Juridica uus number keskendub riigihankeõiguse probleemistikule

„Käesolevas Juridica numbris pakuvad neli artiklit riigihankeõiguse teemal huvitava läbilõike valdkonna probleemistikust, mis osalt on eriomane vaid uuele riigihangete seadusele, osalt aga aegumatu. Uuele seadusele eriomase probleemi näiteks võib tuua alltöövõtjate kaitseks kehtestatud alternatiivse reeglistiku sobivuse küsimuse, samas kui läbi aegade on selgelt lahendamata riigihankeõiguse piirnevate normistikega suhestumise küsimus. Aegumatu tundub olevat ka Härgineni jt käsitletud eraõigusliku isiku hankijaks klassifitseerimise probleemistik, Minumets aga vaatleb Euroopa Liidu ja Eesti õiguse koosmõju klassikalist küsimust erinõuete kehtestamise aktuaalses kontekstis," tutvustab Mari Ann Simovart toimetajaveerus uut numbrit.

Lisaks riigihankeõiguse käsitlustele leiab uuest numbrist veel mitmeid teisigi põnevaid artikleid:

• „Põhimõttest lex specialis derogat legi generali riigihankeõiguse näitel“, Mari Ann Simovart, Nele Parrest
• „Eraõigusliku juriidilise isiku hankijana määratlemine. AS EVR Cargo ja tema tütarettevõtte näide“, Kadri Härginen, Veiko Vaske, Carri Ginter
• „Erinõuetele vastamise tingimuste kehtestamine riigihangetes“, Diana Minumets
• „Alltöövõtja kaitse asemel peatöövõtja karistamine: riigihangete seaduse § 122 lõige 9“, Mari Ann Simovart, Angela Kase
• „Omastamise ja usalduse kuritarvitamise omakasulisus“, Marko Kairjak, Jaan Sootak
• „Kohtukaebeõigus, eriti edasikaebeõigus Riigikohtu ja eriti kriminaalkolleegiumi praktikas: kas lihtõiguslik tegelikkus võib tingida põhiseadusliku võimalikkuse ümberdefineerimist?“, Eerik Kergandberg
• „Enese mittesüüstamise privileeg ja Touch ID: kas enese mittesüüstamise privileeg laieneb sõrmejäljelugeriga kaitstud telefonile?“ Gregori Palm