Teabekeskuse ajaloost

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna raamatukogu algusajaks võib lugeda 1990. aasta sügist. Kuna kogude suurus oli väike, nimetati teda algselt õppekabinetiks. Õppekabineti loomise tingis õigusteaduskonna üliõpilaste vajadus sellise ruumi järele, kus oleks võimalik n.ö. kohapeal õppida ja kasutada erialast kirjandust. Õppekabineti rajamine toimus tolleaegse dekaani dots. Inge-Maret Orgo initsiatiivil.

Õigusteaduskond ja selle juurde kuuluv õppekabinet asusid TÜ peahoones (Ülikooli tn 18). Algselt oli õppekabineti käsutuses peahoones kolmandal korrusel olev väike ruum (r. 309), mida varem kasutati põhiliselt seminariruumina. Õppekabinetis oli lugejate jaoks vaid neli töökohta ja kaks Kanadast annetatud personaalarvutit. 1992. aastal kolis õppekabinet endise riigi- ja haldusõiguse kateedri ruumi (r. 308). Uude kohta kolimise peamiseks põhjuseks oli see, et teaduskonda hakati saatma välisannetusena raamatuid, mille paigutamiseks oli tarvis suuremat ruumi. Raamatutele sobivaks kohaks peeti tollases riigi- ja haldusõiguse kateedris olevaid mahukaid seinakappe. Uued ruumid olid küll suuremad, kuid avariiulitele sellegipoolest ruumi ei jätkunud. Õppekabinet sisustati auditooriumilaudadega, et tudengid saaksid seal õppida ja kohapeal raamatuid kasutada. Õppekabineti käsutuses oli ka lauapaljundusmasin. Uutes ruumides oli lugejate jaoks kaheksa töökohta ja neli arvutit. Hiljem lisandus veel üks arvuti ka õppekabineti töötaja tarbeks. Eraldi asuvaid üliõpilastele mõeldud arvutiklasse ülikooli peahoones ei olnud.

Õppekabinetis oli üliõpilastel võimalik kasutada erialaseid raamatuid ja perioodikat. Esimesed raamatud saadi riigi- ja haldusõiguse kateedrilt. Alguses oli raamatuid vähe, hiljem kogu täienes välisannetustele kaasabil ja üliõpilased said seal järjest rohkem kasutada õpinguteks vajaminevat õigusalast kirjandust. 1991. aastast alates telliti ajakirja Riigi Teataja ning ka teisi perioodilisi väljaandeid, mis leidsid järjest enam kasutamist.

Vastavalt TÜ raamatukogu nõukogu otsusele (10.01.91) toimus ajakirjanduse tellimine õppekabinetile TÜ raamatukogu kaudu. Teaduskond esitas TÜ raamatukogu komplekteerimisosakonnale igal aastal ajakirjade tellimuse. Vastavalt sellele tellis TÜ raamatukogu õigusteaduskonnale vajalikud ajakirjad, mis saadi kätte postkontorist.

Üldreeglina õppekabinetist teavikuid koju ei laenutatud. Trükiste eksemplaarsus oli väike ning seetõttu olid need mõeldud eelkõige kohapeal kasutamiseks. Kõige rohkem kasutati perioodikat, eriti Riigi Teatajat.

Kuna paljundusmasinate arv oli piiratud, paljundati üliõpilastele ainult erandjuhtudel. Järgnev näide paljundamise korrast illustreerib tolleaegseid paljundusvõimalusi teaduskonnas.

