Uurimis-, bakalaureuse- ja magistritööde registreerimisest õppetoolis

Eksamid võlglastele ainetes õiguse sotsioloogia ja võrdlev õigusteadus

Aines "Õiguse sotsioloogia" toimub eksam võlglastele 19.11.2010 kell 12.15 ruumis 216
Aines "Võrdlev õigusteadus" toimub eksam võlglastele 12.11.2010 kell 12.15 ruumis 216

Registreerumine sirli.soomlais@ut.ee

2010/11 õppeaasta sügissemestri EELKAITSMISED

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetooli eelkaitsmine toimub 13.10.2010 kell 14.30 ruumis 323. Eelkaitsmisele pääseb eelregistreerimisega e-mailile Jaanika.Seli@ut.ee hiljemalt 11.10.2010.

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - Eelkaitsmine läbitakse kokkuleppel juhendajaga.
Riigi- ja haldusõiguse õppetool - Eelkaitsmine läbitakse kokkuleppel juhendajaga.

Võrdleva õigusteaduse õppetool - Eelkaitsmine läbitakse kokkuleppel juhendajaga.

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetooli eelkaitsmine toimub 11.10.2010 kell 10.15 ruumis 118 (Näituse 20). Eelkaitsmisele palun registreeruda raissa.sor@ut.ee hiljemalt 08.10.2010.

Õiguse ajaloo õppetool - Eelkaitsmine läbitakse kokkuleppel õppetooliga ( Jaanika.Seli@ut.ee )

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetooli eelkaitsmine toimub 11.10.2010 kell 14.15 Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetooli nõupidamiste ruumis Näituse 13a-109. Eelkaitsmisele palun registreerida Aive.Suik@ut.ee hiljemalt 08.10.2010.

Uurimistööde teemad 2010/11 õppeaastaks

Uurimistöö teema tuleb registreerida õppetoolis hiljemalt 18.10.2010

Registreering esitada koos juhendaja poolse kinnitusega (piisab kirjavahetusest).

AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT

Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Juhendaja prof Jaan Sootak
1. Veapunktisüsteem. Karistusõiguslik vastutus ja haldusõiguslik regulatsioon.

Seoses Justiitsministeeriumi korraldatava karistusõigused revisjoniga (dekriminaliseerimine) pakub kriminaalõiguse õppetool välja järgmised teemad, millega üliõpilased saaksid nimetatud töösse lülituda. Teema võib töö käigus täpsustuda või muutuda; töö sisu sõltub konkreetsest süüteoliigist. Üliõpilaste enda ettepankud uurimisprobleeemi osas on teretulnud. Palun karistusõiguse teemadel juba registreerunud üliõpilastel end käesoleva probleemiga seoses uuesti registreerida ja õppetooli juhatajaga nõu pidada.

1.    Karistatav tegu kuriteona või väärteona (konkreetse süüteoliigi alusel)
2.    Teo õigusjärelm – karistus, sunniraha ja asendustäitmine (konkreetse süüteoliigi alusel)
3.    Määratletusnõu ja teo kriminaliseerimine (konkreetse süüteoliigi alusel)
4.    Sanktsioonisüsteem – karistuste võrdlev raskus erinevates süüteoliikides
5.    Karistus süüteo eest ja tsiviilõiguslik kahju hüvitamine

Juhendaja prof Jaan Ginter
1.    Kuriteo matkimise õiguslikud ja eetilised aspektid
2.    Kohtunike parteituse nõue – vajalik või mitte?
3.    Mõjuvõimuga kauplemine (Eesti kohtupraktika. Siin võiks vabalt intervjueerida prokuröre ja vaadelda paari huvitavamat juhtumit)
4.    Korduvad varavastaste tegude toimepanijad (kes need isikud on, millised on motiivid, jne)
5.    Juriidilise isiku kriminaalvastutus ja tõendamisprobleemid
6.    Euroopa Inimõiguste konventsiooni mõju Eesti kriminaalmenetlusele
7.    Rahvusvaheline kriminaalmenetlus
8.    Kohtulik kontroll kokkuleppemenetluse rakendamisel
9.    Kriminaalõigus Euroopa Liidu õigusloomes - milleks seda vaja?
10.    Koostöö kriminaalasjades Euroopa Liidu õigusloomes (EAW, EEW, jne.)
11.    Praktiline koostöö kuritegevuse vastases võitluses Euroopa Liidu liikmesriike vahel (ühised uurimisgrupid, EUROJUST, EUROPOL, Euroopa justiitskoostöövõrgustik (EJN), bilateraalsed sideohvitserid, jne.)
12.    Kas Euroopa Liidu ühtsed standardid kriminaalõiguses aitavad parandada kuritegevuse vastast võitlust? (Materiaalõigus)

Juhendaja dots Meris Sillaots
1.    Kohtuliku arutamise vahetuse põhimõte kriminaalmenetluses
2.    Kannatanu õiguste kaitse kriminaalmenetluses
3.    Kahtlustatava ülekuulamine kohtueelses menetluses
4.    Lühimenetlus
5.    Käskmenetlus
6.    Tunnistaja õiguste kaitse kriminaalmenetluses
7.    Kriminaalmenetluse kiirendamine
8.    Kaitsja kriminaalmenetluses
9.    Prokuratuur kriminaalmenetluses
10.    Kahtluste tõlgendamine kahtlustatava või süüdistatava kasuks

