Ilmunud on Juridica 2026/5

7. augustil ilmub trükisoe Juridica erinumber, kuid digitaalsel kujul on seekordne sisukas materjal juba teie ees!

Prokuratuuri tegevust ja kaasaegse karistusõiguse väljakutseid käsitleva erinumbri sissejuhatuses kirjutab riigi peaprokurör Astrid Asi: „Karistusõigus ei eksisteeri kunagi iseeneses. See peegeldab ühiskonna arengut, väärtushinnanguid ja arusaamu sellest, millist käitumist peetakse lubatavaks ning millisel määral võib riik sekkuda üksikisiku õigustesse.“ Muutuvate tehnoloogiate, digitõendite ja uute kuriteovormide taustal rõhutab ta, et prokuratuuri põhifunktsioon jääb samaks: tagada riigi karistusvõimu seaduslik, õiglane ja põhjendatud kasutamine.

Juridica 2026/5 toob lugejani järgmised artiklid:

• Norman Aas. Prokuratuuri põhiseaduslik asend – 25 aastat hiljem
• Hendrik Rätsep, Priit Heinsoo. Prokurör – kas süüdistaja või mõjutaja?
• Jana Laht-Ventmann, Vahur Verte. Äärmuslike vaadetega alaealised süüteomenetluses: proovikivi prokuratuurile ja taastavale õigusele
• Meris Sillaots. Faktiliste asjaolude omaksvõtt ja süü ülestunnistus kriminaalmenetluses
• Simone Eelmaa. Digitaalsed tõendid kriminaalmenetluses: autentsus, terviklikkus ja usaldusväärsus
• Tuulikki Kantola. Teadmuslikud valikud ja infopimedus. Rahapesu tõkestamise infoallikate kasutus prokuratuuri vaates
• Eerik Kergandberg. Vastulause Arnold Sinisalu, Taavi Perni ja Karel Virksi artiklile „Teabehange tõendina kriminaalmenetluses“ (Juridica 2025/5)
• Vahur Verte. Kuritegeliku ühenduse koosseisu neli kirjutatud ja üks kirjutamata element
• Anneli Soo, Ksenia Žurakovskaja-Aru, Kaie Proode. Vangistustingimuste tähendus väljaandmismenetluses

Image

Head lugemist!

Katrin Prükk

Juridica tegevtoimetaja