1992. aasta oktoobris kehtestas õigusteaduskonna dekaan Peep Pruks paljundamise korra. Teaduskonnale kuuluvast kahest paljundusmasinast üks oli õppekabineti käsutuses. Loa õppetööks vajalike materjalide paljundamiseks õppejõule (doktorandile, magistrandile, üliõpilasele) andis õppetooli juhataja. Paljundamine fikseeriti kirjalikult õppekabinetis. Erandkorras võimaldati paljundada (kuni 5 lk) ka õppekabineti juhataja loal, milleks eraldati limiit 500 lehekülge kuus. Teaduskonna liikmete hulka mittekuuluvatele isikutele kehtestati oma paberi olemasolul paljundustasu 0.30 EEK – 1 lk. Tasu maksti õppekabineti juhataja kätte ja kasutati paberi hankimiseks. Kontroll eeskirja täitmise üle pandi õppekabineti juhatajale. (TÜ õigusteaduskonna ... 1992)

1996. aastal oli õppekabinetis 1400 eksemplari uusimat õppe- ja teaduskirjandust, sh. sõnaraamatud. Ruumis asus andmebaasi „LEXIX-NEXIS“ terminal, arvutid olid ühendatud Internetti. Installeeritud oli õigusaktide registri „ESTLEX“ andmebaas, tagatud oli CD-ROM-il andmebaaside lugemise võimalus (Tartu Ülikooli õigusteaduskond ...1996).

Õppekabinetis olevad raamatud asusid kappides, puudus võimalus neid paigutada avariiulitele ja lugejatele nähtavaks teha. Soodsad võimalused õppekabineti edasiseks arenguks avanesid seoses õigusteaduskonna uue õppehoone valmimisega Näituse tänaval.

Raamatukogu Näituse tänaval

17. okt. 1997. aastal avati õigusteaduskonna uus õppehoone. Näituse 20 asuvatesse ruumidesse kolis ka õigusteaduskonna õppekabinet. Uues majas oli õppekabineti uksel silt „raamatukogu“. Nimetuse muutuse tingis ilmselt see, et õppekabinet hakkas järjest enam täitma raamatukogu funktsioone. Suurenenud oli teavikute arv ning raamatuid laenutati ka koju.

Raamatukogule kuulus poolkeldrikorrusel asuv ruum K03, suurusega 71,9 m2. Võrreldes vanade ruumidega olid uued ruumid igati paremad ja suuremad, lugejate käsutuses oli 16 töökohta. Kui Ülikooli tänaval asuvas ruumis olid raamatud põhiliselt kappides, siis uues asukohas paigutati raamatud avariiulitele. Vanast õppekabinetist kõiki raamatuid üle ei toodud. Teavikud vaadati üle vastava ala õppejõudude poolt ja vanad aegunud raamatud hävitati. Sama tehti ka suurema osa nõukogudeaegse perioodikaga. Uude kohta ei toodud näiteks ajakirju Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, Gosudarstvo i pravo jt. Osa raamatuid viidi üle Tartu Ülikooli raamatukokku, mõned jagati õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatukogus olid lugejatele kättesaadavad õigusalane õppe- ja teaduskirjandus, seadusandlikud materjalid, käsikirjalised õppematerjalid. 1998. aastal kuulus kogude koosseisu 3400 raamatut, 15 nimetust perioodilisi väljaandeid, 13 magistritööd, 402 diplomi- ja bakalaureusetööd, mõned separaadid, kokku 129 lm. Koju laenutati kirjandust õppejõududele kuni üheks nädalaks, erandina ka kauemaks, üliõpilastele laenutati piiratult. Kohapeal kasutamiseks oli raamatukogu avatud kõigile külastajatele. Laenutati ka teavikuid õppetööks (seminariks, arvestusteks, eksamiteks), laenutused registreeriti selleks ette nähtud kaustikus. Aastate möödudes kojulaenutuste osakaal suurenes. 2002. aastal oli juba suuremat osa teavikutest võimalik üliõpilastel kuni kaheks nädalaks koju laenutada.

Kuna uues õppehoones oli üliõpilastele ette nähtud eraldi arvutiklass, siis raamatukogus lugejate arvutitöökohti enam ei olnud. Ainuke raamatukogus olev arvuti kuulus raamatukogu töötajale. Raamatukogu läheduses asus ka paljundamise ja printimise võimalus. Alates 1. detsembrist 1997 olid paljundus- ja printimisteenused üliõpilastele kättesaadavad.

Näituse tänaval jätkus raamatukogus asuvate teavikute sisestamine arvutiprogrammi ProCite. 1998. aastaks oli sisestatud juba 1384 kirjet. 1999. aasta teisel poole alustati TÜ allasutustes oleva kirjanduse koondkataloogimisega ühtsesse integreeritud raamatukogusüsteemi INNOPAC. Raamatute sisestamisega INNOPAC’i tegi algust ka õigusteaduskonna raamatukogu. TÜ Raamatukogu tagas erialakogude töötajate koolituse ja varustamise infosüsteemi litsentsidega. Samas jäid teavikute laenureeglid iga erialakogu enda otsustada.

2005. aastal said õigusteaduskonna raamatukogu töötajad enda käsutusse ka teise personaalarvuti. See võimaldas 1. aprillil 2005. aastal minna üle arvutilaenutusele. Nimetatud uuendus muutis raamatute laenutamise lihtsamaks ning võimaldas lugejatel elektronkataloogi Ester vahendusel saada informatsiooni teavikute asukoha ning tagastamistähtaegade kohta. Raamatukogus kehtestati kindlad laenureeglid ning laenutähtaja ületamise puhul hakati lugejatelt võtma viivist.

Aastate jooksul raamatukogu laienes, raamatute hulk suurenes. Lisandusid ka raamatukogu poolt pakutavaid uued teenused. Näiteks hakati kasutama infootsingu võimalust TÜ arvutivõrgus kättesaadavatest elektroonilistest andmebaasidest ning ajakirjadest.

Kõige suuremaks takistuseks raamatukogu töös kujunesid lugejatele mõeldud arvutitöökohtade puudumine ning üha suurenev ruumipuudus. Need probleemid lahenesid 2005. aastal seoses Iuridicum II valmimisega.

 
Teabekeskus Iuridicum II-s

Õigusteaduskonna õppehoone Iuridicum II avati pidulikult 2. detsembril 2005. aastal. Põhimajast üle tee asuvasse uude hoonesse Näituse 13A viidi üle ka raamatukogu, mis nimetati nüüd teabekeskuseks. Iuridicum II renoveerimine toimus õigusteaduskonna arendusprojektide juhi Peep Pruks’i eestvedamisel. Maja rekonstrueeris Facio Ehituse AS, sisekujundus pärineb U-Disainilt.

Näituse 13A ruumides hakkas teabekeskus tööle 6. veebruaril 2006. aastal. Teabekeskuse käsutuses on 214,7 m2 suurune ruum. Lugejatele mõeldud töökohti on 48, sh 10 arvutitöökohta. Teabekeskuses on väga hea internetiühendus - lugejad saavad kasutada selleks WiFi ja LAN võimalusi. Seega on külastajatel võimalus töötada nii statsionaarsete arvutite kui ka sülearvutitega, mõlemat liiki arvutitest saab ka printida. Teavikuid on teabekeskuses 7257 eksemplari, raamaturiiuleid on kokku 392, 711 lm.

Võrreldes esialgse õppekabinetiga on praeguse teabekeskuse ruumid mitmeid kordi suuremad, lugejate käsutuses on kaasaegsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid ning lisandunud on uusi teenuseid. Lugejatele mõeldud arvutitöökohtade olemasolu avab külastajatele võimaluse juurdepääsuks suurele hulgale elektroonilisele informatsioonile. Üliõpilased ja õppejõud saavad kasutada TÜ arvutivõrgus kättesaadavaid elektroonilisi andmebaase ja ajakirju. Infootsingualaste küsimustega on võimalik pöörduda teabekeskuse konsultandi poole.

Lisaks teavikute laenutamisele on teabekeskuses loodud võimalused nii individuaalseks kui ka rühmatööks. Üks osa teabekeskusest on mõeldud vaikseks õppimiseks, teises osas aga saavad üliõpilased ette valmistada rühmatöid ning omavahel suhelda.

Aastate jooksul on TÜ õigusteaduskonna õppekabinetist kujunenud kaasaegne teabekeskus.