IN MEMORIAM. Urmas Volens

24.12.1976–26.02.2026

In memoriam

Sügava kurbusega mälestame ootamatult lahkunud pikaaegset töökaaslast ja sõpra Urmas Volensit.

Urmas Volensi töö Eesti õigusmaastikul on olnud erakordne. Tugeva teoreetiku ja mitmekülgse praktikuna aitas ta pea 30 aastat õigust luua, õpetada ning selgitada.

Urmas Volens sündis 24. detsembril 1976 Tallinnas. Ta lõpetas 1995. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja jätkas õigusteaduse õpingutega toonases Õigusinstituudis. Veel enne Õigusinstituudi lõpetamist 1999. aastal asus Urmas tööle Justiitsministeeriumisse: alguses spetsialisti, hiljem juba talituse juhataja ja õiguspoliitika asekantslerina. Kümneaastase teenistusaja jooksul jõudis ta panustada paljudesse valdkondadesse, alustades kinnistusraamatu süsteemi ja asjaõigusseaduse edasiarendamisest ning lõpetades uue töölepinguseaduse ja pärimisseaduse kujundamisega. Ministeeriumitöö kõrvale mahtusid magistriõpingud Kölni Ülikoolis Saksamaal professor Günter Brambringi juhendamisel. Kindlasti vormisid just sealsed õpingud Urmases talle omast süsteemset mõtte- ja argumenteerimisviisi. Usaldusvastutust käsitleva doktoriväitekirja kaitses ta 2011. aastal Tartu Ülikoolis professor Paul Varuli juhendamisel.

Pärast Justiitsministeeriumist lahkumist pühendus Urmas advokaaditööle, töötades algselt advokaadibüroos Sorainen ja hiljem enda kaasasutatud advokaadibüroos NOVE. Riigikohtuniku ametivande andis ta aastal 2020 ja naasis NOVE ridadesse 2026. aasta alguses.

Image

Tartu Ülikoolis töötas Urmas kuni 2023. aastani – kokku üle 20 aasta –, viimati tsiviilprotsessi kaasprofessorina. Ta õpetas mitut õppeainet, sh ühinguõigust ja tsiviilprotsessiõigust, olles nõudlik, kuid hinnatud õppejõud. Üliõpilased meenutavad teda suurepärase loengupidajana, kuid eksamitöös ei tohtinud sisalduda error fundamentalis. Tagasiside tudengitelt: “Eksam on raske ja selleks tuleb õppida”.

Urmas oli üks neist, kelle algatusel hakati õigusteaduskonnas 2005. aastal õpetama eraõiguse valdkondi põimivate komplekskaasuste lahendamist. Loomult oligi Urmas generalist: ta ei spetsialiseerunud ühele kitsale alale, vaid omas teadmisi paljudest eraõiguse valdkondadest, märgates ja tajudes nendevahelisi seoseid. See väljendus ka tema teadustöös: Urmas oli paljude Eesti seaduste kommenteeritud väljaannete ja õpikute autor, mille teemad ulatusid kommertspandist ja ühinguõigusest kindlustuslepingute ning tsiviilkohtumenetluseni. Kõiki teemasid lahkas Urmas talle omase põhjalikkusega. Teadustöö kõrvalt jõudis ta juhendada ja oponeerida doktoriväitekirju ning juhtida ühinguõiguse revisjoni.

Urmasel oli oskus selgitada keerulisi asju lihtsate sõnadega. Tema sõnavõtud panid kuulama ja neis oli alati midagi uut. Oma laialdasi teadmisi jagas ta mitte üksnes üliõpilastele, vaid ka kohtunikke, notareid, kohtutäitureid ja registriametnikke koolitades. Selliselt on Urmas mõjutanud väga suurt osa Eesti õigusametite esindajatest. Urmas soovis muuta maailma paremaks, ta oli arendaja ja edasiviija, kartmatu reformija, ette võtja ja ära tegija. Inspireeriva isiksusena hoolitses ta juristide järelkasvu eest ja toetas paljude karjääri ja arengut.

Urmasega oli huvitav ja temaga sai nalja. Ja vaielda, pikalt ja kirglikult. Ta oli sooja südamega, maailma suhtes uudishimulik ja tal oli kõige kohta alati oma arvamus. Maailmaparandamisest puhkas ta sporti tehes, matkates ja pildistades.

Urmas hoolis väga oma perest ja sõpradest. Avaldame neile siirast kaastunnet ja kurvastame koos nendega.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nimel

Karin Sein, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse professor

Tiina Karm, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektor