Uudised

Justiitsminister Raivo Aeg esitab riigi peaprokuröri kandidaadiks Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse assistendi Andres Parmase. „Andres Parmasel on töökogemus erinevate tasandite kohtutest. Tema kandidatuuri toetavad kindlasti nii kõnekas akadeemiline taust kui ka aktiivne panustamine kriminaalõiguse arendamisse rahvusvaheliselt,” selgitas justiitsminister pressiteate teel.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilaste õigusbüroo pakub 30. novembrini kõigile soovijatele tasuta õigusabi. Õigusbüroo on sel aastal tegutsenud juba kuu aega ja aidanud soovijaid kõikvõimalike õigusteemaliste küsimustega.

Pühapäeval, 17. novembril suundus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk esimese kaitseväe relvakonfliktiõigusele spetsialiseerunud õigusnõunikuna aastasele välisoperatsioonile Malisse, et ammutada praktilisi kogemusi ja tõsta kvalifikatsiooni oma teadmiste rakendamises.

Tartu Ülikooli teadlased, õigusteaduskonna IT-õiguse külalislektor ja vandeadvokaat Tõnu Mets ning arvutiteaduse instituudi infoturbe töörühma juht Arnis Paršovs jõudsid uurimistöö käigus jälile digiallkirjade andmise, valideerimise ja kehtivusega seotud probleemile.

Justiitsministeerium kuulutas välja era- ja avaliku õiguse ning õigusloomealaste teadustööde 2018/2019. aasta konkursi parimad teadustööd, mille parimaid autoreid premeeriti stipendiumitega. Rahalise auhinna saajad olid kõik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased.

Ühinguõiguse revisjoni ekspertide töörühm, mida juhib TÜ õigusteaduskonna dotsent Urmas Volens ning mille töös osalevad TÜ õigusteaduskonna õppejõududena Martin Käerdi, Sander Kärson, Villu Kõve, Kalev Saare, Andres Vutt, Margit Vutt ja Triin Tiru ning doktorant Heili Püümann, on saanud valmis ja esitanud Justiitsministeeriumile esialgsete äriseadustiku ja teiste ühinguõiguse valdkonna seaduste muudatuste eelnõude paketi.

3.–4. oktoobril aset leidnud vilistlaste kokkutulek ja karjäärimess tõid Tartusse kokku ligi 800 õigusteaduskonna vilistlast ja üliõpilast – kohale tulid nii juuramaastiku praegused kui ka tulevased tipptegijad.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna auhinnatud e-kursus “Õiguse alused mittejuristile” alustab õppetööga taas 16. septembril.

Tänavu mais loodi projekti iProcureNet käigus hankepraktikute võrgustik, mida rahastab Euroopa Komisjon. Võrgustiku eesmärk on lihtsustada sisejulgeolekuks vajalike toodete ja teenuste hankeid ning luua võimalused piiriülesteks hangeteks. Võrgustiku töös osalevad Eestist Politsei- ja Piirivalveamet ning ainsa akadeemilise partnerina Tartu Ülikool.

Eesti Advokatuuri ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Vikipeedia konkursil „Eesti Advokatuur 100“ kirjutati 33 õigusalast artiklit. Parimaid kirjutajaid premeeriti Eesti Advokatuuri 100. aastapäevale pühendatud konverentsil kokku 1000 euroga.

25.–26. septembril toimus Tartu Ülikoolis konverents/doktorikool "The Challenges of Information Society: a Japanese Perspective", mille korraldamisse panustas ka õigusteaduskond. Kõrgetasemeline doktorikool toimus koostöös Jaapani suursaatkonnaga ning selle keskmes oli Jaapan ja toimetulek infoühiskonna suundumustega. Nii Jaapani kui ka Eesti tippteadlased arutlesid selle üle, kuidas astuda vastu 21. sajandi ülesannetele, aga säilitada samal ajal oma ainulaadset kultuuri ja identiteeti.

„Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks peetaval Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste kokkutulekul „100 aastat hiljem“ jõuab lugeja ette nii Juridica erinumber kui ka Juridica International,“ juhatab TÜ õigusteaduskonna projektijuht ja ajakirja Juridica vastutav väljaandja Peep Pruks värske Juridica numbri sisse. Erinumbri tutvustuses tuuakse esile Eesti riikluse hoidmiseks ja edendamiseks vajalik omakeelse õigushariduse ja –teaduse olulisus ning sealjuures rõhutatakse ka eestikeelse õigusteadusliku terminivara arendamise tähtsust.

Kirjastus Juura annetas Eesti ülikooli 100. aastapäeva tähistamise puhul rahvusülikoolile õppe- ja teadustööks kommenteeritud väljaandeid. Tartu Ülikooli raamatukogule ja õigusteaduskonna teabekeskustele Tartus ja Tallinnas antakse üle viimasel kolmel aastal ehk perioodil 2017-2019 ilmunud kommentaaridest kokku 70 köidet enam kui

Tartu Ülikooli õigusteaduskond algatas vikiartiklite konkursi “Eestikeelne õigusteaduskond 100”, et tähistada eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva ja anda panus eestikeelse Vikipeedia täiendamisse. Konkurss toimub 4. oktoobrist 2019 kuni 27. jaanuarini 2020 Vikipeedia keskkonnas. Konkursi eesmärk on täiendada Vikipeediat õigusalaste artiklitega ja muuta õigusmõistete selgitused hõlpsamini kättesaadavaks. Osaleda saavad Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilased ja õppejõud ning Eesti Advokatuuri ja Notarite Koja liikmed.

Emakeelse ülikooli 100. aastapäeva auks peetaval Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlaste kokkutulekul „100 aastat hiljem“ ilmus Juridica Internationali tänavune number “Differences and Similarities between Branches of Law”.

Kärt Vaarmari kirjutab Juridica erinumbri tutvustuseks: "Seekordne Juridica number on võtnud fookusesse keskkonnaõiguse aktuaalsed küsimused. Aeg selleks on vägagi paslik. Tänasel päeval ei ole vast enam kellegi jaoks uudiseks, et keskkonnakaitse valdkonnas on lähiaastate põletavateks väljakutseteks globaalne kliimamuutus ning elurikkuse kadu. 2018.

XV Eesti Filosoofia Aastakonverents toimub Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech) 30. - 31. augustil. Tänavuse konverentsi teema on Digiühiskond: filosoofilised perspektiivid.

Rahvusvahelise õiguse vanemteadur dr. Merilin Kiviorg jätkab OSCE/ODIHR usu- ja veendumusvabaduse ekspertide paneeli (OSCE/ODHIR Panel of Experts on Freedom of Religion or Belief) liikmena, aidates lahendada inimõiguste tagamise kitsaskohti OSCE liikmesriikides. Ekspertide kogu ülesanne on abistada OSCE Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste bürood (ODIHR) ning seeläbi ka OSCE liikmesmaid inimõigusstandardite rakendamisel. Uue koosseisu esimene töökoosolek toimub 27.-29. augustil Varssavis.

Sel nädalal toimub TÜ Pärnu kolledžis kaheksas Martensi rahvusvahelise õiguse suveülikool, kus käsitletakse tippteadlaste juhendamisel rahvusvahelise õiguse teemasid võrdlevast perspektiivist. „Sel aastal keskendume Euroopale, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonile, ja uurime ka Venemaa transformatsiooni Nõukogude Liidust rahvusvahelise õiguse kontekstis,“ tutvustab suveülikooli peakorraldaja TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo.

„2019. aasta alguses jõustunud isikuandmete kaitse seadus (IKS) on pealtnäha piiratud mõjualaga õigusakt, kuivõrd üle Euroopa 25. mail 2018 rakendunud andmekaitse üldmäärus oli mõeldud andmekaitseõigust Euroopa Liidu liikmesriikides üheselt reguleerima. Ometigi on üldmääruses mitu olulist andmekaitsenüanssi jäetud liikmesriikide otsustada. Üheks oluliseks valdkonnaks, mille nüansid on jäetud riigisisese õiguse lahendada, on isikuandmete kasutamine teadustöös,“ kirjutab Kärt Pormeister värskes Juridicas.