Juridica 5/2025 on ilmunud. Priidu Pärna kirjutab toimetaja veerus järgmist:
Minu hinnangul on käesoleva Juridica keskne artikkel „Kohtuhalduse reformikavast põhiseaduslikkuse vaatevinklist“, mis pärineb Tallinna Ülikooli külalisprofessori Madis Ernitsa sulest. Ernits leiab, et pakutud lahendus vajaks põhiseaduse muutmist ja suur on oht, et kohtud jäävad finantsiliselt vaeslapse rolli, kui hajub poliitiline vastutus, ja seega satub ohtu kohtute sõltumatus. Riigivalitsemise prioriteete vaadates on põhiseaduslik riigi tugisammas, kohtusüsteem, juba täna räästa asemel vihma alla jäetud. Riigieelarve 18 miljardi suurusest kogukulust läheb kohtuvõimule vaid 0,37%. Piisavate vahendite puudust ei asenda tegelemine kohtute haldamismudeli peenhäälestamisega ega ka tehisaru.
Värskeimast numbrist saab lugeda:
| Madis Ernits | Kohtuhalduse reformikavast põhiseaduslikkuse vaatevinklist |
| Maria Lutter, Kaie Proode | Euroopa Prokuratuuri delegaatprokuröride väline sõltumatus |
| Meris Sillaots | Kaitsja osalemine kohtulikul uurimisel kriminaalmenetluses |
| Arnold Sinisalu, Taavi Pern, Karel Virks | Teabehange tõendina kriminaalmenetluses |
| Kadi Luht-Kallas, Tarvi Ojala, Helen Ojamaa-Muru | Side asukohaandmete töötlemine ohualapõhise riikliku ohuteavituse edastamisel. Millised on õiguslikud raamid? |
| Natalia Mäekivi | Olulise vahendi doktriin Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõiguses ning selle viimased arengusuunad digiturgudel |
| In memoriam | Holger Schwemer |
| In memoriam | Tanel Kerikmäe |