Väldi akadeemilist petturlust!

Teadmiste kontrollimisel on ebaausate võtete kasutamine keelatud. Tartu Ülikoolis, Eesti akadeemilise vaimsuse keskuses, kehtib akadeemilise petturluse tuvastamisel nulltolerants: aine hindamistulemuseks on igal juhul „F“, kuid juhtum võib päädida ka üliõpilase eksmatrikuleerimisega.

Kuigi maksiim ignorantia juris non excusat kehtib ühtviisi kõikide valdkondade üliõpilastele, ootab õigusteaduskond oma tudengitelt nii akadeemilise käitumise reeglite üksikasjalikku tundmist kui ka nende eranditut järgimist.

Ülikooli akadeemilise petturluse regulatsioon

Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord

Akadeemilise petturluse kahtlusega juhtumi avastamisel on õppejõul kohustus algatada akadeemilise petturluse juhtumi menetlus. Üliõpilased peaksid akadeemilise petturluse kahtlusest teavitama aine õppejõudu või akadeemilise petturluse komisjoni.

Kui akadeemiline petturlus leiab aset eksamil, on eksamineerijal kohustus üliõpilane eksamilt eemaldada (ÕKE p 106).

Õigusteaduskonnas aset leidnud akadeemilise petturluse kahtlusega juhtumite menetlust reguleerib sotsiaalteaduste valdkonna nõukogu otsusega kehtestatud „Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas“.

Selle korra alusel on õigusteaduskonnas moodustatud alaline komisjon, kuhu kuuluvad kaasprofessor René Värk (komisjoni esimees), professor Merle Erikson, kaasprofessor Mari Ann Simovart, kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay ja doktorant Martin Kreutzberg.

1. Õpiväljundite hindamisel materjalide kasutamine

Kuna õpiväljundite hindamisel (nt eksam, arvestus, kontrolltöö, iseseisev töö) võib kasutada üksnes aine õppejõu või eksamineerija poolt sõnaselgelt lubatud materjale (ÕKE p-d 105.1. ja 203.1), tuleks üliõpilasel kahtluse korral pöörduda enne hindamise algust materjali kasutamise lubatavuse täpsustamiseks aine õppejõu või eksamineerija poole.

Kui õpiväljundite hindamisel on lubatud kasutada õigusakte, siis vaikimisi on lubatud üksnes selliste õigusaktide kasutamine, kus puuduvad juurdekirjutused (st mis tahes tekst, mis pole õigusakti osaks, samuti normide vaheliste seoste loomine joonte, sümbolite, värvide vms abil, on keelatud).

Kui õpiväljundite hindamisel pole materjalide kasutamine keelatud, siis tuleks kõik materjalid jätta kotti, mitte aga jätta neid käeulatusse.

2. Teadmiste vahetamine õpiväljundite hindamisel

Teadmiste lubamatu vahetamine ei hõlma üksnes teise üliõpilase pealt mahakirjutamist või küsimist. Ka see üliõpilane, kes võimaldab kaasüliõpilasel – nt oma töö pealt – maha kirjutada või ütleb talle ette (nii suuliselt, kirjalikult kui tehnilise vahendi abil), paneb toime akadeemilise petturluse. Vältimaks asjatuid üleelamisi ja eksami-arvestuse luhtumist, on üliõpilastel mõistlik õpiväljundite hindamise ajal igasugusest omavahelisest suhtlemisest hoiduda. Edasilükkamatute küsimuste korral tuleks pöörduda aine õppejõu või eksamineerija poole. Ka neil juhtudel, kui õpitulemuste hindamine ei toimu eksamineerija järelevalve all, vaid on antud kodutöö, lähtutakse vaikimisi eeldusest, et üliõpilane on koostanud hindamiseks esitatud töö iseseisvalt. Üliõpilastevaheline koostöö hindamisele esitatava töö koostamisel on lubatud üksnes siis, kui aine õppejõud on selleks selgesõnalise juhise andnud. Vastasel juhul paneb akadeemilise petturluse toime nii üliõpilane, kes kasutab lubamatus vormis teise üliõpilase teadmisi (nt esitab kaasüliõpilase abiga koostatud kodutöö) kui ka see üliõpilane, kes seda võimalust pakub (nt annab kaasüliõpilasele tutvumiseks enda samateemalise kodutöö).