Juhendaja lektor Andres Parmas
Teemad rahvusvahelise kriminaalõiguse valdkonnas (tudeng formuleerib pealkirja ise).
1. EL-i karistusõigusliku pädevuse võimalikud arenguteed peale Lissaboni lepingu jõustumist
2. RVKK pädevus sõjakuritegudes
3. KarS-i sõjakuritegude koosseisud ja rahvusvaheline õigus
4. Amnestia rahvusvahelises kriminaalõiguses
5. ÜRO JN pädevus ja roll rahvusvahelises kriminaalõiguses

Juhendaja lektor Andreas Kangur
1. Vandekohtud kontinentaal-Euroopas
2. Confrontation Clause in the US Constitution and the ECHR
3. Kautsjoni olemus ja kohaldamispraktika kriminaalmenetluses
4. Ekspertiisid menetluses: võrdlev käsitlus
5. Riigisaladused ja menetluse avalikkus - tasakaalustamise probleem
6. Menetluse ökonoomiast kriminaalmenetluses kokkuleppemenetluse ja kriminaalasjade eraldamise näitel
7. Kaitseväeliste süütegude menetlus - kas Eestil oleks vaja eraldi sõjaväekohtute süsteemi?

Juhendaja prof Talis Bachmann
1.    Nägudepõhine isikutaju: äratundmist soodustavate tegurite uurimine
2.    Nägudepõhine isikutaju: isiksuse omaduste hindamise stereotüübid või reaalne tundlikkus
3.    Isiku identifitseerimine hägustatud kujutiste põhjal
4.    Varjatava teadmise neurokorrelaatide uurimine EEG meetoditega
5.    Valetamise objektiivsete indikaatorite uurimine
6.    Kognitiivne privaatsus: ajuprotsesside kuvamise tehnoloogiaga kaasnevad probleemid
7.    Kognitiivse neuroteaduse uuemate tulemuste tähendusest tahtluse mõiste objektiivsele sisustamisele
8.    Psühholoogiline mõjutamine kohtueelses menetluses
9.    Psühholoogiline mõjutamine kohtumenetluses
10.    Teadvuse mõiste ja nähtused: juriidiline aspekt
11.    Transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju isiku toimingutele
12.    Transkraniaalse magnetstimulatsiooni mõju isiku seisunditele

Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209)

Juhendaja dots. Julia Laffranque

1. Euroopa Liitu puudutavad sätted 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud riikide konstitutsioonides ja nende rakendamine kõrgeimate/konstitutsioonikohtute praktikas
2. Analüüs Riigikogu ja valitsuse vahelistest suhetest EL õiguse küsimustes
3. Haldusmenetluse uuendamine tulenevalt haldusakti vastuolust EL õigusega: Euroopa Kohtu praktika ja Eesti õiguse võimalikud arengud selle valguses
4. Kohtumenetlusõiguslikud garantiid Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa Inimõiguste Konventsioonis
5. Euroopa Liidu ühinemine Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga - õiguslikud ja sisulised aspektid
6. Põhiseaduse reformi vajadusest Euroopa Liidu õiguse kontekstis

Juhendaja Katre Luhamaa

Juhendan uurimistöid rahvusvahelistest inimõigustest ja ka üldisemaid teemasid rahvusvahelisest õigusest.
Juhendamise eelduseks on, et tudeng suudab ise välja pakkuda teda huvitava probleemi või uurimisküsimuse, mis on teema formuleerimise aluseks.

Üliõpilastel palun hiljemalt 1. oktoobriks 2010 esitada esialgse nägemuse paarist töö põhiprobleemist ja töö eesmärgist (1 lk; e-posti aadressile: katre.luhamaa@ut.ee).
Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 4. oktoobril 2010.

Juhendaja Christoph Schewe

Important: Students must have participated in the relevant course!

Research Paper I
1. Application of EU-Law/Competition law in professional football (sports) / organizations (art.  165 TFEU) – development of new concepts in (under consideration of the specifics of sports);
2. The QC-leisure case and consequences for the marketing of sports rights (territory licensing)
3. General topics that concern a comparison between German and Estonian law; German language skills required!

Research Paper II
1. Social fundamental rights in Estonia and in the European Union
2. Problems concerning the current system on exemptions from the prohibition in EU competition law - is there a way out?
3. The Eurasian Economic Community (EAEC/EurAsEC) – legal concept and perspectives (towards an Eastern EU?) (Russian language skills required)
4. Energy law (EEC) Promotion of Renewable Energy – tensions between energy supply and prohibited state subsidies (legal framework in the EU and the member states)
5. International Investment Law Arbitration and Corruption
6. General topics that concern a comparison between German and Estonian law; German language skills required!

