Uudised

Riigi peaprokurör Lavly Perling, riigiprokuratuuri personalitalituse juhataja Marianne Tiigimaa, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alan Rüütel (osaleb Tallinnas) ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maarja-Liisa Sari (osaleb Tartus) kohtuvad õigusteaduskonna tudengitega. Kohtumistel tutvustatakse prokuratuuri ja prokuröri tööd ning töö- ja praktikavõimalusi prokuratuuris.

Õigusteaduskonna vabanenud õppekohtadele kandideerimiseks saab esitatada avaldusi kuni 2.03 kell 16.00. Tartu õppekohtade taotlejad esitavad avalduse Tartusse, Näituse 20-324 - õppekorralduse spetsialist Maiu Salmistu, [email protected]

Tartu Ülikool tunnustas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul aumärgiga õigusteaduskonna asedirektorit ja programmijuhti Age Värvi. Aumärk anti üle 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas toimunud Eesti Vabariigi 100 pidulikul kontsertaktusel.

Kuni 15. märtsini saab esitada avaldusi IT-õiguse 1-aastasesse ning rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste 2-aastasesse magistriõppesse. Õigusteaduskonna ingliskeelsed õppekavad on hea võimalus neile, kes tahavad õppida juurat Eesti ülikoolis rahvusvahelises keskkonnas. Avalduse ja lisadokumendid kandideerimiseks saab esitada elektroonselt sisseastumise infosüsteemis (SAIS).

Tartu Ülikooli täiendusõppe tänuüritusel tunnustati õigusteaduskonna e-kursuse “Õiguse alused” meeskonda kursuse kõrge kvaliteedi ja eduka koostööpartnerite kaasamise eest.

Õigusteaduse arendamiseks ellu kutsutud sihtasutus Iuridicum tähistab 20. tegutsemisaastat – Tartu ülikooli nõukogu poolt loodud sihtasutus registreeriti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris 9. veebruaril 1998.

28. veebruaril toimub Tartu Ülikooli lahtiste uste päev, kus saab tutvust teha õppekavade ja erialadega, osaleda ligi sajas erinevas töötoas ja seminaris ning leida vastused kõige põletavamatele sisseastumist ja vastuvõtukatseid puudutavatele küsimustele. Kasuta hea võimalust tutvuda õigusteaduse erialaga juba enne sisse astumist!

Tartu ülikooli teadlased osalevad projektis, mis uurib, kuidas Läänemere ümber rajatavate avamere tuuleparkide keskkonnariske vähendatakse. Projektis on hõlmatud esindajaid kõikidest Läänemeremaadest, nende hulgas põhiliselt ülikoolid ja muud teadusasutused. Projektis osalevad mitmete erialade esindajad, uurides tuuleparkide rajamise ja toimimisega seotud tehnilisi, majanduslikke ja õiguslikke aspekte. Projekti suur eesmärk on kaasa aidata ühtse Euroopa energiaturu loomisele ja selles osas edendada riikide koostööd avamere tuuleparkide rajamisel.

Kas Sa oled juba mõelnud õigusteaduse edasiõppimisele magistriõppes või täiendusõppes? Kas tunned huvi IT vastu ja oled mõelnud, et võiksid oma teadmisi ka selles valdkonnas täiendada? Kas Sa teadsid, et Tartu Ülikooli pakub võimalust õppida IT ja õiguse põnevat kombinatsiooni IT-õiguse programmi raames?

Imunud on ajakirja Ajalooline Ajakiri õigusajaloo erinumber (No 2/3, 2017), mis käsitleb õigusemõistmist Eestis ning siinseid õigusemõistmisega seotud institutsioone ja isikuid alates Rootsi suurvõimuperioodist kuni 1940. aastani. Numbri koostajad on TÜ õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak ja õiguse ajaloo ja rooma õiguse dotsent Hesi Siimets-Gross.

Eelmisel aastal väga menukaks osutunud e-kursus „Õiguse alused” alustab uue kursusega 29. jaanuaril ning kui varasemalt osalesid kursusel peamiselt gümnasistid, siis nüüd on oodatud huvilised igalt haridusastmelt. Kursuse projektijuht Tiina Mikk väljendas heameelt, et kursus on osutunud nii populaarseks ja et osalejate tagasiside on olnud positiivne. „Väga suureks tunnustuseks oli loomulikult ka see, et saime ära märgitud Selge sõnumi konkursil,” lisab Mikk.

Käesoleva aasta novembris on kirjastuses Cambridge University Press ilmunud kogumik "Russia and the European Court of Human Rights: the Strasbourg Effect", mis heidab pilgu Venemaa hakkamasaamisele Euroopa inimõiguste kohtus (EIÕK) möödunud peaaegu 20 aasta vältel.

Eelmisel nädalal toimunud selge sõnumi auhinnavõistluse galal märgiti TÜ õigusteaduskonna e-kursus “Õiguse alused” ära kategoorias tarbetekst koos tarbepildiga.

Keskne eesmärk oli muuta Juridica artiklikogu (1993-2017) kasutus nutiseadme põhiseks.

Tartu ülikool teatab kurbusega, et meie seast lahkus 23. detsembril ootamatult rektor Volli Kalm.

Tartu ülikooli senat valis 27. detsembril 2017 erakorralisel istungil ühehäälselt rektori kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaare. Lehtsaar ütles oma kõnes senatile, et tema peamine eesmärk ülikooli rektori kohusetäitjana on tagada stabiilsus ja tuua majja uus rektor. "Hoiame ülikooli töös. Küsisin täna hommikul rektoraadi koosolekul ka kõikidelt rektoraadi liikmetelt, kas nad on nõus oma ametis jätkama. Ma ei oodanud neilt vastust kohe, kuid sain neilt kinnituse, et läheme koos edasi," ütles ta.

Laupäeval, 23. detsembril kustusid Tartu Ülikooli peahoone valgete sammaste ümber põimitud säravad jõulutuled. Peahoone kella all süüdati musta leinalindiga küünal. Ülikool on ootamatult kaotanud oma väärika juhi, Eesti teadus ja kõrgharidus julge ja targa eestkõneleja ning Eesti riik rahvuslikult meelestatud rahvusvahelise haardega haritlase, rektor professor Volli Kalmu.

Juura pidavat olema diskursiivne teadus. Või nagu viskab küsimuse õhku Priit Pikamäe: kas üleüldist ja kõikehõlmavat arusaama ükskõik millisest õigusteaduslikust probleemist on üldse kunagi võimalik ette kujutada? See muidugi ei tähenda, et kõik eri arusaamad on võrdse kaaluga.

"Siinses Juridica numbris kirjutab tudeng Dworkini õiguskäsitlusest; vastne kraadikaitsnu – sellisest õigushüvest nagu loomade heaolu (ja mis siinses võtmes oluline: teema ei ole seotud väitekirjaga); magistrant ja doktorant töötavad välja Riigikohtu seisukohaga võrreldes alternatiivseid seadusetõlgendusi; õppejõud analüüsivad eri seaduste mõtet ja sätet ning praktik muretseb liiga keerukatena näivate lahenduste pärast. Ja mulle näib, et keegi neist ei tee seda eesmärgiga saada, vaid selleks, et anda", juhatab järjekordse väljaande sisse tegevtoimetaja Katrin Prükk.

Rahvusvahelise õiguse dotsent René Värk viib Lvivi Riiklikus Ülikoolis 4.–8. detsembril läbi intensiivkursuse rahvusvahelise humanitaarõiguse arengutest ja väljakutsetest. Õpetamine leiab aset Tartu Ülikooli õigusteaduskonna arengukoostöö projekti raames, mida rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.