3. Teise üliõpilase eest õpiväljundite hindamisel osalemine

Eksamile või arvestusele tulles peab üliõpilasel kaasas olema isikut tõendav dokument, sest eksamineerijal on õigus kontrollida üliõpilase isikusamasust (ÕKE p 106). Ka teisele üliõpilasele iseseisvaks sooritamiseks antud hindamisele kuuluva kodutöö tegemisel sisulise abi osutamine on akadeemiline petturlus.

4. Võõra töö esitamine oma nime all või selle osade kasutamine nõuetekohase viitamiseta

Loomevargus ehk plagiaat on väga tõsine eksimus, mille vältimiseks on vaja endale selgeks teha, kuidas tuleb teiste autorite mõtteid ja saavutusi vormistada oma töös nii, et need ei oleks üliõpilase teksti põhjal omistatavad talle endale. Loomevargusega on tegemist ka juhul, kui jäetakse osundamata võõrastele materjalidele, mille juures pole autorit nimetatud (nt kohtulahendid, võrguentsüklopeediad jms). Kui võõra töö kogemata enda nime all esitamist on raske ette kujutada, siis teiste autorite töödest pärinevate originaalsete terminite, lausete, lõikude, piltide, tabelite, andmete või muude osade kasutamine võib kaasa tuua plagiaadisüüdistuse ka pelgalt põhjusel, et üliõpilane on jätnud vajaliku viite kas puudulike teadmiste, hooletuse või ajapuuduse tõttu korrektselt vormistamata. Viitamise, tsiteerimise ja refereerimise reeglid on esitatud TÜ õigusteaduskonna üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhendis (3., täiendatud ja parandatud väljaanne, 2020, vnr 64-71; vt ka vnr 16). Loomevarguse keeld puudutab kõiki kirjalikke üliõpilastöid, kuid ka suulise ettekande esitamisel tuleb oma mõtteid, ideid ja avastusi teiste autorite omadest selgelt eristada.

5. Iseenda töö uuesti hindamiseks esitamine, kui sama töö eest on varem ainepunkte saadud

Õppekavad ja õppeained on üles ehitatud nii, et üliõpilane omandab igas õppeaines uusi teadmisi ja oskusi. Ainepunktid kajastavad töö ajalist mahtu, mille üliõpilane on aine omandamiseks kulutanud. Kui üliõpilane pole uute teadmiste omandamiseks pingutust teinud, ei ole ta õppeaine läbimiseks vajaliku töö tegemise eest omistatavaid ainepunkte välja teeninud. Näiteks peab üliõpilane, kes soovib täita mitu õppekava (nt läbida õigusteaduse ja majandusteaduse magistriõppe), kaitsma sisult erinevad lõputööd (ÕKE p 148). Ka ainsa õppekava läbimisel ei tohi esitada hindamiseks tööd, mille eest on varasemalt teises õppeaines ainepunkte saadud.

6. Õigusteaduskonna üliõpilastöid kontrollitakse Tartu Ülikoolis kasutatava plagiaadituvastussüsteemiga Ouriginal.

Tartu Ülikooli õppekorralduseeskiri

Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord sotsiaalteaduste valdkonnas

J. Sootak, H. Siimets-Gross (koost). Üliõpilastöö kirjutamine ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele. 3., täiendatud ja parandatud väljaanne. Tartu Ülikool, õigusteaduskond. Tallinn, 2020.

M. Säde. Akadeemiline petturlus valmistab muret. – Universitas Tartuensis. Tartu ülikooli ajakiri. Aprill 2016, nr 4, lk 18–21.

Lubamatu koostöö avatud materjalidega Moodle’i eksamil

Akadeemiliseks petturluseks loetakse mh teadmiste lubamatut vahetamist (sh etteütlemist ja mahakirjutamist) üliõpilaste vahel, kelle õpiväljundeid hinnatakse. See põhimõte kehtib ka siis, kui õpiväljundeid hinnatakse Moodle’is või muul elektroonilisel viisil.

Ka juhul, kui eksamil või arvestusel on lubatud õppematerjale kasutada, on üliõpilaste omavaheline koostöö eksami või arvestustöö kirjutamisel keelatud, kui õppejõud ei ole ühistegevust selgesõnaliselt lubanud. Akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise komisjoni praktika näitab, et ka Moodle’is toimuva avatud materjalidega eksami puhul on lubamatu koostöö üliõpilastööde analüüsi kaudu tuvastatav.