Riigi- ja haldusõiguse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja prof. Kalle Merusk
1. Riiklik järelevalve: mõiste, liigid, järelevalve meetmed
2. Haldusorganisatsioon kehtivas õiguskorras
3. Majandussektori üle teostatava järelevalve liigid ja meetmed
4. Avalike ülesannete funktsionaalne üleandmine eraõiguslikele isikutele
5. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid ja nende rakendamine
6. Avalikkus ja andmekaitse haldusmenetluses
7. Menetlusosaliste õiguste kaitse haldusmenetluses
8. Avaliku halduse kandjad
9. Haldusakti põhjendamine
10. Avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele
11. Haldusleping: olemus ja liigid
12. Haldusakt, toiming, menetlustoiming – eristamise kriteeriumid

Kokkuleppel õppejõuga võib valida ka teisi teemasid.

Juhendaja dots. Vallo Olle
1. Euroopa Liidu õiguse mõjud kohalikule omavalitsusele
2. Kohalik omavalitsus ja subsidiaarsusprintsiip
3. Kohaliku omavalitsuse majandustegevuses osalemise õiguslikud eeldused
4.Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus: probleeme ja lahendusi
5. Avaliku ülesande liigitamise probleeme ................ülesande näitel
6. Kohaliku omavalitsuse organite ja ametiisikute tegevuse otstarbekuse kontroll
7. Maakondlike omavalitsusliitude poolt täidetavad avalikud ülesanded
8. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt sõlmitud halduslepingud: probleeme ja lahendusi
9. Kohaliku omavalitsuse tuumikpädevus
10. Valla- ja linnavalitsus kui kollegiaalne haldusorgan ja ametiasutus
11. Ametite ja inspektsioonide järelevalve kohalike omavalitsuste üle
12. Volikogu liikme õiguslik staatus

Nendel või sama valdkonna teistel teemadel kirjutamisest huvitatud üliõpilastel palun hiljemalt 1. oktoobriks 2010 esitada esialgse nägemuse paarist töö põhiprobleemist ja töö eesmärgist (1 lk; e-posti aadressile: vallo.olle@ut.ee). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 4. oktoobril 2010.

Juhendaja lekt Ene Andresen
1. Põhjendamiskohustus haldusmenetluses
2. Halduse siseakt
3. Õiguskaitsevahendi valiku vabadus ja selle piirid
4. Kahju hüvitamise nõude loovutatavus riigivastutusõiguses
5. Alusetu rikastumise nõue riigivastutusõiguses (kohtupraktika analüüs)
6. Regressinõue riigivastutusõiguses (kohtupraktika analüüs)
7. Tõendamiskohustus välismaalastega seotud haldusmenetlustes
8. Õiguskaitsevahendid viisamenetluses
9. Ametnike streigiõigus
10. Ametniku teenistusest vabastamine vanusepiirangu saabumise tõttu
11. Advokaadi ja notari reklaamikeelu võrdlus de lege lata ja de lege ferenda
12. Tegevuspiirangud notariametis  

Teemade piiritlemine toimub töö käigus. Lisaks nimetatud teemadele on oodatud üliõpilaste ettepanekud samades valdkondades neile huvipakkuval teemal töö kirjutamiseks.

Nendel või sama valdkonna teistel teemadel kirjutamisest huvitatud üliõpilastel palun hiljemalt 1. oktoobriks 2010 esitada esialgse nägemuse paarist töö põhiprobleemist ja töö eesmärgist (1 lk; e-posti aadressile: Ene.Andresen@ut.ee). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 4. oktoobril 2010.

Juhendaja lekt Kaarel Relve
Juhendaja dots Hannes Veinla
(teemad keskkonnaõiguses)

1. (Keskkonnaalased) igaüheõigused
2. Õigus puhtale keskkonnale
3. Keskkonnalaste direktiivide ülevõtmine (suplusvee mõiste näitel)
4. EÕIK artikkel 8 keskkonnasjades
5. Keskkonnaasjad EÕIK praktikas 2000-2010
6. Läheduspõhimõte jäätmekäitluses
7. Loomade õigusvõime
8. Keskkonnamõju hindamine planeerimismenetluses
9. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga
10. Keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigus
11. Otsene õigusmõju keskkonnaasjades
12. Riigisisese keskkonnaõiguse harmoniseerimine EÜ õigusega
13. Üldsuse osalemine keskkonnaloa menetluses
14. Õigus keskkonnateavet küsida Eesti ja EL õiguses
15. Tootja vastutuse printsiip EÜ (jäätme)õiguses
16. Keskkonnakahju mõiste määratlemine: võrdlev analüüs
17. Asjaõigusseaduse § 143 rakendamine ja keskkonnakaitse
18. Normatiivse ettevaatusprintsiibi rakendamisega seotud probleemid

Juhendaja dots Ivo Pilving

1. EL õiguse mõju subjektiivse avaliku õiguse käsitlusele Eesti haldusõiguses

2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevad nõuded kohtumenetluse avalikkusele haldusasjades

3. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevad nõuded kohtumenetluse kiirusele haldusasjades

4. Halduse üldkorralduste mõiste piiritlemine ja nende kohtulik kontroll

5. Kohaliku omavalitsusüksuste kaebeõigus halduskohtus

6. Kaebaõigus halduse menetlustoimingute vaidlustamisel 

Tegemist on küll teemadega haldusprotsessi valdkonnast ja uurimistööde kirjutajad ei ole seda ainet läbinud, samas on need kirjutatavad ka pärast haldusõiguse üldosa kursuse läbimist.

Nendel või sama valdkonna teistel teemadel kirjutamisest huvitatud üliõpilastel palun hiljemalt 1. oktoobriks 2010 esitada esialgse nägemuse paarist töö põhiprobleemist ja töö eesmärgist (1 lk; e-posti aadressile: Ivo.Pilving@kohus.ee). Kui ühel teemal soovib kirjutada mitu üliõpilast, on valiku tegemisel otsustavaks laekunud kavandid. Tehtud valikust teavitatakse üliõpilasi hiljemalt 4. oktoobril 2010.

Juhendaja dots Lasse Lehis

1. Riigieelarve õigusliku regulatsiooni areng Eestis
2. Millised kohalikud maksud sobiksid Eesti maksusüsteemi?
3. Maksuteemade kajastamine Eesti ajakirjanduses
4. Eesti maksupoliitika Euroopa kontekstis
5. Erakondade valimiseelsed lubadused maksupoliitikas – kas need on ka täidetavad?
6. 2009. aasta eelarvekärbetega seoses tehtud seadusemuudatuste õiguslik analüüs – võimalikud vastuolud põhiseadusega
7. Kapitalitulu ja palgatulu piiritlemise probleemid sotsiaalmaksu näitel
8. Võimalikud ettevõtlust ja tööhõivet soodustavad maksumeetmed
9. Kas maksuvõla saneerimine on võimalik ja vajalik
10. Isikuandmete kaitse maksumenetluses
11. Paralleelne haldus- ja kriminaalmenetlus maksuasjades
12. Finantsarvestuse seosed maksuõigusega

Juhendaja teadur, lekt Berit Aaviksoo

Uurimistöö I

1. Gorjatshova – juhtumi analüüs
2. Rahvasuveräänsus
3. Riigikohtu otsuste retseptsioon ajakirjanduses
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve eestikeelses õiguskirjanduses
5. Muu Riigikohtu lahendi analüüs
6. Muu riigiõiguse instituudi analüüs
7. Muu riigiõiguse valdkonda kuuluv teema

Uurimistöö II

1. Euroopa Inimõiguste Kohtu margin of appreciation doktriin
2. USA poliitilise küsimuse doktriin
3. Põhiseaduslikkuse järelevalve Prantsusmaal (soovitatav prantsuse keele oskus)
4. Riigikohus kui poliitikakujundaja
5. Muu riigiõiguse valdkonda kuuluv teema

Üliõpilane, kes soovib kirjutada töö ühel väljapakutud teemadest, peab esitama hiljemalt 1. oktoobriks 2010 töö kava, mis sisaldab töö eesmärgipüstitust, põhiprobleeme ning esialgset struktuuri (1-2 lk) koos kasutatava kirjanduse loeteluga, aadressil berit.aaviksoo@ut.ee. Valik tehakse laekunud kavandite alusel hiljemalt 10. oktoobril. Valiku tegemisel arvestatakse ka tudengi senist kokkupuudet riigiõigusega ja motivatsiooni selle distsipliiniga tegelemiseks.

Võrdleva õigusteaduse õppetool - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu (Maiu.Salmistu@ut.ee, 737 5977, r 303)

Juhendaja lekt Silvia Kaugia

Kõik teemad on ära valitud!

Juhendaja lekt Mario Rosentau

Töö täpne pealkiri selgub teema täpsustamise ja kooskõlastamise käigus.

Õiguslik argumentatsioon ja otsustus
1. Tõendamise loogilised ja teoreetilised alused. Tõendamise praktika.
2. Erinevat liiki tõendite argumentatiivne jõud ja selle arvestamisest tõendite hindamisel (teoreetilised alused ja kohtupraktika; tõendite liigid üliõpilase valikul).
3. Kas subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine (seadusandja tahte väljaselgitamine) on esmane tõlgendamisviis või kuulub see pigem nö kontrollskeemi hulka? (Teoreetilised alused ja kohtupraktika).
4. Mis on õiguse primaarnorm ja milline on selle seos sekundaarnormiga? (Põhiõiguste ja karistusõiguse seosed).
5. Lepingu vormi funktsioonid. Leping õiguse allikana. Leping kui õigussuhte mudel ja tegevuse programm.
6. Muud teemad argumenteerimisest ja tõendamisest kokkuleppel juhendajaga.

Intellektuaalne omand infotehnoloogias
1. Vaba tarkvara (ärilise) kasutamise õiguslikud alused ja riskid.
2. Avaliku sektori teabe (Public Sector Information – PSI) taaskasutamise õiguslikud aspektid.
3. Andmebaaside (kui eraõiguslike objektide) alusel loodud andmekogude (avalikuõiguslike objektide) autoriõiguslik seisund ja autorilepinguline regulatsioon.
4. Infotehnoloogilistele lahendustele riigihangete korraldamise küsimused.
5. Riik infotehnoloogilise intellektuaalse vara ja autoriõiguste omanikuna.
6. Muud teemad IT intellektuaalsest omandist kokkuleppel juhendajaga.

