid ja nende täitmise kord

Juhendaja lektor Anne Kalvi

1. Loomemajandus ja selle huvi intellektuaalomandi kaitsel - valitud
2. 3-astmeline test ja huvide tasakaal autoriõiguses: teooria ja praktika - valitud
3. Teose originaalsus ja selle tähenduse areng Eesti kohtupraktikas - valitud
4. Teose kasutamine isiklikul eemärgil (võrdlev käsitlus) - valitud
5. Esitajate õigused audiovisuaalsetes teostes - valitud
6. Kollektiivsed organisatsioonid ja nende õigusliku regulatsiooni areng EL-s ja Eestis - valitud
7. Kaubamärgi eristusvõime määramine: teooria ja praktika - valitud
8. Üldtuntud kaubamärgi õiguskiatse probleeme: teooria ja praktika - valitud
9. Patendiomaniku ainuõiguste piirangud - valitud
10. Ühtse patendikaitse arengud Euroopa Liidus ja selle potentsiaalne mõju Eestile - valitud
11. Intellektuaalomandi strateegia keskmistes ja väikestes äriühingutes - valitud
12. Intellektuaalomandi karistusõiguslik kaitse - valitud

Juhendaja lektor Maarja Torga

1. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes pärimisõiguslikes vaidlustes
2. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes perekonnaõiguslikes vaidlustes
3. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepingulistes vaidlustes
4. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepinguvälistes võlasuhetes
5. Rahvusvaheline kohtualluvus perekonnaõiguslikes vaidlustes
6. Rahvusvaheline kohtualluvus pärimisõiguslikes vaidlustes
7. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguõiguslikes vaidlustes
8. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguvälistes võlasuhetes
9. Välisriigi kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine Eestis - valitud
10. Euroopa täitekorraldus
11. Rahvusvaheline õigusabi tsiviilvaidluste lahendamisel
12. Rahvusvahelise eraõiguse kujunemislugu Eestis

NB! Eelnevad teemad on teemavaldkonnad, uurimistöö täpne teema lepitakse kokku koostöös üliõpilasega.

Juhendaja lektor Ave Hussar

Kõigi teemade osas eeldatakse Eesti õiguse, Riigikohtu ja ringkonnakohtute praktika võrdlust Saksa, Austria ja Šveitsi õiguse ja olulisema kohtupraktikaga (eeldab inglise ja saksa keele oskust vähemalt õigusalase teksti mõistmise tasandil).
Lisaks muudele allikatele (kindlasti on abiks Beck-Online andmebaas!) vt ka raportid veebilehel http://www.eui.eu/DepartmentsAndCentres/Law/ResearchAndTeaching/Researc…
Vt ka Obligationenrecht. I, Art. 1-529 OR / Herausgeber: Heinrich Honsell ... [et al.]
Kurzkommentar zum ABGB : herausgegeben von Helmut Koziol
(Mõnda allpooltoodud teemat võib kokkuleppel lektoriga kitsendada/jagada mitme tudengi vahel)

1. Lepinguvabaduse piirangud eluruumi üürilepingu sõlmimisel - valitud
- Diskrimineerimiskeeld
- Nõuded vormile
- Nõuded kestusele
- Imperatiivsed normid
- Lepingu kehtivuse eeldused

2. Üürileandja poolt eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine
- Ülesütlemise alused
o Mõjuva põhjuse määratlemine
o Asja lepinguvastane kasutamine
o Tasumisega viivitamine
- Ülesütlemine üürileandjast tulenevatel asjaoludel
- Ülesütlemise vaidlustamine

3. Üür ja selle suuruse muutmine eluruumi üürilepingus - valitud
- Piirangud üüri suurusele
- Üüri tasumise tingimused (tähtajad, ettemaksu nõue, tagatisraha)
- Üüri alandamine või maksmisest keeldumine
- Üürniku tasaarvestusõigus
- Üüri suurendamine (alused ja kord)
- Üüri suurendamise vaidlustamine
- Üüri tasumisega viivitamise tagajärjed

4. Üürileandja vahetumine eluruumi üürisuhtes
- Üürilepingu üleminek
- Uue üürniku õigus üürileping üles öelda (sh omavajaduse vähendus)
- Üürniku õigus nõuda kinnistusraamatu märke tegemist, sellise märke tähendus

5. Kolmandad isikud ja isikute vahetumine üürniku poolel eluruumi üürisuhetes
- Õigus majutada pereliikmeid
- Üürilepingu üleandmine
- Üürilepingusse astumise õigus üürniku surma korral

6. Eluruumi allkasutusse andmine
- Üürniku õigus sõlmida allüürileping
- Üürilepingu lõppemise mõju allüürisuhetele

7. Üürileandja pandiõigus - valitud
- Pandiõiguse ulatus
- Pandiõiguse teostamine
- Pandiõiguse lõppemine

8. Üürniku poolt asjale tehtavad parendused - valitud
- Parenduste ja muudatuste lubatavus
- Kulutuste hüvitamise nõue