Värskes Juridicas: isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmed teaduses

„2019. aasta alguses jõustunud isikuandmete kaitse seadus (IKS) on pealtnäha piiratud mõjualaga õigusakt, kuivõrd üle Euroopa 25. mail 2018 rakendunud andmekaitse üldmäärus oli mõeldud andmekaitseõigust Euroopa Liidu liikmesriikides üheselt reguleerima. Ometigi on üldmääruses mitu olulist andmekaitsenüanssi jäetud liikmesriikide otsustada. Üheks oluliseks valdkonnaks, mille nüansid on jäetud riigisisese õiguse lahendada, on isikuandmete kasutamine teadustöös,“ kirjutab Kärt Pormeister värskes Juridicas.

Pormeister annab oma artiklis „Uus isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmed teaduses: kolm näidet probleemsest õigusloomest“ ülevaate isikuandmete kasutamise reeglitest teaduses uue IKS järgi.

Autor analüüsib isikuandmete teaduses kasutamise kolme nüanssi uues IKS s: (a) andmetöötluse eesmärkide kindlaksmääramine informeeritud nõusolekus; (b) kaitsemeetmed isikuandmete kasutamise korral teaduses ilma isiku nõusolekuta; (c) loamenetluse kohustuse veeretamine riigi ehk Andmekaitse Inspektsiooni kaelast vabatahtlikkuse alusel toimivatele eetikakomiteedele.

Lisaks saab Juridica 2019 neljandast numbrist lugeda veel mitmetel põnevatel õigusteemadel:

• „Haldusjärelevalvest läbi riikliku järelevalve prisma,“ Mait Laaring
• „Riigihankedirektiivide piirmääradest väiksema maksumusega riigihanked Euroopa Liidu õiguses,“ Tiina Kuusmann
•  „Eesti õigusabilepingute peamised kohaldamisprobleemid ning nende ületamise võimalused,“ Maarja Torga
• „Lühidalt, konkreetselt ja selgelt: tsiviilasja kohtulahendi resolutsiooni sõnastamisest,“ Mati Maksing
• „Soodustuskelmuse koosseis ning kohtueelses menetluses kohaldatud elukohast lahkumise keelu vaidlustamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas 1-15-11032,“ Kersti Heide
• „Professor Eerik-Juhan Truuväli (07.03.1938–25.06.2019),  õiguskantsleri institutsiooni ehitaja ja põhiseaduse hoidja,“ Ülle Madise

Juridica värske number on veebis leitav siit. Head lugemist!