Ilmunud on Juridica 2026/6-7

Ilmunud on Juridica 2026/6-7. Tegemist on õigusteaduskonna lõpetajate erinumbriga, sedakorda topeltmahus. Nagu numbri sissejuhatuses kirjutab Age Värv: „[K]evadel silmailu pakkunud õitest ehk magistritöödest kauneimad ja elujõulisimad on suve jooksul küpsenud ning saanud nauditavateks viljadeks – õigusteaduslikeks artikliteks. Tõsi, seekord sisaldab number ka möödunud aasta saaki.“

Traditsiooniliselt on kirjutiste teemavalik lai. Uuest numbrist saab lugeda järgmisi artikleid:

• Siret Kiik. Sotsiaalteenuste kättesaadavus ja põhiseaduslik miinimum: lähedaste ülalpidamiskohustusest riiklike miinimumstandarditeni
• Sonja Maria Roosson. Maa- ja Ruumiameti kaldaerofotode kooskõla Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi põhiseadusega
• Mart Mikael Tuvike. Mootorsõiduki registreerimistasu: põhiseaduspärane, kuid kas ka Euroopa Liidu õigusega kooskõlas?
• Ann Viirmaa. Õigus olla lapsevanem: bioloogilise vanema õiguste põhiseaduslikud piirid Eesti põlvnemissüsteemis
• Maria Geveller. Millal vastutab pärija pärandaja kohustuste eest oma isikliku varaga? Esemeliselt ja väärtuseliselt piiratud vastutus Eesti pärimisõiguses
• Elena Hanna Septer. Alluvussuhe platvormitöös: algoritmiline juhtimine ja kaudsed kontrollimehhanismid
• Maria Lutter. Tööandja ärisaladuse ja töötaja inimkapitali piiritlemine
• Viorica Tšaikovski. Tarbijakaitse järelevalve uued väljakutsed ja kitsaskohad digiajastul: veebilehtedele juurdepääsu piiramisest kontrolltehinguteni
• Maria Mell. Mittekirurgiliste esteetiliste meditsiiniteenuste reguleerimise vajalikkusest
• Birgit Partvei. Inimese kehaosade ja -eraldiste kaitse Eesti ja Saksa karistusõiguses
• Laureen Hansmer. Alaealiste õigusrikkujate hoiatamine. Millal piisab vaid sõnadest?
• Kristiina Uus. Kas keskmine on ikka keskmine? Karistuse mõistmise lähtekoht võrdluses keskmise süüga
• Daniel Moppel. Kes ees, see mees? Kriminaalmenetluse positiivne jurisdiktsioonikonflikt Euroopa Liidu õiguses
• In memoriam. Tiit Sepp
  

Lõpetuseks veelkord mõned mõtted Age Värvilt. „Magistritöö „küpseb“ artikliks ‒ kõlab lihtsalt, eks ole? Kui palju selline „küpsetamine“ tegelikult aega ja pingutust nõuab, võib üksnes ette kujutada; tõde teavad vaid autorid ise.“ Samas, teadmiste ja oskuste edukaks omandamiseks peabki aega võtma, mitte püüdma seda kokku hoida. „Huvi pärast sirvisin läbi viimase viieteistkümne aasta tudenginumbrid. Hea meel oli leida autorite seast mitmeid tänaseid ülikoolikolleege ning juriste, kes oma igapäevatöö kõrval selgitavad õigusküsimusi laiemale avalikkusele. Loodan, et ka käesolevas väljaandes avaldatud artiklite autoritel jätkub uurimis- ja kirjutamishuvi kauaks ning et nii mõnegagi neist kohtume Juridica veergudel tulevikus uuesti.“

Head lugemist!
Katrin Prükk
Juridica tegevtoimetaja