Eva Maria Õunapuu: rahvusvaheline õpe aitab maailma paremini mõista

Image

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste õppekava esimese aasta magistrant Eva Maria Õunapuu püüab olla eeskujulik üliõpilane ning asju pigem ette ära teha. Sageli nõuab see suurt pingutust, kuna lisaks õppimisele töötab ta ka advokaadibüroos juristina. 

Oma haridusteed alustas Tallinna tüdruk Jakob Westholmi Gümnaasiumi muusikaklassis ja jätkas Gustav Adolfi Gümnaasiumis prantsuse keele õppesuunal. Seejärel sai ta bakalaureusekraadi rahvusvahelise ja Euroopa õiguse erialal Haagi Rakenduskõrgkoolis Hollandis. 

Pärast bakalaureuseastme läbimist teadis Eva Maria, et soovib jätkata rahvusvahelise õiguse või mõne sarnase eriala õpinguid, eeskätt paelusid teda rahvusvahelised suhted ja poliitika. Lõpuks leidis neiu, et õigusteadus sobib talle paremini. Otsust aitas langetada see, et rahvusvahelist õigust saab õppida Tallinnas, kus asub ka Eva Maria töökoht. Nii sobis pealinnas päevaõppes tudeerimine tema elurütmiga paremini kui näiteks sessioonõpe Tartus. 

Soov maailma mõista 

Nagu paljud väikesed tüdrukud, tahtis Eva Mariagi lapsepõlves saada näitlejaks, lauljaks või modelliks. „Praegu tundub see naljakas, sest ei sobi minu olemusega üldse. Tõenäoliselt oli neid soove veel, aga hetkel ei tule kõik meelde. Igatahes tekkis mul põhikoolis huvi õiguse ja mingil määral ka poliitika vastu. Tahtsin lihtsalt maailmast paremini aru saada ja mõista, miks on ühiskond üles ehitatud nii, nagu ta on. Gümnaasiumis osalesin Euroopa Noorte Parlamendis, mis kahjuks enam ei tegutse. Seal õppisin tundma Euroopa seadusandluse ülesehitust ja nii saingi aru, et õigusteadus on täpselt minu teema,“ selgitab ta. 

Rahvusvaheline õigus mõjutab Eva Maria arvates järjest enam otseselt nii riikide välis- kui ka sisepoliitikat. „Globaliseerumise tulemusena tegeleb rahvusvaheline õigus üha rohkem ka erasektoriga, näiteks püütakse saavutada rahvusvahelisi leppeid, millega ühtlustada rahvusvaheliste firmade maksustamist,“ selgitab neiu ning lisab, et teda huvitab pigem avalik õigus – kõik, mis puudutab riike ja nende omavahelist suhtlust. 

„Väga tore on näha, kuidas rahvusvahelist õigust ka päriselus rakendatakse ja see ei jää ainult paberile. Lennart Meri ütles kunagi, et see on väikeste riikide tuumarelv. Mulle tundub, et selline arusaam on ka paljudes teistes pisemates riikides, kes kasutavad rahvusvahelist õigust agaralt enda kaitseks, näiteks kliimamuutuste vastu võitlemisel. Ukraina ja Gruusia astuvad Venemaa sissetungile vastu mitte ainult lahinguväljal, vaid ka Rahvusvahelises Kohtus.“ 

Rahvusvaheline õpe annab enesekindluse 

Tartu Ülikoolis saab rahvusvahelist õigust ja inimõigusi õppida inglise keeles. Eva Maria inglise keel oli väga hea juba gümnaasiumis, seega võõrkeeles õppimine teda ei hirmutanud. „Eestlasi on sellel erialal igal aastal nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas, seega saab hätta jäädes ikka kelleltki abi küsida. Ka enamiku välisüliõpilaste jaoks on inglise keel võõrkeel. Minu kogemus näitab, et üksteise vastu ollakse alati väga abivalmid ja mõistvad. Kõik on samas paadis, nagu inglise keeles öeldakse,“ kirjeldab Eva Maria. 

„Ingliskeelse õppekava alusel õppimine on minu meelest isegi kasulikum, kui esiti arvasin. Alguses, kui õppisime rohkelt termineid, oli nende eesti keelde tõlkimisest ja lahtiseletamisest ääretult palju kasu. Võõrkeeleoskus õppimiseks vajalikul tasemel avardab igal juhul ka silmaringi, sest annab võimaluse puutuda kokku suurema maailmaga kui varem,“ arutleb magistrant. 

„Muidugi annab palju juurde ka välisüliõpilastega suhtlemine ja nii-öelda oma mullist väljasaamine. Eesti on ju mingis mõttes mull ja ehkki väga armas mull, on äärmiselt huvitav kogeda ka ülejäänud maailma,“ tunnistab Eva Maria ning lisab, et hakkas Eestit palju rohkem hindama, kui oli ise teada ja tunda saanud, kuidas mujal asjad käivad. „Oskus ja võimalus suhelda inimestega, kellega puudub esialgne ilmselge side – nagu ühte kultuuriruumi kuulumine –, annab ka palju enesekindlust juurde.“ 

Eva Maria kursusekaaslased on pärit maailma eri paigust. Omavahelise suhtlemise teeb põnevaks see, et kõigi kogemused on isesugused. „Üks toredamaid hetki oli kursusekaaslastele 24. veebruari traditsioonide tutvustamine. Käisime koos paraadil ja mõnega isegi lipuheiskamisel. Lõbus hetk oli see, kui üks sakslane arvas, et paraadil osalevad kõik meie relvajõud. Nad olid selleks ajaks ka väljakule rivistunud ja ta siiralt arvas, et need ongi kõik meie kaitseväelased, politseinikud jne. Kuna Saksamaal selliseid paraade ei korraldata, tulid talle üllatusena sõdurite marssimine ja traditsioonid, mis on meie jaoks tavapärased,“ toob juuratudeng ereda näite sellest, kuidas eri taustaga kursusekaaslased üksteise maailmapilti avardavad. 

Eva Mariat huvitab oma eriala juures kõige rohkem avalik õigus ehk riikide omavaheliste suhete reeglid ja normid. „Loodan tulevikus selle praktilisemat poolt näha ja oma teadmiste toel Eesti tulevikku kujundada,“ sõnab magistrant.