Autor:
Nastuh Abootalebi

Avaliku õiguse osakonna uurimisköök 17. juunil kell 16.00

Esmaspäeval, 17. juunil kell 16.00 tutvustab õigusteaduskonna doktorant Sevanna Poghosyan oma valmivat doktoritööd „Nõukogude ja Vene käsitused demokraatiast (ja enesemääramisõigusest) rahvusvahelises õiguses.“

Doktoritöö juhendaja on professor Lauri Mälksoo.
Arutelu toimub inglise keeles ja zoomi vahendusel.
Osalemissoovist palun andke märku hiljemalt reedeks, 14. juuniks kontaktil kerli.mangelsoo@ut.ee.

____________________________

Nõukogude ja Vene käsitused demokraatiast ja (ja enesemääramisõigusest) rahvusvahelises õiguses

Dissertatsiooni keskeks eesmärgiks on nõukogude ja Vene demokraatiakäsituste peamiste iseärasuste väljaselgitamine rahvusvahelise õiguse kontekstis. Eesmärk rajaneb eeldusel, et nõukogude ja Vene käsitustel on sarnaseid jooni, kuna Venemaa on väitnud endal olevat säilitanud riigi järjepidevuse Nõukogude Liiduga. Uurimuses heidetakse kõigepealt valgust demokraatia ja enesemääramisõigusega seonduvale rahvusvahelise õiguse raamistikule, mille järel uuritakse nii nõukogude kui kaasaegseid Vene tõlgendusi ja rakendusi rahvusvahelises õiguses ja seda nii riigi praktika kui õigusdoktriini osas. Lõpuks on eesmärgiks välja selgitada, kas Venemaal on välja arenenud oma käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses.  Murdehetkedeks on praktikas olnud nõukogude positsioneerumine dekoloniseerimise päevil ja Venemaa Föderatsiooni seisukohad alates 2000.a. 

Peamised järeldused töös on järgmised:

1)            Uuritaval perioodil propageeris nõukogude juristid eripärast lähenemist demokraatiale ja enesemääramisõigusele rahvusvahelises õiguses, mis põhines marksistlik-leninistlikel põhimõtetel ja läänevastasel ’sotsialistlikul rahvusvahelisel õigusel’ ning mille deklareeritud eesmärgiks oli pigem klassideta kommunistlik ühiskond kui rahvaste või üksikisiku poliitiline iseseisvus. Rahvusvahelises õiguses rõhutasid nõukogude juristid pigem kollektiivseid, täpsemalt sotsiaalseid ja majanduslikke, mitte niivõrd poliitilisi õigusi. Nad rõhutasid ka demokraatia välismõõdet, eriti imperialismivastasust ning deklareerisid riigi suveräänsuse austamist ja teise riigi siseasjadesse mittesekkumist. Sellegipoolest oli nende praktika mõneti paindlik ja peegeldas topeltstandardeid nii siseriiklikult kui ka välismaal, olles läbipõimunud välispoliitiliste eesmärkide ja omahuvidega. Seda järeldust toetab eelkõige analüüs Nõukogude Liidu osalemise kohta 1948.a inimõiguste ülddeklaratsiooni ja 1966. a ÜRO kodaniku ja poliitiliste õiguste pakti läbirääkimistel. Nõukogude õigusteadlaste vastavateemaliste kirjutiste uurimine tugevdab seda muljet veelgi.

