Tartu Ülikooli õigusteaduskond ja Õpetatud Eesti Selts korraldasid täna õigusajaloo- ja teaduspäeva, mis oli pühendatud Vera Poska-Grünthali 125. sünniaastapäevale.
Vera Poska-Grünthal oli esimene naine, kes sai Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistriks (1939) ja töötas õigusteaduskonnas õppejõuna. Ta oli ka silmapaistev naisliikumise aktivist ning paljude naiste ja laste õigustega tegelenud organisatsioonide asutaja.
Õigusnõustaja ja advokaadina abistas ta enamasti neid, kes kas soo, vanuse või majandusliku olukorra tõttu kippusid hätta jääma. Vera Poska-Grünthal osales aktiivselt Eesti perekonnaõiguse reformi ettevalmistamisel. Ka emigratsioonis II maailmasõja järel jäi ta seisma naiste ja laste õiguste eest, andes samas väga olulise panuse eestluse vaimu ja ideestiku hoidmisse.
Fotol esinejad TÜ peahoone senati saalis. Vasakult: Tartu Ülikooli õiguse ajaloo professor Marju Luts-Sootak, kaasprofessor Merike Ristikivi, õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits, doktorant Katrin Kiirend-Pruuli, Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike.
Vera Poska-Grünthali päeva põhikorraldajad, õiguse ajaloo kaasprofessor Merike Ristikivi ja professor Marju Luts-Sootak tõstavad mõlemad esile naisteadlase mitmekülgseid saavutusi.
„Vera Poska-Grünthali pühendumus teadusele oli imetlusväärne. Tema mahult napiks jäänud teaduslik looming oli sisult vägagi hea, pakkudes tänapäevalgi avastamisrõõmu. Vera abikaasa Timm, riigikohtunik ja õppejõud Timotheus Grünthal toetas oma tubli naist ja laste ema Verat kõigis püüdlustes, mis aitasid tollastel naistel oma õiguslikku ja ühiskondlikku olukorda parandada,“ rõhutab Marju Luts-Sootak Poska-Grünthali panust teadusesse.
Merike Ristikivi sõnul on Vera Poska-Grünthali saavutused tähelepanuväärsed ka rahvusvaheliselt. "Mitmel pool mujal jõudsid naised akadeemiliste ametikohtadeni alles aastakümneid hiljem. Ka rahvuslike naisjuristide liitude ülese rahvusvahelise ühenduse loomine oli tema idee,“ lisas ta.
Päeva jooksul räägiti Vera Poska-Grünthali haridusest (TÜ õiguse ajaloo kaasprofessor Lea Leppik) tööst advokaadi ja õppejõuna (Merike Ristikivi), teadustegevusest (Marju Luts-Sootak), rollist naisliikumises (ERM vanemteadur Anu Kannike), panusest Eesti perekonnaõiguse arendamisse (õigusteaduse doktorant Katrin Kiirend-Pruuli) ja tööõiguse kujundamisse (TÜ õigusteaduskonna direktor, sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits).
Ettekannete pinnalt kirjutatud artiklid plaanitakse avaldada Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamatus.