Riigikohtu esimees Villu Kõve kirjutab Juridica erinumbri tutvustuseks: „Eesti kohtusüsteem on jõudnud väärika teetähiseni. 14. jaanuaril 2020 möödub sada aastat päevast, mil toimus esimene Riigikohtu istung. Tõsi, Riigikohus ja sõltumatu kohtusüsteem pole saanud kogu selle aja kestel tegutseda ning olid sunnitud tegema pausi 1941. aastast kuni 1992. aastani. Selle saja aasta sisse on mahtunud eri riigikorrad, mitu põlvkonda inimesi ja üksjagu kannatusi kogu rahvale. Nii nagu muutub ühiskond tervikuna ja inimeste tõekspidamised, on muutunud ka kohtusüsteem ja arusaam sellest.“
Lisaks ärgitavad autorid Juridica erinumbris kaasa mõtlema küsimustele „Kuid kuhu siis edasi?”, “Mis on meie eesmärgid järgmiseks 5, 10 või 25 aastaks?”, “Millist kohtusüsteemi soovime tulevikus näha?” ja “Millist kohtusüsteemi on meil lootust näha?”.
Ajakirjast leiab alljärgnevad artiklid:
„Riigikohtu otsuse kultuurilistest funktsioonidest samasooliste kooselupartnerite perekonnaelu puudutava kohtuotsuse näitel asjas 5-18-5“, Liina Reisberg ja Tiina Hoffmann
„Sõjakohtud ja Riigikohtu roll sõjakohtute süsteemis Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil“, Marin Sedman
„Sõjakohtutest Marin Sedmani artikli põhjal“, Daimar Liiv
„Eesti halduskohtumenetluse loomine ja areng enne II maailmasõda“, Ivo Pilving
„Pilk karistusõiguse lähtele: määratletuse põhimõttest süüteokoosseisu sõnastamisel ja tõlgendamisel“, Mario Truu
„Riigikohtu tsiviilkolleegiumi roll Eesti välislepingute kohaldamisel: kas lihtsalt järgija või õiguse edasiarendaja?“, Maarja Torga
„Ootused-lootused ehk õiguspärase ootuse põhimõte põhiseaduslikkuse järelevalve praktikas“, Priit Pikamäe
„Kohtusüsteemi ülesanded muutuvas ajas“, Villu Kõve
Juridica värske erinumber on veebis loetav siin. Head lugemist!