Kadri Härginen kaitses doktoritööd „Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law“
21. augustil 2023 kaitses Kadri Härginen õigusteaduse erialal doktoritööd „Due diligence obligations of a contracting authority under the EU public procurement law“ („Hankija hoolsuskohustus EL riigihankeõiguses“).
Juhendajad:
kaasprofessor Carri Ginter, Tartu Ülikool
kaasprofessor Mari Ann Simovart, Tartu Ülikool
Oponent:
kaasprofessor Luke R. A. Butler, Nottinghami Ülikool (Ühendkuningriik)
Kokkuvõte
Riigihanked on Eestis õigustatult pideva meedia tähelepanu all, sest avalikkusel on õigus teada, kuidas käivad valitsejad ümber meie kõigi ühise rahakotiga. Seda enam, et riigihangetele kuluva raha hulk on iga-aastaselt väga suur. Mõnikord viivad vead riigihangete korraldamisel ametist ministreid, viimasel ajal on palju käsitletud riigihangetes tehtud vigadest tingitud ranged eurotoetuste tagasinõuded. Kohtupraktika pakub näiteid, kus töösuhteid on lõpetatud töötajate eksimuste tõttu riigihangete reeglite järgimisel. Ka on hankijate töötajaid riigihankeõiguslike rikkumiste tõttu kriminaalkorras karistatud. Kõik need elulised olukorrad taanduvad aga doktoritöös käsitletavale küsimusele – milline on hoolas hankija?
EL riigihankereeglid on kehtinud juba aastast 1971, mistõttu võiks eeldada, et tegemist pole enam novaatorliku, vaid ammu lahendatud küsimusega. Nii see aga ei ole. Euroopa Liidu riigihankeõigus täna sellele küsimusele ei vasta. Ka valdkondlikus õiguskirjanduses puudub hankija hoolsuskohustuse terviklik käsitlus. Vastupidi, õigusteadlased on maininud hankija hoolsust erinevates juhuslikes hankija tegevust puudutavates etappides. Seega puudub täna EL riigihankeõiguses ühtne õigusteaduslik arusaam hankija hoolsuskohustusest kui kontseptsioonist. Seetõttu töötasin doktoritöö raames läbi Euroopa Kohtu otsuseid, mis käsitlevad otseselt või kaudselt nõudeid hankija hoolsusele. Nende pinnalt tegin järeldusi hoolsa hankija kontseptsiooni üldise olemuse, allikate, eesmärkide aga ka täpsemate elementide kohta.
Leidsin, et hankija hoolsuskohustus EL riigihankeõiguses on valdkondlik organisatsioonipõhine hoolsuskohustus. Selle eesmärk on tagada EL riigihankepõhimõtete rakendamise kaudu EL siseturu toimimist. Nii laieneb hoolsuskohustus EL õiguses hankijatele kui organisatsioonidele, mitte üksikisikutele ning tegemist ei ole üleüldise inimliku hoolsuskohustusega, vaid EL riigihankeõiguse kontekstis aktiveeruva kohustusega. Tulenevalt hankija hoolsuskohustuse eesmärgist, peab hankija tegevus olema kantud püüdest alati eelistada hankelepingu sõlmimise avamist laiemalt kogu EL siseturule. Samuti tagada, et pakkujaid ei jäetaks kergekäeliselt riigihangetest kõrvale. Kuigi selline üldistus tundub iseenesestmõistetav, pakub Euroopa Kohtu praktika mitmeid näiteid, kus hankijad teevad tänu samu vigu, mis 25 aastat tagasi. Kuna neis näidetes on regulatsioon püsinud direktiivides muutumatuna, tuleb järeldada, et hankeõigusliku teadmuste ülekanne on puudulik. Oma osa on ka sellel, et EL riigihankeõigus ei näe direktiivides ette selgeid nõudeid hankija hoolsusele.
Hankija hoolsuskohustuse kohaldumisalaks saab pidada neid olukordi, mida EL riigihankedirektiivid otsesõnu ei reguleeri, kuid kuhu Euroopa Liidu Kohus on laiendanud EL riigihankepõhimõtete kohaldumise või kuhu EL riigihankepõhimõtted direktiivide regulatsiooni kõrval ilmselgelt laienevad. Selliselt käivitub hankija hoolsuskohustus eelkõige piiripealsetes olukordades, kus tuleb hoolega analüüsida, kas riigihankereeglid kohalduvad ning kui, siis kuidas neid ilma direktiividest tulenevate juhisteta iseseisvalt kaalutlusõiguse alusel rakendada. Lõplikku hankija hoolsuskohustuse ulatust pole täna võimalik defineerida. Hankijatel tuleb arvestada, et selle areng on ja jääb dünaamiliseks.
Hankija hoolsuskohustus rakendumise näidetena võib tuua segalepingute sõlmimise, mille eesmärgiks on üheaegselt kinnisasja müügitehing, kuid milles riik ostab pakkujalt edaspidi teenuseid või seab erinõudeid kinnisasja tuleviku kasutusele. Samuti olukorras, kus hankija soovib rakendada erandeid või erandlikke hankemenetlusi. COVID-19 kiirtestide hankimine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on üheks selliseks avalikkuses käsitletud näiteks, milles taandus arutelu sellele, kas ja kui hoolsalt tulnuks hankijal COVID-19 järgnevaid laineid ja nendeks valmistumise meetmeid ette prognoosida.
Fotol värske doktor Kadri Härginen (keskel) koos doktoritöö juhendajate kaasprofessor Mari Ann Simovartiga (paremal) ja kaasprofessor Carri Ginteriga (vasakul).
|
Image
|
Image
|