Juhendaja ass Rodolphe Laffranque

Uurimistööde teemad I

1. Rahvas kui põhiseadusandlik organ
2. Rahvahääletus Eesti Vabariigi põhiseadustes
3. Rahvahääletus muu riigielu küsimuse otsustamisel 
4. Rahvahääletuse korraldamise õigus Eestis
5. Põhiseaduslikkuse järelevalve rahvahääletuse algatamise otsuse üle Eestis
6. Rahvahääletuse otsuse õiguslikud tagajärjed
7. Eesti keele õiguslikud garantiid võrdluses Prantsusmaaga

Uurimistööde teemad II

1. Parlamentarismi ratsionaliseerimine Prantsuse kehtivas põhiseaduses
2. Abstraktne normikontroll Prantsusmaal
3. Konkreetne normikontroll Prantsusmaal
4. Põhiseaduslikkuse järelevalve Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise seaduse üle Prantsusmaal
5. Parlamendi pädevused Prantsuse kehtiva põhiseaduse järgi
6. Vabariigi presidendi pädevused Prantsuse kehtiva põhiseaduse järgi
7. Valitsuse vastutus Parlamendi ees Prantsuse kehtiva põhiseaduse järgi

Üliõpilane, kes soovib kirjutada töö ühel väljapakutud teemadest, peab esitama hiljemalt 1. oktoobriks 2010 töö kava, mis sisaldab töö eesmärgipüstitust, põhiprobleeme ning esialgset struktuuri (1-2 lk) koos kasutatava kirjanduse loeteluga, aadressil rodolphe.laffranque@ut.ee. Valik tehakse laekunud kavandite alusel hiljemalt 10. oktoobril. Valiku tegemisel arvestatakse ka tudengi senist kokkupuudet riigiõigusega ja motivatsiooni selle distsipliiniga tegelemiseks.

ERAÕIGUSE INSTITUUT

Tsiviilõiguse õppetool - vastutav sekretär Raissa Šor (Raissa.Sor@ut.ee, 737 5395, r 318)

Juhendaja dots Merle Muda

1. Töölepingu sõlmimise kord
2. Tähtajalise töölepingu õiguslik regulatsioon
3. Töötaja lojaalsuskohustus
4. Töölepingu muutmise õiguslik regulatsioon
5. Töötaja õiguslik seisund ettevõtte ülemineku korral
6. Töötaja õiguslik seisund tööandja maksejõutuse korral
7. Töötaja tagatised töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel
8. Töölepingute kollektiivne lõpetamine
9. Töötaja tagatised töölepingu ülesütlemisel töötajast tulenevatel põhjustel
10. Alaealise tööalased tagatised
11. Last kasvatava isiku tööalased tagatised
12. Töötajate esindaja tööalased tagatised
13. Kollektiivleping tööõiguse allikana
14. Kollektiivsete töötülide lahendamine

Eeltoodud teemadel töö kirjutamine eeldab tööõiguse kursuse läbimist.
Kokkuleppel õppejõuga on võimalik kirjutada tööd ka muul teemal.

Juhendaja dots Janno Lahe

1. Kannatanu nõusolek kui õigusvastasust välistav asjaolu
2. Asja ettenäitamise võlasuhte tekkimise eeldused
3. Tootja vastutust välistavad asjaolud
4. Käsundita asjaajamise õigus: CFR-i ja VÕS-i võrdlus
5. Hädakaitse- ja hädaseisund kui õigusvastasust välistavad asjaolud
6. Rikastumise äralangemise tähendus alusetu rikastumise õiguses
7. Käsundita asjaajamise regulatsioonist tulenevad kahju hüvitamise nõuded
8. Kindlustusandja täitmise ulatus ehitise kindlustamise korral
9. Kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemises kokkuleppimise piirangud
10. Kindlustusandja poolt hüvitamisele mittekuuluv kahju liikluskindlustuses
11. Kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi järgsed kohustused
12. Kindlustusjuhtumi mõiste kitsendamine kindlustuse üldtingimustes

NB! Üliõpilased, kes valivad juhendajaks Janno Lahe, peavad arvestama sellega, et nende töö peab valmima hiljemalt sügissemestri lõpuks.

Juhendaja dots Martin Käerdi

1. Uue EL tarbijakrediididirektiivi mõju tarbijakrediidi regulatsioonile Eestis.
2. Kaubaveolepinguga seonduvaid probleeme kohtupraktikas.
3. (Ehituse) töövõtulepinguga seonduvaid probleeme kohtupraktikas.
4. Lepinguline vastutus Eestis kui garantiivastutus või süüline vastutus.
5. Liisingulepingute ennetähtaegse lõpetamise ja tagasitäitmisega seonduvaid probleeme.
6. Müüja vastutuse regulatsioon võlaõigusseaduses ja DCFR`s.
7. Tõendamiskoormuse jagunemine tellija ja töövõtja vahel töövõtulepingu puhul
8. Üürilepingu üleminek üüritud kinnisasja võõrandamise korral.
9. Lepingueelse ja lepingulise vastutuse piiritlemine müügilepingu näitel.
10. Kestvuslepingute erakorralise ülesütlemisega seotud probleemid kohtupraktikas. 11. Käendaja vastutusega seonduvaid probleeme. (Markus Voldemar Jakobsoo)
12. Agendi-, edasimüügi ja sarnaste esinduslepingutega seotud probleeme.

