Õigusteadlaste uuring: noorte õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise arv on vähenenud

Justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli õigusteaduskonna töögrupi poolt läbi viidud ja äsja valminud noorte hälbiva käitumise uuringu tulemustest nähtub, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on 8.—11. klassi noorte seas õigusrikkumiste toimepanek ning ohvrikslangemine üldjoones vähenenud. Murekohaks on aga sagenenud poevargused.

Aastate jooksul on väga madalale tasemele langenud tõsiste õigusrikkumiste nagu näiteks väljapressimiste, autovarguste ja sissemurdmiste toimepanemine. Ka on langenud nende noorte osakaal, kes on osalenud kambakakluses või lõhkunud asju.

Võrreldes 2014. aastaga on aga enam kui poole võrra sagenenud vargused poest või ostukeskusest, mis teeb sellest ka kõige sagedasema õigusrikkumise noorte seas. 

Justiitsminister Madis Timpsoni sõnul on üheks pikaajaliseks kriminaalpoliitika suunaks, et lapsed ja noored ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja. „Seetõttu on oluline õigeaegne reageerimine, mis aitab ennetada noore suundumist kuritegelikule teele. Õigusrikkumise toimepaneku järgselt on aga tähtis selgitada noorele juhtunu tagajärgi ning nende mõju tulevikule. Niisamuti pakkuda psühholoogilist tuge ja nõustamist – need tegevused aitavad mõista tehtud teo tõsidust ning võtta selle eest ka vastutus,“ lisas Timpson.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva sõnul panevad noored poevargusi toime erinevatel põhjustel. „Noor võib tunda eakaaslaste survet ja soovi sobituda gruppi ning seetõttu osaleda nendega sarnastes tegevustes, sealhulgas vargustes. Mitmetel juhtudel on paraku ka kodused probleemid ja majanduslik olukord see, mis suurendab noore riskikäitumist.“

Ühe positiivse asjaoluna selgub uuringust, et üha rohkem on hakatud alaealiste õigusrikkumistest teavitama vanemaid ja kooli. „Kui veel 10 aastat tagasi teavitati vanemaid 30% juhtumitest, siis 2023. aastal oli vastav osakaal 80% ringis. Kooli teavitati 15% juhtudest, varem jäi see 9% juurde,“ sõnas uuringu läbi viinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna uurimisrühma juht kriminoloogia teadur Anna Markina. 

Võrdluses 2014. aastaga on vähenenud noorte seas ka ohvrikslangemine. Kuna täna toimub suhtlus valdavalt veebikeskkonnas, siis ka ohvriks langetakse pigem sotsiaalvõrgus. Nii on viimase aasta jooksul 15% noortest kogenud ähvardavate sõnumite saatmist sotsiaalmeedias. Sellele järgnevad vargused, vihakuriteod sotsiaalmeedias ning vanemapoolne vägivald.

Eri tüüpi vihakuriteod on enim seotud ohvrikslangenu välimusega: peamiseks põhjuseks peab seda vihakuriteo liigist sõltuvalt 35-43% vastanud noortest. Olulisuselt järgnevad välimusele rass või etniline kuuluvus ja seksuaalne orientatsioon. 

Vanemapoolset vägivalda ja väärkohtlemist esineb vähem eesti emakeelega õpilaste peredes. Elu jooksul on vanemapoolset füüsilist vägivalda kogenud 20% ja väärkohtlemist 8% eesti emakeelega noortest, seevastu vene emakeelega noorte puhul on vastavad näitajad 27% ja 16%.

Uuringurühma juhi Anna Markina sõnul annavad andmed alust arvata, et viimasel kümnendil on suurenenud nende perede hulk, kus üritatakse lapsi muul viisil mõjutada kui füüsilise karistamisega. „Paraku ei ole see veel täielikult ühiskonnast kadunud.“

Laste hälbiva käitumise uuringu 2023 (ISRD 4) eesmärk oli kirjeldada õigusrikkumiste ja ohvriks langemise levikut ning esinemissagedust 8.—11. klassi õpilaste hulgas. Uuring viidi läbi 2023. aasta kevadel, kokku küsitleti 6663 õpilast nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. 

Uuringu viisid läbi Tartu Ülikool õigusteaduskonna uurimisrühma liikmed Beata Žarkovski ja Rein Murakas kriminoloogia teadur Anna Markina juhtimisel. Küsitluse teostamisse olid  kaasatud Tartu Ülikooli sotsiaalvaldkonna üliõpilased. Uuringut rahastati Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismide 2014—2021 toel projektist „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“. 

Uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.