2)           Kaasaegne Venemaa lähenemine demokraatiale ja enesemääramisõigusele on hoolimata väidetest järjepidevuse kohta nõukogude doktriiniga arenenud formaalselt lääne liberaaldemokraatlike ideede järgi, kuigi demokraatiat ei aktsepteerita rahvusvahelise avaliku õiguse alusel selge standardiga juriidilise õigusena. Venemaa lähenemine on aga märkimisväärselt paindlik, propageerides universalistlike ja partikularistlike põhimõtete segu, mis samaaegselt kritiseerivad ja tugevdavad lääne ideid demokraatia ja enesemääramise kohta rahvusvahelises õiguses. Vastupidiselt nõukogude pakutud erilisele alternatiivile ei ole kaasaegne Venemaa esitanud selget kontseptuaalset lahknemist oma lääneriikide kolleegidest. Venemaa, nagu ka nõukogude võim, rõhutab riigi suveräänsust ja siseasjadesse mittesekkumist ning kasutab antiimperialistlikku diskursust, keskendudes peamiselt demokraatlike suhete välistele mõõtmetele rahvusvahelise õiguse raames. Tema rahvusvahelisel õiguspraktikal on olnud ka sarnasusi nõukogude võimuga topeltstandardite paljastamisel sise- ja välismaal, teenides ühtlasi geopoliitilisi lõppeesmärke. See hinnang põhineb eelkõige Venemaa kõrgete ametnike väljaütlemistel ja õigusteadlaste seisukohtadel.

3) Nõukogude ja Venemaa lähenemisviisid demokraatiale, kuigi erinevad oma ideoloogilise päritolu ja aluste poolest, jagavad ühist rõhuasetust suveräänsusele ja mittesekkumisele, lükates tagasi igasuguse välise kontrolli riigi siseasjade üle. See sarnasus avaldub vastavates riiklikes praktikates, mis on valikulised ja mitmetähenduslikud ning kohandatud reaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Sellegipoolest on nendele ühisjoontele vaatamata keeruline väita, et eksisteerib omapärane ja ainulaadne Venemaa lähenemine demokraatiale, mis hõlmab ka nõukogude lähenemist. Isegi kui keskenduda ainult kaasaegsele Venemaale, ei erine selles väitekirjas täheldatud tunnused piisavalt rahvusvahelises õiguses kehtestatud üldistest standarditest, et kvalifitseeruda ainulaadseks lähenemisviisiks. Selle asemel ühtivad tänapäevased Venemaa strateegiad formaalselt suures osas valitseva rahvusvahelise status quo’ga, pakkumata uusi või kindlaid kontseptuaalseid alternatiive.

4)            Kuigi Venemaal ei ole välja töötatud ainulaadset lähenemist demokraatiale (ja enesemääramisõigusele), mis erineks Lääne liberaalsetel põhimõtetel põhinevast rahvusvahelisest õigusraamistikust, seab ta paradoksaalsel kombel need lääne põhimõtted kahtluse alla ja samaaegselt kinnitab seda oma paindliku õigusliku diskursuse ja praktikaga. Sellel mitmetähenduslikkusel on kaugeleulatuv mõju demokraatlike õiguste universaalsusele rahvusvahelises õiguses, kuna määratluse rakendusega seotud ebakindluse säilitamine võib lahjendada selle algset eesmärki ja luua lahknevaid õiguslikke standardeid.  Vastupidi, see rõhutab ja tugevdab ka demokraatia põhimõtteliselt vaieldavat olemust rahvusvahelises õiguses – mis on aga juba lugu, mis ei ole alanud ega ka lõpe Venemaaga.


Mis toimub teaduskonna uurimisköögis?

Õigusteaduskonna uurimisköögi eesmärk on tuua kuulajateni aktuaalsed õigusteaduslikud probleemid, edendada teaduslikku arutelu ja vahetada infot.

Igas uurimisköögis saab reeglina sõna üks esineja, kes tutvustab oma uurimisvaldkonna teadusprobleeme, põnevaid seisukohti või annab ülevaate artiklitest, mida on lugenud ja konverentsidest, millel on seoses oma uurimisteemaga osalenud. Esitlusele järgneb temaatiline arutelu vabas õhkkonnas.

Uurimisköögis esinevad nii õigusteaduskonna õppejõud ja doktorandid kui ka külalisesinejad Eestist ja välismaalt. Uurimisköögid on suunatud eelkõige õigusteaduskonna õppejõududele ja doktorantidele, aga lähtuvalt teemast ja esinejast võivad osa võtta ka kõik teised teemast huvitatud.  

Vaata ka varem toimunud uurimisköökide teemasid.

Õigusteaduskonna pusad

NÜÜD MÜÜGIL! Õigusteaduskonna pusad

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna loengusari "Tehnoloogia ja õigus"

Loengusari "Tehnoloogia ja õigus"