Juhendaja dots Gaabriel Tavits                                                                                      

1. Töölepingu sõlmimisele esitatavad nõuded
2. Töötaja kaitse töölepingu ülesütlemisel
3. Eesti tööõigusteaduse kujunemine 1918-1940
4. Teenuste liikumisvabadus ja sotsiaalsed õigused Euroopa Liidus
5. Tööõiguse asend õigussüsteemis: Eesti ja Venemaa õigussüsteem
6. Euroopa Inimõiguse Konventsioon ja töötajate ühinemisvabadus
7. Kinnipidamisasutuses viibivate isikute sotsiaalsed õigused
8. Eesti tööõigusteaduse areng aastatel 1969 – 1992
9. Õigus tööle sotsiaalse põhiõigusena Eesti põhiseaduses
10. Töölepingu lõpetamine: Eesti ja USA õigussüsteemi võrdlus
11. Töötaja privaatsuse kaitse töökohal
12. Töölepingu lõpetamine: Eesti ja Venemaa õigussüsteem 
                                                                                             
Juhendaja lekt Tambet Tampuu                                                                                                            

1. Tasu avaliku lubamise instituut (inglise keeles: reward) üldises õiguses
2. Käsundita asjaajamise instituut (inglise keeles: Benevolent Intervention in Another`s Affairs, ladina keeles: negotiorum gestio) üldises õiguses
3. Alusetu rikastumise (inglise keeles:  unjustified (unjust) enrichment) instituut üldises õiguses
4. Karistuslikud kahjuhüvitised Euroopa õigussüsteemides
5. Varalise kahju eest saadava hüvitise arvestamise põhimõtted
6. Euroopa Ühenduste Kohtu praktika tootja vastutuse kohta
7. Hagimenetluse peatamine kahju hüvitamise asjades
8. Tagaseljaotsued kahju hüvitamise asjades
9. Menetluse võtmisest keeldumised ja hagi läbi vaatamata jätmised kahju hüvitamise asjades                                                                                                             
10. Osa- ja vaheotsused kahju hüvitamise asjades

                                                                                       
Juhendaja lekt Urve Liin

1. Avalikud ja eratestamendid eri õiguskordades
2. Omakäelised testamendid eri õiguskordades
3. Tunnistajatega eratestamendid eri õiguskordades
4. Notariaalsed testamendid eri õiguskordades
5. Ühised ja vastastikused testamendid eri õiguskordades
6. Ühise ja vastastikuse testeerimise põhjused ning eesmärgid
7. Pärimisleping eri õiguskordades
8. Viimse tahteavalduse avalikustamine eri õiguskordades
9. Pärimismenetlust läbiviivad organid eri õiguskordades
10. Pärimisõigust tõendavad dokumendid eri õiguskordades
11. Pärija vastutuse ulatus eri õiguskordades
12. Pärija vastutuse piiramise võimalused

Juhendaja mag iur Priit Kama

1. Asjaõiguste numerus clausus’e põhimõte Eesti kohtupraktikas
2. Hoonestusõiguse ja kasutusvalduse kasutamine kaevanduste rajamiseks
3. Negatoornõude kasutamine ehitiste varjavate mõjutuste tõrjumiseks
4. Hüpoteegipidaja õigus täiendava tagatise nõudmiseks
5. Hüpoteegi tagatiskokkuleppe ulatus
6. Vindikatiivsed kõrvalnõuded asja väärtuse vähenemisel ja suurenemisel

Õiguse ajaloo õppetool - õppekorralduse spetsialist Jaanika Seli (Jaanika.Seli@ut.ee, 737 5386, r 322)

Juhendaja prof Marju Luts-Sootak

Üldine märkus:
Teemade loend pole ammendav. Individuaalsel kokkuleppel on võimalik valida ja uurida ka muid teemasid Eesti ja Euroopa õigusajaloost, õigusteaduse ajaloost, Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajaloost, õigusfilosoofiast ja õigusfilosoofia ajaloost.

Üldteema: Juriidiline ajakirjandus Eesti õigusajaloos
Üksikute uurimistööde teemad:
1. Ajakiri „Õigus“ 1920-1925
2. Ajaikiri „Õigus“ 1926-1930
3. Ajakiri „Õigus“ 1931-1935
4. Ajakiri „Õigus“ 1936-1940
5. Õigusküsimused ajakirjas „Eesti Politseileht“ 1921-1930
6. Õigusküsimused ajakirjas „Eesti Politseileht“ 1931-1940
7. Õigusküsimused ajakirjas „Linnad ja Alevid“ 1927-1940
8. Õigusküsimused ajakirjas „Maaomavalitsus“ 1923-1940
9.  Ajakiri „Kohus ja Prokuratuur“ 1941
10. Ajakiri „Nõukogude Õigus“ 1967-1974
11. Ajakiri „Nõukogude Õigus“ 1974-1980
12. Ajakiri „Nõukogude Õigus“ 1981-1989
13. „Юридические Известия“ (Юрьев 1913-1914)
Märkus: nõuab vene keele oskust
14. Õigusküsimused väljaandes „Livländische Beiträge“ (1867-1871)
Märkus: nõuab saksa keele oskust
15. Ajakiri „Baltisches Recht“ (1962-1974)
Märkus: nõuab saksa keele oskust

Juhendaja dotsent Merike Ristikivi
1.    Ladina õigusterminid Riigikohtu lahendites: kuriteo- ja väärteoasjad
2.    Ladina õigusterminid Riigikohtu lahendites: tsiviilasjad
3.    Ladina õigusterminid Riigikohtu lahendites: haldusasjad
4.    Ladina õigusterminid Riigikohtu lahendites: Põhiseaduslikkuse järelevalve asjad
5.    Ladina terminid õigusteaduslikes doktoritöödes
6.    Ladina terminid õigusteaduslikes teadusmagistritöödes
7.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Õigus
8.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: Õigusteaduslik Ajakiri
9.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Nõukogude Õigus
10.    Ladina terminid õigusteaduse keelekasutuses: ajakiri Eesti Jurist
11.    Ladina terminid õigushariduse keelekasutuses: eestikeelsed originaalõpikud ja õppevahendid
12.    Seadus ja kommentaarid: ladina terminid võlaõiguses
13.    Seadus ja kommentaarid: ladina terminid asjaõiguses
14.    Ladina terminid saksakeelsetes õigusajakirjades
15.    Ladina terminid venekeelsetes õigusajakirjades
16.    Ladina terminid ingliskeelsetes õigusajakirjades
17.    Kooskõlastatult õppejõuga ka mõni muu teema

Juhendaja lektor Hesi Siimets-Gross

1.    Isikute staatus ning õiguslik seisund Rooma õiguses.
2.    Orjade õiguslik seisund Rooma õiguses
3.    abikaasade varalised suhted Rooma õiguses
4.    Laste ja vanemate õiguslikud suhted Rooma õiguses
5.    Eestkoste Rooma õiguses
6.    Hooldus Rooma õiguses
7.    Legisaktsiooniline protsess Rooma õiguses
8.    Formulaarprotsess Rooma õiguses
9.    Preetori õiguskaitse Rooma õiguses
10.    Ekstraordinaarne protsess Rooma õiguses
11.    Valdus, olemus ja liigid Rooma õiguses
12.    Omandiõigus Rooma õiguses
13.    Kaasomand Rooma õiguses
14.    Kviriitlik omand Rooma õiguses
15.    Provintsiaalne omand Rooma õiguses
16.    Preetorlik omand Rooma õiguses
17.    Peregriinide omand Rooma õiguses
18.    Omandiõiguse tekkimise algsed viisid Rooma õiguses
19.    Omandiõiguse tekkimise teisased viisid Rooma õiguses
20.    Omandi kaitse Rooma õiguses
21.    Servituudid Rooma õiguses
22.    Ususfructus Rooma õiguses
23.    Pant Rooma õiguses
24.    Emphytheusis Rooma õiguses
25.    Superficies Rooma õiguses
26.    Obligatsioonide sisu Rooma õiguses
27.    Obligatsioonide tekkimine Rooma õiguses
28.    Obligatsiooni subjektid Rooma õiguses
29.    Obligatsioonide täitmine Rooma õiguses
30.    Obligatsioonide mittetäitmise tagajärjed Rooma õiguses
31.    Obligatsioonide lõppemise viisid Rooma õiguses
32.    Lepingu sisu Rooma õiguses
33.    Lepingu pooled Rooma õiguses
34.    Lepingu sõlmimine Rooma õiguses
35.    Lepingu kehtetus Rooma õiguses
36.    Lepingud vanemas Rooma õiguses
37.    Verbaalsed lepingud Rooma õiguses
38.    Literaalsed lepingud Rooma õiguses
39.    Reaalsed lepingud Rooma õiguses
40.    Emptio venditio Rooma õiguses
41.    Locatio-conductio Rooma õiguses
42.    Mandatum Rooma õiguses
43.    Societas Rooma õiguses
44.    Obligatsioonid nagu lepingutest Rooma õiguses
45.    Nimeta lepingud (contractus innominati) Rooma õiguses
46.    Obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Rooma õiguses
47.    Obligatsioonid õigusrikkumistest Rooma õiguses
48.    Pärandi sundosa Rooma õiguses
49.    Testamendijärgne pärimine Rooma õiguses
50.    Pärimine seaduse järgi Rooma õiguses
51.    Pärandi avanemine ja vastuvõtmine Rooma õiguses
52.    Pärandi hagid Rooma õiguses
53.    Legaadid Rooma õiguses
54.    Fideikomissid Rooma õiguses
55.    Rooma õïguse alane kirjandus anglo-ameerika maades
56.    Rooma õiguse alane venekeelne kirjandus
57.    Rooma õigus argumendina ajakirjas „Õigus” aastatel 1922-1925 ja 1931-1932
58.    Rooma õigus argumendina ajakirjas „Õigus” aastatel 1933-1938
59.    Rooma õigus argumendina ajakirjas „Juridica” aastatel 2003-2009
60.    Rooma õigus Balti Eraseaduses (allikad vene v saksa keeles)

Uurimistöö võib kirjutada ka mõnel muul Rooma õiguse alasel teemal kokkuleppel õppejõuga. 

Teemad on välja toodud valdkondadega ja täpsem teema selgub üliõpilase huvide ja keeleoskuse järgi koos õppejõuga.

Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool - õppekorralduse spetsialist Aive Suik (Aive.Suik@ut.ee, 737 6066, Näituse 13A-209

Juhendaja prof. Irene Kull

1. Leppetrahvi vähendamise nõudeõigus ja lepinguvabaduse põhimõte
2. Teavitamiskohustuse rikkumise õiguslikud tagajärjed
3. Teavitamiskohustus majandus-kutsetegevuses sõlmitavates lepingutes (b2b)
4. Nõuete konkurents lepingueelsete kohustuste rikkumisel
5. Isikute paljususe regulatsiooni kohaldamine kaaskäendusele
6. Vääramatu jõu klausel lepingutes
7. Olulise rikkumise mõiste – kohtupraktika analüüs
8. Majanduslik võimatus täitmisnõude lubamatuse alusena
9. E-lepingud
10. Välistav tingimus
11. Hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi kasutamine (Riigikohtu praktika)
12. Karistuslikud õiguskaitsevahendid
13. Aegumine ja õigust lõpetavad tähtajad

Juhendaja dots. Villu Kõve

1. Kohtuniku ja kohtuametnike tööjaotus tsiviilkohtumenetluses ja sellega seonduvad probleemid
2. Kas ja millises ulatuses peaks saama tsiviilkohtumenetluses osaleda võõrkeeles?
3. Kõrged riigilõivud tsiviilkohtumenetluses - kas takistus kohtusse pöördumise õiguse teostamisel?
4. Poole muutumise tähendus tsiviilkohtumenetluses
5. Nõustaja roll tsiviilkohtumenetluses
6. Hagi muutmise lubatavuse ulatus tsiviilkohtumenetluses

Juhendaja lekt. Andres Vutt

1. Äriühingute registrist kustutamine registripidaja algatusel
2. Aktsionäriõiguste piiriülene teostamine
3. Avalik juurdepääs äriregistrite andmetele EL-s
4. Osaniku ühinguõiguslikud õiguskaitsevahendid
5. Korteriühistu liikme õigused
6. Juhatuse liikme vastutus pankrotimenetluses - VALITUD
7. Finantsabi - VALITUD
8. Laenukeeld - VALITUD
9. Ettevõtluskeeld pankrotimenetluses - VALITUD
10. Juhtorgani liikmete tasu õiguslik reguleerimine - VALITUD
11. Kokkuleppel muu ühingu- või äriõiguse valdkonna teema

Juhendaja lekt. Anne Kalvi

1. Autoriõiguse arengusuunad Eestis: ajalugu ja tänapäev
2. Vastuargumendid autoriõigusele
3. Omanikuta teosed
4. Teose reprograafiline reprodutseerimine (võrdlev käsitlus)
5. Õigus laenutustasule teose avaliku laenutamise eest: õiguslik regulatsioon ja probleemid
6. Teose vaba kasutamine arhiivi aspektist
7. Avatud juurdepääs /ja/või/ avatud teadus (/open access/open science/) ja autoriõigus
8. Autoriõiguse seos inimõigustega
9. Autori ja kollektiivse esindamise organisatsiooni vahelised suhted (sh liikmeleping)
10. Autorite kollektiivse esindamise erisusi internetis
11. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kaubamärgilahendite analüüs (NB! kaasused tuleb eelnevalt mingi kindla kriteeriumi alusel välja valida)
12. Folkloor ja patendiõigus

Juhendaja lekt. Kadri Siibak

1. Sidevahendi abil sõlmitud lepingud
2. Näilik tehing

Juhendaja lekt. Maarja Torga

1. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes pärimisõiguslikes vaidlustes
2. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes perekonnaõiguslikes vaidlustes
3. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepingulistes vaidlustes
4. Kohaldatava õiguse määramine rahvusvahelistes lepinguvälistes võlasuhetes
5. Rahvusvaheline kohtualluvus perekonnaõiguslikes vaidlustes
6. Rahvusvaheline kohtualluvus pärimisõiguslikes vaidlustes
7. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguõiguslikes vaidlustes
8. Rahvusvaheline kohtualluvus lepinguvälistes võlasuhetes
9. Kohtudokumentide kättetoimetamine välisriigis
10. Tõendite kogumine välisriigis
11. Õigusabi osutamine rahvusvahelistes vaidlustes
12. Rahvusvahelise eraõiguse kujunemislugu Eestis

Eelnevad teemad on teemavaldkonnad, uurimistöö täpne teema lepitakse kokku koostöös üliõpilasega.

Õiguse üldteooria eksam 10.11.2010 (ainult sügisel lõpetajatele)